Trükikordus: 5th edition ISBN: 0-‐443-‐07145-‐4 Teema/märksõna: farmakoloogia Kirjeldus: 797 lk; mõõtmed 27,5x22 cm; ill.; online acsess+interactiv extras Informatsioon: Farmakoloogia üldmõisteid ja ravimtoime printsiibid, räägitakse erinevatest ravimvormidest ja ravimite manustamise viisidest (vegetatiivsesse närvisüsteemi, südame-‐veresoonkonda ja hingamiselunditesse toimivad ravimid, põletikuvastased ravimid); antakse ülevaade ravimitest ja mürkidest ning nende tarbimisega kaasnevatest ohtudest inimorganismile (dopinguained, nais-‐ ja meessuguhormoonid ja nende antagonistid, psühhotroopsed ained,
positiivne tagasiside? Positiivse tagasiside meetod: kui organismis toimub kõrvalekalle, siis seda tugevdatakse, et see lõppeks, toimuks kiiresti, nt oksendamine (uus okserefleks on järgmise alguseks), vere hüübimine, sünnitamine. 7. Kirjelda negatiivse tagasiside põhimõtet. Ärritav info regulatsioon surutakse alla. Nt hingamise ja vereringe regulatsioon. 8. Kuidas toimub hingamise ja vereringe regulatsioon? Vere CO2 sisaldus tõuseb pH väheneb info vegetatiivsesse närvisüsteemi, O2 puudus südame löögisagedus ja löögimaht suurenevad, pulss tõuseb, hingamine sageneb 9. Kuidas mõjutavad adrenaliin, lihaste töö ja vererõhk südame tööd? Adrenaliin valmistab organismi põgenemiseks (hirm), südametöö kiireneb, vererõhk kui on liiga kõrge, siis südametöö aeglasem, kui on liiga madal, siis südametöö kiire, lihaste töö südame löögisagedus kasvab, sest veri hakkab rohkem hapnikku laiali viima 10
Lilian Leetsi VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM Referaat Tartu 2010 Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus Vegetatiivne e autonoomne närvisüsteem innerveerib siseelundite talitlust. Erinevalt somaatilisest närvisüsteemist ei allu vegetatiivse närvisüsteemi kaudu juhitavad funktsioonid tahtele. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad eferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid. Nende vahendusel reguleeritakse kõigi siseelundite ja näärmete tegevust, tagatakse üksikute elundsüsteemide kooskõlastatud talitlus ja säilitatakse organismi sisekeskkonna suhteline püsivus e homöostaas. Sümpaaatilised ja parasümpaatilised terminaalsed neuronid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Nende neuronite rakukehade kogumikke nimetatake vegetatiivseteks
võib uriinis olla rohkesti epiteeli(see kest, mis katab põit seestpoolt, või kuseteid) rakke. 4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. Kusepõie täitumise faasis domineerib põie üle sümpaatilise närvisüsteemi toonus. Põieseinte lihased on lõdvad, sulgurlihased aga kontraheerunud (kokkutõmbunud). Sulgurlihaseid on kaks 1.sisemine ehk põie sulgurlihas (silelihaseline ja tahtele mittealluv) Sisemist sulgurlihast innerveerib vaagnanärv, mis on vegetatiivsesse närvisüsteemi kuuluv närv., 2.väline ehk kusiti sulgurlihas (vöötlihaseline ja tahtele alluv). Välimist innerveerib häbemenärv. Tema on somaatilise närvisüsteemi närv. Põie maht on täiskasvanul umbes 300-400 ml, aga kuna põieseinad võivad venida, siis võib ta mahutada ka märksa rohkem (isegi üle poole liitri). Põieseinte venitus ehk tuntav urineerimisvajadus tekib umbes 200-300 ml uriini sisalduse korral põies. Kui põieseinad
tõlgendata. Kusepõie täitumine ja tühjenemine Uriin liigub neerudest kusejuhade kaudu kusepõide (joonis 4) ööpäev läbi. Liikumisele aitab kaasa kusejuhade laineline kokkutõmbumine ehk peristaltika. Täitumise ajal on põie seinalihased ehk detruusorlihased lõtvunud, sulgurlihased aga kokku tõmbunud, mistõttu uriin põiest välja ei pääse. Sulgurlihaseid on kaks: sisemine ehk põie sulgurlihas on silelihaseline ja ei allu tahtele. Teda innerveerib vegetatiivsesse närvisüsteemi kuuluv vaagnanärv (nervus pelvicus). Väline ehk kusiti sulgurlihas on vöötlihaseline ja allub tahtele. Teda innerveerib häbemenärv (nervus pudendus). Nii nagu kõik teised vöötlihased allub kusiti sulgurlihas seljaaju kaudu peaajukoore kontrollile. See teeb võimalikuks tahtelise kontrolli kujunemise põie tühjendamise üle. Tahteline kontroll põie tühjenemise üle pole mitte kaasa sündinud, vaid omandatakse esimeste eluaastate jooksul.
