KURKSE RETK Analüüs Lühikirjeldus: Baltpati luurerühm pidi Jaanus Karmi juhtimisel minema oma rühmaga Pakri saarele ellujäämiskursust läbi viima, kuhu oleks viinud ja hiljem tagasi toonud piirivalve. Kuid leitant Karm otsustas, et tagasi tulevad nad omade jõududega. Veetakistuse õppuse nimeks oli ,,Vilets elu". Kahe 30m köite vahele oli seotud veemahutid ja varustus ja relvad veemahutid sellejaoks, et varustust veepeal hoida. Alustati liikumist saare lõunatipust. Lonks brändit ja asuti teele. Pärast 500 meerti läbimist tuul on vahepeal hakanud kiiremini puhuma ja tõuseb lainetus ja kogunevad tumedad pilved. Vesi läheb vaikselt külmemaks. Tagasi
Ja siis valisin enda analüüsitavaks teenuseks kombinatsiooni mitmetest erinevatest teenustest, mida pakutakse ühe ettevõtte poolt. Adrenaator Grupp pakub Ida-Virumaaga tutvumiseks, vaba aja sisustamiseks või lihtsalt kollektiivseteks väljasõitudeks põnevaid ettevõtmisi värskes õhus.Ta pakkub: Seiklusmatk. Seiklusmatk toimub vanas Kohtla karjääris. See on kaardi järgi orienteerumine, vihjete järgi otsimine, koopa ja aarde leidmine, parvega veetakistuse ületamine, rippsild jne. Vajalik on täpsem orienteerumisoskus (piisab, kui üks grupist oskab ). Eesmärk: Looduses liikumine, meeskonnatöö ja ülesannete lahendamine. Sihtpunktis ootab maastur safarisõiduks. Distantsi miinimum ca. 3 km. 2) Toote või teenuse sihtgrupp Seiklusmatk sobib igas vanuses loodushuvilistele. Rühma suurus 2-25 inimest, kestvus1,5h Omanikud oled ise üles kasvanud ja lapsepõlve veetnud. See lisab nendele professionaalsust
või kavandatavaks löögiliigutuseks vajalikku ruumi ega mängujoont liigutades, painutades või murdes kindlalt paiknevat või kasvavat objekti, välja arvatud juhul, kui mängija võtab sisse löögiasendit, sooritab lööki või võtab löögiks hoogu. Ära muuda oma asukohta paremaks millegi alla surumise kaudu. Kui su pall asub bunkris või veetakistuses, ära kummagi takistuse puhul enne löögi sooritamist puuduta maapinda ega veetakistuse puhul vett ei käe ega kepiga ning ära liiguta kõrvaldatavaid takistusi. Mängitavat palli tuleb kepiga selgesti lüüa. Seda ei tohi liigutada tõugates, riivates ega kepi otsaga ülespoole visates. Kuulsamad golfi mängijad Jack Nicklaus tema hüüdnimi on Golden Bear. Ta on võitnud oma 24 aastase karjääri jooksul 18 korda Major Championshipsi tiitleid. See on läbi aegade parim saavutus. Ta on
ujumiseks kõige sobivamaks veetemperatuuriks 20 kuni 24 soojakraadi. · Siseujulates kõiguvad temperatuurid 20 kuni 27 kraadi vahel, kuna lastevannides ja beebiujumise korral peab vesi olema veelgi soojem lastele 29 kuni 31 kraadi, beebidele kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 kuni 27 kraadises vees. Ujumisõpetuse faasid 1.Algõpetus Kohanemine veega, sukeldumine · veekartuse ületamine · veetakistuse ja vee kandejõu tunnetamine · vette väljahingamine ja hingamisõpetus · vettehüpped jalad ees Lamamine veepinnal, ujuvus: · vee kandejõu kasutamine, · horisontaalasendi omandamine vees, · kõhuli- ja seliliujuvusasendi omandamine, · püstitõusmine ujuvasendist. Esimesed ujumisliigutused koer, koerakrool, algeline seliliujumine: · jalgade töö, · käte töö, · rütmiline hingamine, · terviklik sooritus. 2.Tehnikaõpetus
