kaitsta end. 1,5 miljardit inimest võtab looduselt selle mis on vajalik. Pool inimkonnast harib põldu. Üle kolme neljandiku neist käsitsi. Nafta vabasitas inimesed käsitsi tüöötamast. Viimase 60 a on rahvaarv kolmekordistunud. Üle 2 miljardi linnased. Hiina linn Shenzhen oma sadade pilvelõhkujatega oli 40 a tagasi kaluriküla. Shanghais ehit. 3000 torni 20 a-ga. Liiter kütust toodab sama plaju kui 100 kätepaari 24 tunniga. Põllud nõuavad 70% inimkonna veetarbest. 100 l vett= 1 kg kartuli tootmine. 4000 l vett, et saada 1 kg riisi ja 13000 l vett et saada 1 kg liha. Enne selle saj lõppu liigse kaevandamise tõttu maavarud ammutatud. 90% kaubast liigub meritsi. Dubai- tehissaarte ehit. Merre, kõrghooned, toit imporditakse, magevesi puudub, magestab merevett, piiramatult päikest, kuid ei ühtegi päikesepaneeli. Kolmveerand kalakohtadest ülepüütud. 500 milj inim elab kõrbetes. Las Vegas ehitati kõrbesse, suurin veetarbija. Viimase saj
töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada. Maailma mastaabis on magevee tarbimise 3 põhilist alajaotust põldude kunstlik niisutus, tööstus ja kommunaalmajandus ehk lihtsalt olme. Globaalsest veetarbest kuni 90 % läheb niisutuse, 7 %tööstuse ja 3 % olme sfääri. Tööstuse ja olme tarbimismahud võivad kunstliku niisutuse suhtes ka suuremad olla, kuid igal juhul on kunstlik niisutus globaalselt suurim magevee tarbija. Niisutuse all mõistame ka kõige söödava kasvatamist, näiteks ühe tonni kautsuki saamiseks kulub 2500 tonni vett. Mõelda vaid, siis kui palju vajab terve inimkond toitu ja milline kogus vett ainuüksi selle kasvatamiseks juba kulub.
millega kaasneb toitumusharjumuste muutus ja suurem loomse toidu tarbimine (liha, piim). · Järjest rohkem läheb taimset toodangut biokütuste ja loomse toidu ehk liha tootmiseks, mis on aga kordades ressursimahukam. Nii näiteks kulub ühe kilo teravilja tootmiseks üks tonn vett, ühe kilo liha tootmiseks aga 10 t vett ja 8 kg teravilja. · Toidu tootmiseks kulutatakse 2/3 maailma veetarbest, niisutatavatel aladel toodetakse 40% maailma toidust. Seejuures on veevaru ühe inimese kohta vähenenud poole sajandi jooksul Aasias kolm korda, Euroopas ja Ameerikas kaks korda! · Hiina valitsus toetab oma ettevõtjaid maailma eri piirkondades põllumajandusmaa kokkuostmisel, et nad hakkaksid Hiinale toitu tootma. · Maailmas on kaks miljardit alatoidetud inimest, kes saavad toidule kulutada alla kahe dollari päevas
..90% silos, haljasrohus, kartulis 75...85% kuivsilos 40...60% Vett on vähe: terades, seemnetes 14% heintes, põhkudes 17% loomsetes söötades 10% (kala-, liha- kondijahu, lõssipulber jt.) Veerikkaid söötasid (kartul, juurvili, haljasrohi, silo) nimetatakse ka mahlakateks söötadeks. Söötades leiduva vee arvel katavad loomad osa oma päevasest veetarbest. Söötade veesisalduse teadmine on mitmeti tähtis. Vesi ei ole loomadele energia- ja toitainete allikaks. Selletõttu tuleb veerikkaid söötasid anda suuremates kogustes, et katta loomade toitainete ja energiavajadust. Selleks, et piimalehm saaks päevas näiteks 4kg sööda kuivainet, tuleb talle sööta 5kg kuiva heina, mis sisaldab 17% vett (5X0,83=4,15kg) või 20kg haljasrohtu, milles on 80% vett (20X0,20=4,00kg). Veesisaldus mõjutab ka söötade säilivust.
