Tõsiasi, et veesilm saab keskpunktiks aias, on väljaspool kahtlust. Seetõttu tuleb veesilma kuju ja asukoht äärmise hoolega läbi mõelda, see peab asetsema paigas kus võite imetleda veepinna peegelduse kogu ilu. Väiksema veesilma ehitamine ei olegi nii keeruline, kui alguses võib tunduda. Veidike eeltööd võiks enne labida maasse löömist siiski teha - uurida kirjandust, konsulteerida spetsialistidega ja kuulata sõprade-tuttavate kogemusi veesilmade hooldamisel. Liiga suurt hooldustööd vajavad veesilmad võivad meie kiire elutempo juures hiljem koormavaks muutuda. Tuulte eest varjatud päikseline paik on sobivaim kaitseb taimi varakevadel külmade tuulte eest ja suvekuudel vähendab vee auramist. Kui tähelepanu keskmeks on liikuv vesi, siis peate valima vaikse nurga, sest tugevad tuulehood puhuvad vett vähemaks ja võivad efekti rikkuda.Tehisveesilma ei soovitata rajada suurte puude vahetusse lähedusse
territooriumi piires tihti piki vahemaid, enne kui oma puhkekohta naaseb. Kapibaara näksib rohtu oma suurte ja laiade lõikehammastega ja peenestab seda purihammaste vahel. Paljudes piirkondades peetakse kapibaaradele intensiivselt jahti, kuna nad söövad karjamaad rohust puhtaks, pakkudes sellega kariloomadele toidu osas konkurentsi. Neis piirkondades on kapibaarad oma harjumusi muutnud ja käivad nüüd söömas vaid öösiti, pimeduse katte all. Põuaajal kogunevad kapibaarad väikeste veesilmade äärde ja moodustavad kuni 100 loomast koosnevaid karju. Muidu koosneb kapibaarade kari 10-40 loomast, kes üheskoos rahumeelselt toitu hangivad. Kapibaarad on sigimisvõimelised aasta läbi. Enamik paaritub maikuus, vihmaperioodi hakul. Kui emasloom on paaritumiseks valmis, järgneb temast huvitatud isasloom talle pikki tunde. Emane teeb sageli peatusi, et isane teda silmist ei kaotaks. Paaritumine isa leiab aset harilikult vees.
Kapibaara näksib rohtu oma suurte ja laiade lõikehammastega ja peenestab seda purihammaste vahel. Paljudes piirkondades peetakse kapibaaradele intensiivselt jahti, kuna nad söövad karjamaad rohust puhtaks, pakkudes sellega kariloomadele toidu osas konkurentsi. Neis piirkondades on kapibaarad oma harjumusi muutnud ja käivad nüüd söömas vaid öösiti, pimeduse katte all. Põuaajal kogunevad kapibaarad väikeste veesilmade äärde ja moodustavad kuni 100 loomast koosnevaid karju. Muidu koosneb kapibaarade kari 10-40 loomast, kes üheskoos rahumeelselt toitu hangivad. PALJUNEMINE Kapibaarad on sigimisvõimelised aasta läbi. Enamik paaritub maikuus, vihmaperioodi hakul. Kui emasloom on paaritumiseks valmis, järgneb temast huvitatud isasloom talle pikki tunde. Emane teeb sageli peatusi, et isane teda silmist ei kaotaks. Paaritumine isa leiab aset harilikult vees.