passiivseteks ( mittejuhitavateks) ja aktiivseteks (juhitavateks) Passiivseteks õõtsuvuse summutajateks on kimmikiilud Kimmikiilud on laeva kere kimmiosa külge kinnitatud kitsad terasplaadid , mis asetsevad laeva keskosas umbes ühel kolmandikul laeva pikkusest. kimmikiilud tekitavad laeva külgõõtsuvusel täiendava takistuse , mistõttu õõtsumine amplituud väheneb 1.5 2korda. Kimmikiilude puuduseks on laeva veetakistuse suurenemine , mis vähendab kiirust 2-3% võrra. Väga headeks õõtsuvuse summutajateks on aktiivsed külgroolid , mis asetsevad laeva keskosas kimmi piirkonnas mõlemal pardal. ehituselt on nad tehtud nii , et neid saaks vajadusel laeva kere sisse tõmmata või keerata( sildumisel või sõidul vaiksel veel ) Aktiivseid külgroole juhitakse hüdrauliliste masinate abil , mille tööd tüürib güroskoopiline andur.
Kirjeldus Tingmärgid Teetõkked, süvendid ja õhitud sillad Tõke või takistus (tavaliselt tulega kaetud) tee või selle osa Läbipääsu piiramiseks. Planeeritud teetõke Teetõke paigaldatud, esimene valmisoleku aste (ohutu) Teetõke paigaldatud, teine valmisoleku aste (õhkimiseks valmis, kuid läbitav) Teetõke (tõkestatud) Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Tingmärgid Veetakistuse ületuskoht On võimalik ületada veetakistust kasutades amfiibmasinaid ja paate. Dessandi ületuskoht Sild või ülepääs Praam /parvlaev Koolmekoht Koolmekoht (raskesti ületatav) Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Tingmärgid Lahingu teenistustoetus Esmased vajadused,funktsioonid, tegevused ja ülesanded mis on vajalikud täita , toetamaks lahinguüksuste tegevust. Peamine varustustee (MSR)
Vähest tootlikust mõjutab kindlasti ka saarelisus, kuna ressursid on siiski rohkem piiratud kui mandril. Teisalt võib SKP'd mõjutada ka see, et Saaremaal hinnatakse traditsioone ning seal ei tegeleta ehk niivõrd intensiivse kui just ekstensiivse majandusega. Samuti on Saaremaal suhteliselt madal rahvaarv suhteliselt väikesel maa - alal, mis tähendab seda, et kohalik turg on piiratud ning mandrile kaupade eksportimine on veetakistuse tõttu kallis. Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas Sissejuhatus Turism moodustab Saaremaa majandusest väga suure osa ning olenemata Eestile tüüpilisest hooajalisusest on turism kujunemas üheks Saare maakonna tähtsamaks majandusharuks, andes suviti tööd rohkem kui 1500 inimesele ning teenindades aastas mitmeid tuhandeid turiste. Saaremaad taaskülastavad 35% välis- ja 95% siseturistidest, mis näitab seda, et tegemist on väga hea turismipiirkonnaga.
