,,Paneme palli veerema ja jookseme ümber Veeretavad palli ja jooksevad. palli." Kiidab lapsi. ,,Võtame harkseisu, pall on ees. Teeme On harkseisus ja teevad kerepöördeid. Jõuharjutus kerele. kerepöörded ühele poole ja siis teisele poole." ,,Läheme selili, käed on all kõrval, jalad Lähevad selili, tõstavad puusad ja veeretavad palli. Harjutus seljale. kõverdame. Nüüd veeretame palli tõstetud Kellel pall ära kaob käib palli tagasi toomas. Osad puusade alt." Näitab ette, abistab. kutsuvad õpetajat appi. Kiidab lapsi. ,,Läheme nüüd toengistesse ja paneme palli Võtavad toengiste ja tõstavad jalgu üle palli. Harjutus kõhule. säärte kõrvale maha. Tõstame jalad üles ja viime teisele poole palli, siis toome jälle tagasi." Näitab ette.
Tähtis ei ole ainult osata leida kiirendust vaid ka teada selle kiirenduse tekkimise põhjuseid. Dünaamika uurib kehade liikumist ja selgitab põhjuseid, mis mõjutavad liikumise iseloomu. Et leida kiirenduse tekkimise põhjust teeme järgmise katse. Võtame metallist kuuli ja paneme ta veerema mööda vaipa. Läbinud mingi vahemaa s kuul peatub. Kuuli peatumise põhjuseks on kuuli ja vaiba harjaste vastastikmõju. Võtame sellesama kuuli ja veeretame teda sama tugeva jõuga mööda siledat põrandat. Kuul peatub samuti mõne aja möödudes aga läbib hoopis pikema vahemaa kui mööda vaipa. Miks läbis siledal põrandal veerev kuul enne peatumist pikema vahemaa? Põhjus on selles, et kuuli liikumist takistav jõud oli kuuli veeremisel mööda siledat põrandat märksa väiksem kui kuuli veeremisel mööda vaipa. Et vältida jõu mõistet ütleme, et kuuli ja sileda põranda vastastikmõju on väiksem kui kuuli
TEISE lumemehe ära sulatas...jne. (Käsi üleval, lehvitavad e. löövad tantsu. Tuleb päike ja üks sõrm läheb peitu e. sulas ära. Mitu jäi alles jne.) OKTOOBER Külm näksib lehti vahtrauult (kikivarvul, ülevalt alla, kord ühe, kord teise käega) Neid keerleb, keerleb alla (kätega ees ülalt alla, spiraalikujulised liigutused alla) Vihm rabistab(sõrmed rippes) ja tõstab tuult(ülal kätega liigutused) Uks talvele on valla(käed laia kaarega eest kõrvale alla). LUMEMEMM Veeretame palli(käed ees sõrmeseongus, vertikaalringid) Suure lumepalli(suur kätekaar ees ülevalt alla kokku) Lumememmele(veame silueti)teeme alguse(kükitame, põlvede haare) Veeretame palli(käed ees sõrmeseongus,vertikaalringid) Kena lumepalli(käed üles sõrmesoengusse, ringis ümber pea) Lumememme keha(kõed eest vaheliti embuvad õlgu) Saame sellest teha(sama veelkord, teistpidi vaheliti) Veeretame palli(kordub..) Pisikese palli(käed ülal, ihud kaares koos)
Seda oleks võimalik teha otsese mõõtmisega, näiteks välisirkli abil. Saadud tulemus ei ole aga kuigi täpne, sest nii me mõõdame mitte ringjoone, vaid murdjoone pikkust. Ringjoone pikkuse arvutamiseks vajaliku eeskirja saamiseks teeme ühe katse. Võtame mingi ümmarguse eseme, näiteks konservipurgi. Paneme selle purgi küljeli siledale lauale ning märgime laua ja purgi puutekoha nii laual purgil. Veeretame purki mööda lauda ühe täisringi võrra ning mõõdame läbitud teepikkuse. See ongi purgi ümbermõõt, mida tähistame tähega C. Täpsema tulemuse saamiseks võib purki veeretada mitu täisringi ja siis jagada läbitud teepikkus täisringide arvuga. Seejärel mõõdame purgi diameetri d, kasutades selleks kaht nurklauda ja joonlauda. Nüüd arvutame, mitu korda on purgi ümbermõõt suurem diameetrist. Selleks jagame ümbermõõdu diameetriga