õitega 40-50 cm, laiuv jäme risoom Kasvukohaks sobib poolvari ja piisavalt Muld parasniiske kuni märg, rammus ja huumusrikas. Vähenõudlik valguse suhtes, sobib poolvari ja piisavalt niikse kasvukoht. Liiga päikeseline ja vähese niiskusega kasvukohas muutuvad lehed pruunikaks. Liiga kasin valgus muudab lehed heleroheliseks ja õisikud venivad välja. Õisik püstine, õied roosakad, kellukjad, õitseb mai-juuni. Lehed tumerohelised, südajad Istutada veesilmade äärde ja pinnakatteks puude alla, kalmistutele. Sügisel värvuvad lehed roosakaks, punakaks või lillakaks. Vabakujuliste või sümmeetriliste rühmadena omaette või näiteks koos hosta, epimeediumi, kadakkaerandi, astrilbe või kauni murtudsüdamega. Paljundatakse risoomi jagamise teel ja väikeste külmtöödeldud seemnetega. Sordid ,,Winterglou", ,,Bressingham White", ,,Baby Doll" Karvane kadakkaer (Cerastium tomentosum)
mida ta kasutab nagu kätt mitmeteks toiminguteks. Joomiseks tõmbab elevant londiga vett suhu. Londi abil võtab ta kuumadel tundidel dussi või pritsib end üle liiva ja poriga, et nahka parasiitidest vabastada. Lonti kasutab ta ka kõrgetelt puuokstelt lehtede rebimiseks. Emasloomad elavad karjas koos 8-12-aastaste poegadega. Täiskasvanud isased moodustavad omaette väiksema karja. Emaste karja eesotsas on kõige vanem emasloom. Tematunneb teeradu, kuidas jõuda uutele karjamaadele ja veesilmade juurde, kui savannis valitseb põud. Gepard Ta on elegantne, sale, pikkade jalgadega kaslane. Kuldne mustade laikudega karvkate muuab ta rohus saaki varitsedes peaaegu nähtamatuks. Gepard on maismaa kiireim imetaja. Lühiksel vahemaal võib ta arendada kiirust 115 km tunnis, 2 sekundi jooksul saavutavat kohalt liikumise kiirus on 70 km tunnis. Gepard on savanniavarustega hästi kohastunud kiskja, seal saab ta arendada suuri kiirusi
puhkekohta naaseb. Ta näksib rohtu suurte laiade lõikehammastega ja peenestab neid purihammastega. Osades piirkondades kütitakse neid, kuna nad söövad karjamaasid puhtaks pakkudes konkurenti kodustele karjaloomadele. Kapibaarad on sellistes piirkondades oma toitumisharjumusi muutnud ja käivad seal söömas ainult öösiti ning pimeduse katte all. Põua perioodil kogunevad maailma suurimad närilised väikeste veesilmade äärde ja moodustavad kuni 100'st loomast koosnevaid karju. Tavalisel perioodile koosneb nende kari 10-40'st isendist, kes üheskoos rahumeelselt toitu hangivad. Päevas söövad täiskasvanud isendid 2,7 3,6kg taimset materjali. [], [] Nad ei söö kunagi samades paikades mitu päeva järjest ning iga päev söövad suhteliselt erinevaid taimi. Osad alasid oma territooriumil ei puudu nad peale seal söömast käimist pikka aega
Sortide hulgas esineb ka kahevärviliste lehtedega hostasid. Hostad eelistavad poolvarjulist kasvukohta, kuid niiskemal mullal kasvavad hästi ka päikesepaistel, võivad kasvadad ka varjus. Vajavad sügavapõhjalist parasniisket huumusrikast mulda. Kuival liivmullal jäävad kiduraks. Hostad on väga pikaealised talvekindlad püsililled, mille dekoratiivsus aastatega vaid suureneb. Hostad on oma ilusate lehtedega nägusad püsilillepeenras, ääristamena, rühmiti murus, basseinide ja veesilmade ääres, kalmistul. Hosta lehed leiavad tihti kasutust lilleseadetes. 9. Härjasilm Härjasilmad kuuluvad tuntumate aia- ja loodustaimede hulka, mida aedades laialdaselt kasvatatakse. Valgete õitega sortide kõrval armastatakse ka värviliste õitega roosat neitsikummelit. Neil taimedel on kandiline, vaoline vars, mis ülaosas on lehtedeta ja paljas. Juurmised ja alumised lehed on pikarootsulised ning kujult äraspidimunajad,
Joonis 48. Tulipunane sigaretilill (http://www.hear.org/images/thumbnails75h/cuphea_ignea.jpg) Suutera (Sutera) -südajas suutera (S cordata sün. Bacopa 'Snowflake') Kasvab rammusal, niiskust hoidval pinnasel, poolvarjus või päikese käes. Kasutatakse eelkõge suurtes pottides ja amplites. Tänu oma tihedusele, kasutatakse teda ka pinnakattetaimena konteinerites, samuti kiviktaimlate ja veesilmade kujundamisel. Joonis 49. Südajas suutera (http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pildid/pilt_660.jpg) 28 f f
Liigi eritunnused: pikaealised, talvekindlad taimed. Aastatega dekoratiivsus kasvab. Kasvukoha nõuded: viljakas, niiske kuid mitte liigniiske muld. Vajab varju külmade tuulte eest. Parim on kergelt happeline või neutraalne muld. Liiga kaltsiumirikastel muldadel muutuvad lehed kollakaks. Poolvarjuline, niiske mulla puhul ka päikseline kasvukoht. Kevadel tuleks multsida. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenras, ääristaimena, rühmiti murus, basseinide ja veesilmade ääres, kalmistul. Joonis 31. Hosta fortunei 'aureomarginata' (http://www.ausgardener.com.au/plants/Hosta- %252d-Aureomarginata.html) Joonis 32. Hosta fortunei 'aureomarginata' Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=268&art=252. 10.09.2013. Perennials. Hosta `Fortunei Aureomarginata'. Kättesaadav http://www.perennials.com/plants/hosta-fortunei-aureomarginata.html. 10.09.2013. Royal Horticultural Society
annaabi.ee 