Takistuste vahed peavad olema viiendik ringi pikkusest. Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse ületamist. Meeste takistus on 0,914 m kõrge (naistel 0,762 m) ja vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk (naistel 3,06) ja 3,66 m lai. Sportlane peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi.(2) Takistusjooks on tuletatud murdmaajooksust ja takistustega jooksust.Selles on ühendatud kestusjooks, tõkkejooks ja veetakistuse ületamine. Praegu on see ainult meeste ala.(1) 12 Sportlane, kes valib oma põhialaks takistusjooksu, peab olema suurepärane kestus- ja murdmaajooksja ning hea tõkkejooksja, omades küllaldast jõudu ja vastupidavust, et takistusi ületada. Selle ala puhul on üsna raske takistustele õigesti läheneda ja äratõuke koht valida. Jooksu lõpu poole väsimus kasvab ja sageli tekib ka tõuklemist, nii et ala on päris ohtlik.(1)
Juhitavus on võime püsida etteantud kursil ja/või muuta seda vastavalt vajadusele ja sõltub sõltub: 1) laevakere kujust 2) juhtimisseadmete tõhususest antud kiirusel, 3) lainetusest ja tuulest Juhitavust iseloomustab: a) kursilpüsivus ehk suunastabiilsus (directional stability) (laeva omadus säilitada sirgjooneline liikumine). b) pööratavus (turnability). Laeva liikumiskiirust saab vajadusel muuta kahe jõu: sõukruvi tõmbe muutmise (käik tagasi pidurdab) ja veetakistuse mõjul (pidurdab)(käitur seisma, siis veetakistus pidurdab; käitur tagasi suunas tööle = pidurdama). Laevast endast tulenevad inertsjõud, mis alati takistavad liikumiskiiruse muutmist. Õõtsuvus - vabalt veepinnal ujuva laeva võnkuvat liikumist välisjõudude mõjul (külg-, piki- ja vertikaalne õõtsumine.) 15. Laeva püstuvuse mõiste, raskuskese, metatsenter, ujuvuskese, püstuvust mõjutavad tegurid
(10 m/s) 3.4 Kui suure töö teeb inimene kõndides kümnendale korrusele? Inimese mass on 60 kg, korruste vahe 3,7 m. (22 kJ) 3.5 Poiss massiga 40 kg sõidab alla 50 m pikkuselt mäenõlvalt kaldenurgaga 200. Kelgu mass on 10 kg ja kelgu lõppkiirus 8 m/s. Kui suur oli sel juhul hõõrdejõudude töö? (6,8 kJ) 3.6 Ujuja massiga 65 kg kulutab 100 m läbimiseks 3000 J energiat. Kui palju sellest energiast kulus veetakistuse ületamiseks, kui ujuja lõppkiirus oli 2 m/s? (2870 J) 3.7 Püssikuul, mille mass oli 10 g ja mis lendas kiirusega 800 m/s, lõi läbi 5 cm paksuse laua. Kui suur oli löögi jõud, kui laua läbistamise tõttu kaotas kuul ¾ oma kiirusest? (28 kN) 3.8 Kui palju tööd tuleb teha, et venitada vedru, mis oli tasakaaluasendist 1 cm võrra välja viidud veel 5 cm pikemaks? Vedru jäikus on 200 N/m. (0,35 J) 3.9 Keha libiseb hõõrdumiseta mööda kaldpinda alla
· Laeva kerele mõjub koormus tema enda massist (pannul, talastik, vaheseinad), veetavast lastist, seadmetest, tagavaradest,see on suunatud alla (need raskusjõud on staatilised jõud) · Vee üleslükkejõud on suunatud alt üles, (vaikses vees on ka see jõud staatiline) · Ajas muutuvaid jõude (dünaamilisi) tekitab lainetus (vee üleslükkejõud muutub siis dünaamiliseks), laevale mõjuvad inertsijõud ja veetakistuse jõud; Laeva üldine tugevus · Korpuse võimet vastu panna pikipaindele nimetatakse üldtugevuseks · Laeva üldtugevuse tagab katkematu (pidev) pikitalastik (vert.kiil, stringer, karlings), kui see ulatub vähemalt üle 15% laeva pikkusest, tekid, parda- ja põhja plaadistus, Laeva kohalik tugevus · kauba, mehanismide, seadmete kaal · tagavarade (kütus, vesi, ballast, toit) kaal · jää raskus ja surve · vee üleslükkejõud