Soovitatav ja kasutatud kirjandus • Järve, S. 2006. Puuseened pargi- ja ilupuudel. Maalehe Raamat, Tallinn. 127 lk. • Keizer, G. 2006. Seente entsüklopeedia. Jürgens, K. (tõlk.). Sinisukk, Tallinn. 288 lk. • Merihein, A. (koost.). 1961. Metsakaitse. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 706 lk. • Niemelä, T. 2008. Torikseened Soomes ja Eestis. Parmasto, E. (toim.). Jürgens, K., Sell, I. • (tõlk.). Eesti Loodusfoto, Tartu. 320 lk. • Saarman, E. & Veibri, U. 2006. Puiduteadus. Eesti Metsaselts, Tartu. 560 lk. • Fotod: internet
Puid liigitatakse kaheks: okaspuiduks ja lehtpuiduks. Puude jaoks on vägagi oluline süsinikuringe metsas selle paras kogu viitab heale puudekasvule. Puitu tuleb kasutada mõistlikult ja ökonoomselt. Selle mõttetu kasutamine ei ole ühiskonnale absoluutselt hea. 6 Kasutatud kirjandus: Lembi Tamm, Heiki Timotheus, Keemia IX klassile, Tallinn, AVITA 2001 Märt Riistop, Süsinikuringe metsas. - Eesti Mets, 2002, nr 3 Endel Saarman, Udo Veibri, Puiduteadus, Tartu, 2006 http://www.puukeskus.ee/188 http://et.wikipedia.org/wiki/Puit#Koostisosad http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kiudained.htm http://static.kalev.ee/apps/kalev_media/200806/200x200/267960_22271_1MM14AUG07 P25.JPG http://www.tartupuukool.ee/hinnakiri/serbia%20kuusk.JPG http://www.naistemaailm.ee/img/art/3119e60965ea3b1.jpg 7
Põgusalt on kirkeldatud ka kvaliteedinõudeid. Töös on juttu ka kuidukahjustustest- seenkahjustused, putukkhjustused., samuti niiskuse, temperatuuri ja hapniku mõju kahjustuste tekkele. Ülevaatlikult on kirjutatud puidukaitsest, sealhulgas keemiline puidukaitse ja immutusvahendid. Töö annab sissejuhatava ülevaate eelnimetatud teemadest ja ärgitab uurima teemat põhjalikumalt. 11 Kasutatud kirjandus 1. ,,Puiduteadus" E. Saarman; U. Veibri, Eesti Metsaselts Tartu 2006 2. www.hot.ee/andrluts/mysite/ 12
tehnika ning võib olla kunagi tehnika areneb sedasi et ei peagi kaevama. KAMERAALTÖÖ välitöödel kogutud materj süstematiseerimine konserveerimini. Neid tuleb kõiki ka tõlgendada ja selle alusel tehakse siis arheol uurimistöö. Kõik etapid on omavahel seotud: luure, kaevamine, kameraaltöö ja teadustöö kirjutamine. Varbola linnus joonis vs õhufoto. Uute muististe otsimiseks kas igat sorti uut tehnikat nt. GEORADAR saadab laineid maasse (Veibri kalmistu uurimine). Probleem on selles kuidas neid tagasi saabuvaid laineid ja nende poolt loodud kujutisi arvutis tõlgendada. Tehti katse Tartu lähedal Veibris oli paar aastat varem leitud üks kiviaegne matus suhteliselt pinna lähedal, mitme inimese katkendlikud luud. Nende uurimine ja dateerimine andis väga suure vanuse - 5200 e.Kr. Nüüd Georadariga otsiti sealt ümbruskonnast, et äkki on miskit veel ja siis avastati midagi eriskummalist, kaevati lahti ja leiti 10 mehe ühishaud
puidukaitsevahenditest. Ise ma eelistaks võimalikult looduslähedasi vahendeid, näiteks linaõli 20 Kasutatud kirjandus: 1. Kalamees, K. 2000. Eesti seenestik. TA zooloogia ja botaanika Instituut, Tartu 2. Kõljalg, U. 2005. Sissejuhatus seeneteadusse. Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus. 3. Reiska, R. Puidu kaitseimmutus. Tallinna Tehnikaülikool KMM0240 4. Saarman, Endel; Veibri, Udo 2006: "Puiduteadus". Eesti Metsaselts, Tartu 5. Laux, Hans E. 2011. Seenelise teejuht. Sinisukk, 6. Eesti Mükoloogiauuringute Keskus - http://www.mycology.ee/UserFiles/File/Puitulagundavad%20seened.pdf http://www.mycology.ee/UserFiles/File/mikro-ehk%20halllitusseened.pdf 7. Ene NR.6, 1992 8. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_seenestik 9. http://www.scribd.com/doc/46092067/Eesti-Seenestik 10. http://www.eimas.ee/?termopuit,11. 11. https://www
