karvad, tuhk jt.) Mineraalne mustus liiv, pori, setted Pinnale kinnitunud, kuid pinda Vees lahustuvuse järgi: mittesööbinud mustus (kuivanud pori, rasv, Vees lahustuv mustus lahjad nõgi) puuviljamahlad, värske veri, vees Pinda sööbinud mustus (veesetted lubi, lahustuvad värvid rooste, katlakivi, vaha, plekid) Vees lahustumatu mustus värvid, rasv - vajavad puhastusainet Kergelt määrduvad pinnad Mustuse jagunemine: Ohtlikkuse järgi: Kergelt määrduvad pinnad on:
riikide rannikuid. Mida tähendab bioloogiline mitmekesisus? Miks on vaja seda kaitsta? Vastus: Bioloogiline mitmekesisus tähistab kogu maakeral leiduva elu- taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. Et ei tekkiks liigikide väljasuremine ja et säilitada haruldaste liikide elupaiku. B POOL Milliste näitajatega iseloomustatakse muldi? Vastus: Levik,kujunemine, ehitus, kasutusviis Nimeta neli Eesti muldade lähtekivimit. Vastus: Liiv, veesetted, rähkmoreen, punakas-pruunmoreen. Mida nimetatakse leostumiseks? Vastus: Mineraalainete (peamiselt vees lahustuvate soolade) väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel. Milliseid niite nimetatakse primaarseteks niitudeks? Vastus: Tekkest peale olevaid niite. Miks tänapäeva looduskaitse pole enam harusldaste üksikobjektide kaitse, vaid keskkonna kaitse? Vastus: Kuna peale haruldaste liikide või mõne muu üksikobjekti asemel püütakse
- Vesi ei saa puhastada. · Pindpidevust vähendavad: - Soojus. - Tensiidid. Vee omadused II · Vee karedus. - Kare vesi sisaldab palju mineraalaineid. a) Hea joogivesi. - Vee karedust mõõdetakse kareduskraadides. a) Pehme vesi (0-5 dH) b) Keskmise karedusega vesi (5-10 dH) c) Kare vesi (10-21 dH) - Kareda veega puhastamisel vajame rohkem puhastusainet. - Kuumutamisel tekitab kare vesi katlakivi. Veesetted · Rooste - Tekib raua ja niiskuse kokkupuudel. · Katklakivi. - Tekib kareda vee kuumutamisel. · Lubjasetted. - Tekivad vees lahustunud soolade kuivamisel pindadele. Vee kvaliteedi parandamine · Filtreerimine. - Vähendab veesetete hulka. - Eemaldab veest mehhaanilised lisandid. · Keetmine. - Eemaldab veest lahustunud soolasid ja bioloogilist mustust. · Destilleerimine. - Eemaldab veest kõik lisaained.
-kanna võimalusel vahetusjalatseid -enne ruumidesse sisenemist puhasta jalatsid -kasuta porimatte -pese käsi -tihenda uksed ja aknad -tuuluta sageli ruume -õpi korda hoidma -kasuta õigeid pinnakattematerjale -hinda töökultuuri -kasuta prügikorve ja-kaste Mustuse liigitus: 1. Keemilise koostise järgi 2. Pinnale kinnitumise järgi 2. Ohtlikkuse järgi 3. Vees lahustuvuse järgi 1. Keemilise koostise järgi: · mineraalne mustus (liiv, pori, paberitükid, veesetted jne) · orgaaniline mustus (rasv, veri, urin, mikroorganismid jne) Mustuse keemilisest koostisest oleneb puhastusaine valik. 2. Pinnale kinnitumise järgi ehk tüübi järgi: · lahtine mustus (praht - paberitükid, taimelehed; kuiv lahtine mustus- liiv, tolm, karvad, tuhk; märg lahtine mustus - veepiisad, lumelörts, pori); elektrit mitte juhtivad pinnad, nagu nt. plastik-, lakitud
muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja kõikide elusorganismide toimel. Murenemise tagajärjel tekkinud murendmaterjal on mulla tekkele lähtekivimiks. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Eesti muldade lähtekivimid on: jääsetted e. moreenid; jääsulamisvee setted; mitmesugused veesetted Läänemere erinevatest arengustaadiumidest · tuulesetted (rannikutel); soosetted (turvas); aluspõhja kivimid (lubjakivi). Mulla teke Tekib poorne murendmaterjal, mis Vabanevad vajalikud toiteelemendid, mida võimaldab kinni hoida vett ja õhku. saavad hakata kasutama oma elutegevuseks taimed ja mikroorganismid. Toimub temperatuurist
Valdavalt on boniteet keskmine (45- 50), alla keskmise on ka suur osa alasid (40-15). Head põllumaad ehk üle keskmise(50-55) on väga vähe ja ainult valla põhjaosas. 8 Aluspõhi Martna valla mullastiku aluspõhi koosneb silurikarbonaatsetest kivimitest. 9 Mulla lähtekivim Martna vallas on mulla lähtekivimiteks rähkmoreen ja veesetted. 10 Kokkuvõte Sain kodukoha muldadest teada palju uut ja huvitavat. Pole ennem näinud vajadust ninapidi mullas tuhnida aga see tuleb ainult kasuks. Iga põllumees(naine) peaks tundma oma kodukoha mullastikku põhjalikult. Minu kodukoha mullastik on sobilik kultuurtaimede kasvatamiseks. Põllumaad on haritavad , võiks huumust rohkem olla , aga Eesti keskmine mulla viljakus ja paremat ei oskagi üks põline eestlane tahta.
