Koreserikas leostunud gleimuld(Gor) At-BwG-CG. Toorhuumuslik horisont, millele järgneb püsivalt liigniiske metamorfne sisseuhtehorisont ja seejärel lähtekivim. Leostunud muld(Ko) A-Bw-C. Huumushorisont, seejärel metamorfne sisseuhtehorisont ja lähtekivim. Sügav madalsoomuld(M''') T´´´. Hästi lagunenud turvas. Sifrite ja lõimisevalemite lahtiseletus Gor Koreserikas leostunud gleimuld v°_1ls_145/r_4ls_1 - veeriseline kerge liivsavi lõimis läheb 45cm sügavusel üle väga tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks. Ko Leostunud muld v°_1ls_135-60/r_3ls_1 - veeriseline kerge liivsavi läheb 35-60cm sügavusel üle tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks. v°_1sl30-60/r_3sl veeriseline saviliiv läheb 30-60 cm sügavusel üle tugevasti rähkseks saviliivaks. M''' Sügav madalsoomuld t_3100-150 - hästi lagunenud turvast 100-150 cm ulatuses.
1.2. Mulla šifrite ja lõimisevalemite seletus 1.2.1. Šifrid KIg – Gleistunud leetjas muld KI(g) – Gleistunud küllastumata muld Krg – Gleistunud koreserikas rähkmuld Kog – Gleistunud leostunud muld Go – Leostunud gleimuld GI – Leetjas gleimuld k° - raudkivid, läbimõõt 10-20 cm v° - nõrgalt raudkiviveeriseline v - veeris ls - liivsavi sl - saviliiv 1.2.2. Lõimised k°_1ls_260/v_2ls_2 – nõrgalt raudkivine 60 cm tüsedune keskmine liivsavi/ keskmiselt veeriseline keskmine liivsavi v°_1sl – nõrgalt raudkiviveeriseline saviliiv v°_2ls_270/v_2ls_3 – keskmiselt raudkiviveeriseline 70 cm tüsedune keskmine liivsavi/ keskmiselt veeriseline raske liivsavi v°_2ls_225/v°_1ls_345/v°_1ls_2 - keskmiselt raudkiviveeriseline 25 cm tüsedune keskmine liivsavi/ nõrgalt raudkiviveeriseline 45 cm tüsedune raske liivsavi/ nõrgalt raudkiviveeriseline keskmine liivsavi v°_3ls_230/v_3ls_3 – tugevasti raudkiviveeriseline 30 cm tüsedune keskmine liivsavi/
Kokku 37.5 100% Joonis 1: Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 64248123544 kohta. Põllumassiivi kontuurpunase joonega Joonis 2: Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga. Siffrid: Klg: Gleistunud leetjas muld v°_1ls_360-80/v_1ls_3 Nõrgalt raudkiviveeriseline, raske liivsavi paksusega 60-80 cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. Kog: Gleistunud leostunud muld v°_2ls_330/v_1ls_3 Keskmiselt raudkiveeriseline, raske liivsavi paksusega 30cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. v°_2ls_3/v_2ls_3 Keskmiselt raudkiveeriseline, raske liivsavi. Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi. Go: Leostunud gleimuld k°_2ls_340-80/v_2ls_3 Keskmiselt raudkivid, raske liivsavi, paksusega 40-80cm. Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi. M'': Õhuke madalsoomuld. Turba tüsedus 50-100 cm. Profiil: T - G. t_360-80/ s
Mulla siffer Kr: koreserikas rähkmuld ning lõimis r_2ls - keskmiselt rähkne liivsavi. Boniteet: 51 Mulla siffer Kh“;K: õhuke paepealne ja rähkmuld ning lõimis 1: ls_210-15/p - keskmine liivsavi 10-15 cm; järgneb paas. Lõimis 2: ls_225-30/r_3ls_2;pk - keskmine liivsavi 25-30 cm; tugevasti rähkne keskmine liivsavi; järgneb paas ja klibu. Boniteet1: 23, boniteet2: 40, 14 maha. Lõplik boniteet: 49. Mulla siffer KI: leetjas muld ning lõimis V°_1|30-80/ls - nõrgalt raudkivi veeriseline liivsavi kiht 30-80 cm. Boniteet: 46. Mulla siffer Ko: leostunud muld ning lõimis v°_1sl30-70/r_2ls_1;k - nõrgalt raudkiviveeriseline saviliiva kiht 30-70 cm; keskmiselt rähkne kerge liivsavi; kruus. Esialgne hindepunkt: 53 + 6 (parandus kahekihilistele lõimistele). Boniteet: 59 Mulla siffer Ko: leostunud muld ning lõimis v°_2ls_120-30/v°_1ls_2;s 30 - keskmiselt raudkivi veeriseline, kerge liivsavi kiht 20-30 cm; nõrgalt raudkivi veeriseline keskmie liivsavi; savi algab 30 cm