Regiooni ainukesed suured tulekivimaardlad asuvad Lõuna-Lätis, Leedus ja Valgevenes. Pullist leitud tulekivi sarnanes enim Leedus ja Valgevenes leiduva kvaliteettulekiviga. Selle baasil võib oletada, et regioonis tegeldi kaubandusega. Zvejnieki kalmistu - Kunda kultuuri suurim kalmistu. Kunda kultuuris pole avastatud ühtki kindlalt sellele kultuurile omast kalmistut. Arvatavad Kunda kultuuri kalmistud Eestis: Kivisaare (Viljandimaa, Kolga-Jaani vald) Veibri (Luunja vald, Ihaste külje all) Eesti vanim matusekoht. Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik Üleminekut mesoliitikumilt neoliitikumile on erinevatel maadel määratud erinevate tunnuste alusel. Näiteks on mõnel pool neoliitikumi alguseks loetud uusi võtteid kivitöötlemise tehnoloogias ja selleks oluliseks muutuseks peetakse lihvitud kiviriistade ilmumist. Teistes maades on neoliitikumi märgiks loetud savinõude valmistamise algust
piirkondade omavahelisi seoseid. Keraamika järgi on eristatud ka erinevaid kultuure vastavalt keraamika tüüpidele. Keraamika võimaldas hakata toitu keetma savipotis. vasta Neoliitikumi perioodil tegelesid inimesed viljelusmajandusega. Tulekiviesemed mesoliitikumis: uuritsad -1,2 kõõvitsad- 3,4,7,11 pistikterad – 4,15 nooleotsad – 8-10, 12 noake- 13 Vaimne kultuur Matmiskombed Kalmistud Eestis: Veibri Kalmistu Lätis: Zvejnieki Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik 8. loeng Kiviajane viimane kultuur, noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Ajajärk, kus leiab aset kõige suurem murrang inimkonna ajaloos. Oluline üleminek viljelusmajandusele. Seni koguti ja korjati loodusande. Nüüd hakatakse ise maaviljeluse ja loomapidamisega. See muudab inimeste elu olulisem määral. Seda on vahel nimetatud ka neoliitiliseks revolutsiooniks. Neoliitikumile ülemineku tunnused:
Pullis kaevates on tulnud välja ka tulekiviesemeid, kuid nad on pisikesed ja jäävad 4cm piiresse. Pulli asulasse on tulnud tulekivi toonud lõuna poolt tulnud inimesed. Pulli asulas domineerivad kopra ja põdra luud. Sindi-Lodjas aga metssead ja viigerhülged. Vaimen kultuur Kundas Vaimse kultuuri kohta on ettekujutus kasin, teatakse küll 200 asulat, kuid sellest ajajärgust on leitud ainult kaks matusepaika Kivisaare (Võrtsjärvest põhjapool) ja Veibri (Ihaste lähedal). Veibrist on leitud vaid ühe naise ja ühe lapse matus. Pikka aega peeti kahtlaseks, kas Kivisaare on ikka mesoliitikumi kalmistu. Kivisaare puhul võib kõnealla tulla, et Kivisaare võis olla saar Võrtsjärve keskel. Lätis Zvejnieki kalmistu on Kunda kultuuri kõige surem kalmistu (300 matust) Lätist. Seal on väga hästi säilinud nii luustikud kui ka koljud ja nende põhjal on tehtud ka rekonstruktsioone.
Kasvuks vajalikud ained hangivad puud mullast juurestiku abil, kus saadakse vesi ja vees lahustunud toitained. Tulenevalt sellest sõltub puude kasv suurel määral kasvukoha mullastikust (Taimre 1989: 30) ja vee kättesaadavusest (Pleijel 1993: 14). Peale selle, et vesi on oluline toitainete transportija on see vajalik ka süsihappegaasi fotosünteesiks. Viimase peale kulutab puu ainult osa veest, suurem osa aurustub lehtede või okaste kaudu ning mis on veevoolu liikumapanev jõud (Saarman, Veibri 2006: 26). Puud võtavad toitaineid vesilahusest, mistõttu nende kasv sõltub oluliselt neid toitva vee keemilisest koostisest ja olemasolust (Valk 2005: 83, 84). Rabades saavad puud vee kätte ka kuivadel aegadel (Pleijel 1993:63). Pigem on rabadele iseloomulik see, et puude juurestik jääb turba püsiva ladestumise ja pinnaveetaseme tõusu tõttu paratamatult rabavette. Puude kasv soodes sõltub rabavee tasemest, vee liikumisest, hapniku sisaldusest
nüüdses kasutuses.. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Trt., Eesti Loodusfoto, 215 lk. Rusell, T., Cutler, C. 2004. Maailma puude entsüklopeedia. Tln., Sinisukk, 256 lk. Sander, R. 2011. 101 Eesti puud ja põõsast metsas, pargis, aias. Tallinn, Varrak, 222 lk. Sibul, I. 2009. Väike puidualbum. Eesti metsaselts, Trt., 356 lk. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 49 Saarman, E., Veibri, U. 2006. Puiduteadus. Eesti metsaselts. Trt., Vali Press OÜ, 560 lk. Suuroja, M. 2007. Eesti hiiepuud. OÜ Geo Trail KS, 112 lk. Viires, A. 2000. Puud ja inimesed. Trt. Ilmamaa, 207 lk. Viires, A. 2006. Eesti rahvapärane puutööndus. Ajalooline ülevaade. Tln., Ilo, 295 lk. Vilbaste, G. 1993. Eesti taimenimetused. Eesti TA Emakeele Seltsi Toimetised nr. 20 (67). Tln, 706 lk. © Ivar Sibul 2007 2012.
annaabi.ee 