Rabenemine A B Pedosfäär C Aeg D Litosfäär Eesti muldade lähtekivimid · Jääsetted e. moreenid valkjas-hall karbonaatne rähkmoreen kollakashall karbonaatne rähkne moreen punakas-pruun moreen · Jääsulamisvee setted · Mitmesugused veesetted Läänemere erinevatest arengustaadiumidest · Tuulesetted (rannikutel) · Soosetted (turvas) · Aluspõhja kivimid (lubjakivi) Lubjakivist murenenud rähk Jäneda põldudel Vaike Rootsmaa foto Mulla veereziim sõltub sademete ja aurumise vahekorrast Potentsiaalne cm Sademed
mulla tüüpi, värvust, toitainete sisaldust, mulla lõimist- millise mullaga on tegu Põhja-Eesti mullad Lõuna-Eesti mullad Lääne-Eesti mullad Aluskivim lubjakivi liivakivi lubjakivi (pärnu ümb liivakivi) Lähtekivim Lubjakivi (lubjarikas moreen) Moreen (liivarikas Veesetted (viirsavi), moreen, moreen) lubjakivi Mulla om: värvus Hallikas-pruunid punakaspruumid Tumedad Lõimis Rähkne Liivmuld Rasked savikad mullad Toitainetesisaldus Huumusrikkad, Leetumine vähendab Liigniiskus väh viljakust viljakadmullad viljakust
moodustisena. Eesti pinnavormid võivad olla moodustunud kogu ulatuses moreensest materjalist. Kõrgustike aladel aluspõhjalised kõrgustikud (Pandivere, Otepää, Haanja). Moreene jagatakse: 1. lokaalmoreen koosneb kohaliku aluspõhja materjalist 2. transiitmoreen jää on oma liikumisel kaasa toonud Moreene jagatakse ka tekkekoha jää tüübi järgi: 1. otsmoreenid 2. põhimoreen Jääjõgede tekkelised lähtekivimid ehk fluviogatsiaalsed setted. Veesetted on hästi sorteeritud materjal. Karbonaatsus sõltub sellest millises Eesti osas nad on tekkinud: Kesk- ja Põhja-Eestis karbonaatsed, Lõuna- ja Kagu-Eestis karbonaadi vaesed. Jääpaisjärvede tekkelised lähtekivimid. Veekogude põhja settinud. Hästi sorteeritud ja kihi-lised. Meretekkelised lähtekivimid. Jääaja järgsed setted. Tekkinud mere kuhjava tegevuse tule-musel. Esineb kruusasid, liivasid, peenemat materjali; klibu. Jaotatakse: 1) vanad mere-tekkelised
moodustunud kogu ulatuses moreensest materjalist. Kõrgustike aladel - aluspõhjalised kõrgustikud (Pandivere, Otepää, Haanja). Moreene jagatakse: 1. lokaalmoreen - koosneb kohaliku aluspõhja materjalist 2. transiitmoreen - jää on oma liikumisel kaasa toonud Moreene jagatakse ka tekkekoha jää tüübi järgi: 1. otsmoreenid 2. põhimoreen Jääjõgede tekkelised lähtekivimid ehk fluviogatsiaalsed setted. Veesetted on hästi sorteeritud materjal. Karbonaatsus sõltub sellest millises Eesti osas nad on tekkinud: Kesk- ja Põhja-Eestis karbonaatsed, Lõuna- ja Kagu-Eestis karbonaadi vaesed. Jääpaisjärvede tekkelised lähtekivimid. Veekogude põhja settinud. Hästi sorteeritud ja kihi-lised. Meretekkelised lähtekivimid. Jääaja järgsed setted. Tekkinud mere kuhjava tegevuse tule-musel. Esineb kruusasid, liivasid, peenemat materjali; klibu. Jaotatakse: 1) vanad mere-
· Aluspõhja kivimid 3% Eesti territooriumist Antsülusjärve ja Litoriina- ning Limneamere setted · Ülejäänud Eestis on mulla lähtekivimiteks pinnakattelised kivimid: liustikusetted Tuulesetted: veesetted Tuulega kantud liivad rannaluited (peenliiv) tuulesetted orgaanilised setted Deluviaalsetted: Liustikusetted: Levivad liigestatud reljeefiga aladel nõgudes, peamiselt Lõuna-Eestis
annaabi.ee 