lõtvumine. Kõik häired ei esine korraga. Agoonia võib olla pöörduv või pöördumatu. 2. Kliiniline surm teadvuse puudus, südametöö, hingamine, refleksid. Rakud on elus. Keskmiselt 5 minutit. Kliiniline surm lüheneb kuumas keskkonnas, pikeneb jahedas. Vajalik elustamine e. reanimatsioon: a. Elustamine õnnestub b. Osaliselt õnnestub inimene jääb kestvasse vegetatiivsesse seisundisse. Ajukoore rakud on hukkunud, kuid ürgsed aju osad on elus. Inimene on teadvuseta, kadunud on kõik kõrgema ajutalitluse võimalused. Pika hoolduse korral saavad need inimesed selles seisundis püsida aastaid. c. Ei õnnestu bioloogiline surm. 3. Bioloogiline surm a) haiglaolukord ajusurm võrdub bioloogiline surm. Vajalik intensiivravis. EEG elektroentsefalogramm selgitab aju surma sama põhimõte
alfamotoneuronid. Ajus on kolm üksteist mõjutavad regulatsioonisüsteemi, kõik mõjutavad lihaseid alfamotoneuronite kaudu(kortikospinaalne tee, teised motoorsed teed ja väikeaju). Mediaatoraine on atsetüülkoliin. Neuron ja tema poolt innerveeritavad lihaskiud talitlevad koos ja moodustavad motoorse ühiku. Vegetatiivne NS-Reguleerib ja kordineerib siseelundite talitlust, ei allu tahtele. Tema eferentsed närvikiud varustavad siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad aferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid. Mediaatorained sümpaatilises atsetüülkoliin, mediaatoriks noradrenaliin mediaatorained parasümpaatilises-atsetüülkoliin, mediaatoriks atsetüükoliin. Sümpaatikuse ja parasümpaatikuse mõju organismile- Sümpaatikus(südame löögisageduse tõus, higi eritumine, hingeldamine, silmaava laieneb, seedetrakti silelihaste toonus langeb jne
Vegetatiivne närvisüsteem, hingamiselunditesse toimivad raviained, antibakteriaalse toimega raviained, ravimite annuste arvutamine. I KONTROLLTÖÖ ÕPPEMATERJAL VEGETATIIVSESSE NÄRVISÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIAINED Mis on neurotransmittorite ülesanne organismis? Neurotransmittorid kannavad inot/erutust kas ühelt neuronilt(närvirakult) teisele või siis neuronilt keharakkudele vastavalt skeleti- või silelihastesse. Kus neurotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse? Neuotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. Millal neurotransmittoreid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub?
kest, mis katab põit seestpoolt, või kuseteid) rakke. 10.11.2010 Kusepõie täitumine ja tühjenemine Kusepõie täitumise faasis domineerib põie üle sümpaatilise närvisüsteemi toonus. Põieseinte lihased on lõdvad, sulgurlihased aga kontraheerunud (kokkutõmbunud). Sulgurlihaseid on kaks 1.sisemine ehk põie sulgurlihas (silelihaseline ja tahtele mittealluv) Sisemist sulgurlihast innerveerib vaagnanärv, mis on vegetatiivsesse närvisüsteemi kuuluv närv., 2.väline ehk kusiti sulgurlihas (vöötlihaseline ja tahtele alluv). Välimist innerveerib häbemenärv. Tema on somaatilise närvisüsteemi närv. Põie maht on täiskasvanul umbes 300-400 ml, aga kuna põieseinad võivad venida, siis võib ta mahutada ka märksa rohkem (isegi üle poole liitri). Põieseinte venitus ehk tuntav urineerimisvajadus tekib umbes 200-300 ml uriini sisalduse korral põies. Kui põieseinad on
mürgistuse puhul (kerglagunevad mürgid või piiripealsed kontsentratsioonid), II. kliiniline surm- puudub teadvus, hingamine, südametöö, aga rakud ja koed on veel eluvõimelised (erinevad koed on erineva tundlikusega, kõige tundlikumad on ajukoore rakud), klliniline surm kestab 4-5 mini, mis võib lüheneda või pikeneda. Kliinilisest surmast inimene ise välja ei tule, on vaja elustamist ehk reanimatsiooni. Olukorras, kus elustamine jääb hiljaks ja inimene jääb VEGETATIIVSESSE seisu. III Bioloogiline surm- meditsiinis =bioloogiline surm ajusurmaga. 48 Tavaliselt diagnoositakse surm mitmete tunnuste kokkulangemisel pupillide refleksi puudumine, keha jahtumine jms. Surmajärgsed muutused: limaskestade kuivamine- vesi aurub ära, koolnulaikude teke- vere ümberpaiknemine raskusjõu mõjul, lihaskangestus- tekib tänu piimhappele, lihastes olev glükogeen muutub glükoosiks ja glükoos piimhappeks, mingi
annaabi.ee 