Šifrid, lõimisevalemid ja muude tähiste seletused Sifrid, ehk mulla tähise nimetused: 1. KIg – tähistab gleistunud leetjas mulda. 2. KI – tähistab leetjas mulda. 3. Go – tähistab leostunud gleimulda. Lõimise valemid: 1. KIg: v°_1sl30-50/v°_1ls_120-40/v_1ls_1(70-80). – Nõrgalt raudkiviveeriseline saviliiva kiht tüsedusega 30-50 cm. Järgneb nõrgalt raudkiviveeriseline liivsavi kiht tüsedusega 120-40 cm. Lõpuks nõrgalt veeriseline kerge liivsavi kiht, mis võib ulatuda 70-80 cm-ni. 2. KI: v°_1ls_170-85/v_1ls_2. – Nõrgalt raudkiviveeriseline liivsavi kiht tüsedusega 170-85 cm. Järgneb nõrgalt veeriseline keskmise raskusega liivsavi kiht. 3. Go: v°_1ls_165/r_1ls_1. – Nõrgalt raudkiviveeriseline liivsavi 165cm-ne kiht, edasi nõrgalt rähkne kerge liivsavi kiht. 4. KIg: v°_1sl35/v°_1ls_130-40/v_1ls_1. – Nõrgalt raudkiviveeriseline saviliiva kiht ulatub kuni 35cm-ni
80/r,ls Go vls30- th25-30 0,109 2,4 50/rls Kokku 33,8 100 Sifrite, lõimisevalemite ja muude tähisete seletused KI leetjas muld Ko leostunud muld Klg gleistunud leetjas muld Go Leostunud gleimuld V° veeris ls liivsavi r rähkne vls40-90/rls (KI,Ko lõimis) nõrgalt veeriseline kerge liivsavi tüsedusega 40-90 cm, sellele järgneb tugevasti rähkne kerge liivsavi vls50-80/r,ls (Klg lõimis) nõrgalt veeriseline kerge liivsavi tüsedusega 50-80 cm, sellele järgneb keskmiselt rähkne ja tugevalt rähkne kerge liivsavi. vls30-50/rls (Co lõimis) nõrgalt veeriseline kerge liivsavi tüsedusega 30-50 cm, sellele järgneb tugevasti rähkne kerge liivsavi. [1] Suurima osatähtsusega mulla liikide horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus KI leetjas muld
K rähkmuld Go leostunud gleimuld k° - raudkivid, läbimõõt 10-20 cm sl saviliiv l liiv ls liivsavi v veeris r rähk kls40-60/r()ls väga nõrgalt raudkivine 40-60 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt (nõrgalt) rähkne kerge liivsavi kls60-100/rls väga nõrgalt raudkivine 60-100 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt rähkne kerge liivsavi ksl/rls väga nõrgalt raudkivine saviliiv/ rähkne kerge liivsavi. l liiv vls/rls väga nõrgalt veeriseline kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kerge liivsavi 4 kls65-80/rls nõrgalt raudkivine 65-80 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt rähkne kerge liivsavi kls50-80/rls väga nõrgalt raudkivine 50-80 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt rähkne kerge liivsavi kls70/rls väga nõrgalt raudkivine 70 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt rähkne kerge liivsavi
Kõrgustiku äärealadel on levinud väiksemad, alla 10 meetri kõrgused moreenkühmud ja mõhnastikud, nagu Voorepalu, Kastolatsi, Veski ja Kooraste. Kõikide suurusrühmade pinnavormide hulgas leidub kupleid, s.o ümara või ovaalse põhijoonisega järskude kumerate nõlvade ja kumera laega kõrgendikke (Arold 2005: 192). Selgesti väljakununenud otsamoreeni tunnustega põikseljakuid võib leida ainult Kambja, Tamsa ja Luke ümbruses. Nendesse rajatud karjäärides esineb peamiselt veeriseline kruus, vähemal määral ka liiv (Arold 2005: 192). Otepää kõrgustiku kagunõlva moodustab suuremalt jaolt sandur, mis madaldub Kanepi- Kooraste ümbruse 130-140 meetrilt kagu sihis u 80 meetrile Sõmerpalus. Sellel kaldtasandikul on kujunenud kõrgustiku suurim metsalaam: Kikkamets põhjas, Lajavangu mets idas ja Kärgula mets lõunas ning, mida läbib Võhandu jõe ülemjooks ehk Pühajõe org (Arold 2005: 192). 3. KLIIMA
annaabi.ee 