inimeste hulka poole võrra, kuid kahjuks on ette näha, et võetud eesmärki ei suudeta täita. (Kõrbestumine ja näljahädad) 10 5. PÕHJAVEE REOSTUMINE Põhjavesi kuulub magevee alla ning asub maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides, lõhedes ja ta võib liikuda raskusjõu või rõhu toimel. Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas, ta katab 2/3 Eesti veetarbest ning selle tähtsaks omaduseks on tema looduslik rauarikkalikkus ja väävelvesiniku sisaldus. Eesti olukord veel hea, sest siin on suured põhjavee varud. Kuid see ei pruugi jääda nii, sest põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Juba praegu võib välja tuua Eesti probleemid seoses põhjaveega. Üks nendest on see, et oluline osa Eesti territooriumist on läbi kaevandatud, reostatud või kaetud jäätmete ja aherainega, mis on toonud kaasa põhjavee reostumist suurtel aladel
toodab sama palju energiat kui sada kätepaari 24 tunniga. Traktorite toodang valitseb planeedil. Ühendriikides on järel vaid kolm miljonit maaharijat. Nad toodavad piisavalt teravilja,et toota 2 miljardit inimest. Kuid enamikust viljast ei kasutata inimeste toitmiseks. Siin ja kõigis teistes tööstusriikides muudetakse see loomtoiduks ja biokütusteks. Maapõue energia viis kaasa mälestused ikaldustest. Ühelgi kevadel ei jää põllud harimata. Põllud nõuavad 70% inimkonna veetarbest. Looduses on kõik omavahel seotud. Põllumaade laienemine ja sama viljakasvatamine soodustas parasiitide arengut. Pestitsiidid, veel üks naftakeemia revolutsiooni and, aitasid neid tappa. Halb saaks ja nälg vajusid ajalukku. Suurimaks probleemiks sai nüüd, mida teha modrense põllumajanduse ülejääkidega. Toksilised putukamürgid paiskusid õhku, pinnasesse, taimedesse, loomadesse, jõgedesse ja ookeanitesse. Need tungisid rakutuuma, samuti ka emarakku, mis on ühine kõigil eluvormidel
Küpsemise ajal on optimaalne temperatuur 23...24 °C. Niiskuse suhtes on oder suhteliselt vähenõudlik. Transpiratsioonikoefitsent (vee hulk grammides, mida on vaja 1 grammi kuivaine moodustamiseks) on 350...450. Idanemiseks vajab oder vähem vett kui teised teraviljad. Mida viljakam on muld ja parem agrotehnika, seda ökonoomsemalt ta vett kasutab. Kuigi oder vajab niiskuse olemasolu kogu kasvuperioodi on kõige kriitilisem aeg kõrsumisest loomiseni (30...40% kogu veetarbest). Muldadest sobivad odrale paremini viljakamad neutraalse reaktsiooniga liivsavimullad. Odra juurestik on vähemarenenud kui kaeral ning ta vajab kiire kasvu ja suhteliselt väikese juurestiku tõttu rohkesti toitaineid. Eriti tundlik on oder toitainete puuduse suhtes kasvu alguses. Kaer Kaera perekonnas on nii väärtuslikke toidutaimi (harilik kaer) kui ka tülikaid umbrohtusid (tuulekaer). Kultuuris kasvatatakse peamiselt sõkalteralisi (valmimisel jäävad terad sõkaldega kokku)
Samal ajal suurendatakse vähehaaval põhu, heina ja silo hulka. Kartul kaotab seistes suure osa oma väärtusest, seepärast on parem sööta seda sügisel. Juurviljasid hakatakse söötma pärast kartulit. Veiste jootmine · Tiine mullikas vajab 40 liitrit vett päevas · Tiine kinnislehm 50 liitrit · 10 kg-se päevatoodanguga lehm 65 liitrit · 20 kg-se päevatoodanguga lehm 85 liitrit · 30 kg-se päevatoodanguga lehm 100 liitrit Suure osa veetarbest võib lehm katta haljassöötade arvel, kuid see ei rahulda kogu veevajadust. Kuumade ilmadega veevajadus suureneb. Talvel joodetakse lehmi 2 korda päevas, suvel 4-5 korda päevas. SÖÖDARATSIOONIDE KOOSTAMINE LÜPSILEHMADELE Söödaratsioonide koostamisel tuleb jälgida, et päeva jooksul antavad söödad kataksid looma vajadused peamiste toitefaktorite osas. Toitefaktorite proportsioonid ratsioonides peavad olema kindlas tasakaalus (ühe või teise puudus või liiga suur
Energeetika (80 %) Õhu saastamine Keemiatööstus (16 %) CO2 emissioonid 70 ÷ 75 % kogu Eesti Muud (4 %) emissioonist Veetarve ja veereostus ~ 70 % kogu Eesti veetarbest Maapinna kahjustamine ~ 11 % piirkonna territooriumist Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus TUHAMÄGEDE NÕRGVESI JA ELEKTRIJAAMADE NARVA ELEKTRIJAAMADE TUHAMÄED 59
annaabi.ee 