mitte ennast. Tagantjärgi on ikka naljakas. Kõige rohkem nalja sain kooli vältel oma klassivenna Väikese Markusega. Kui inimesele on kord hüüdnimi antud ega siis sellest lahti enam ei saa. Igatahes, minu jaoks vahvaima asjaga saime hakkama siis, kui pidime suure-suure mati koolist võimlasse tassima. See oli parajalt raske ja mõtlesime, et keerame mati rulli ja veeretame trepist alla on lihtsam. Siis mõtlesime, et poeme ise ka mati sisse, siis on lõbusam ka pealekauba ja no oli, ausõna, lõbustuspark. Koristajale jäime ka keset keerutamist vahele. Mõtlesime, et saame noomida, aga too ütles hoopis, et proovige, äkki järgmise trepi pealt saate suurema hoo. Koristaja oli meil ka vahva, alati tõi naeratuse näole. Jälle on kahju, et iga töötaja kohta midagi meenutada
sagedamini esinevad gravitatsiooniväli ja elektriväli. Potentsiaalne energia on kehadel olemas ainult konservatiivsetes jõuväljades. Kokkusurutud või väljavenitatud vedru Ep on selle molekulide elektromagnetilise vastasmõju Ep. Loodus ei anna ette, kus on keha potentsiaalne energia null, see tuleb lihtsalt otstarbekalt valida. Raskusjõu väljas valitakse tavaliselt Ep nullnivooks maapind. See aga ei tähenda, et maapinnal asuval kehal pole võimet teha tööd. Veeretame keha augu äärele ja laseme kukkuda, augu põhjas on keha jälle võimeline vaia rammima. Kui mehhaanilise süsteemi kehad mõjutavad üksteist konservatiivsete jõududega, siis võib ükskõik missuguse neist lugeda jõuvälja tekitajaks, teised omavad siis selles väljas potentsiaalset energiat. Et välja tekitaja valik on vaba, siis ei saa seda energiat omistada eraldi üksikutele kehadele, see on süsteemi kui terviku omadus: mgh on süsteemi ramminui- Maa ühine Ep.
sagedamini esinevad gravitatsiooniväli ja elektriväli. Potentsiaalne energia on kehadel olemas ainult konservatiivsetes jõuväljades. Kokkusurutud või väljavenitatud vedru Ep on selle molekulide elektromagnetilise vastasmõju Ep. Loodus ei anna ette, kus on keha potentsiaalne energia null, see tuleb lihtsalt otstarbekalt valida. Raskusjõu väljas valitakse tavaliselt Ep nullnivooks maapind. See aga ei tähenda, et maapinnal asuval kehal pole võimet teha tööd. Veeretame keha augu äärele ja laseme kukkuda, augu põhjas on keha jälle võimeline vaia rammima. Kui mehhaanilise süsteemi kehad mõjutavad üksteist konservatiivsete jõududega, siis võib ükskõik missuguse neist lugeda jõuvälja tekitajaks, teised omavad siis selles väljas potentsiaalset energiat. Et välja tekitaja valik on vaba, siis ei saa seda energiat omistada eraldi üksikutele kehadele, see on süsteemi kui terviku omadus: mgh on süsteemi ramminui- Maa ühine Ep.
kust, et tegemist on päris mõistliku eeldusega. 407 Teiseks, kui õpilaste hulgas pole just kaksikvendasid, võime eeldada julgelt, et kõi- tõenäosus ja intuitsioon kide õpilaste tõenäosus sündida ühel või teisel päeval on sõltumatu. Seega võime mõelda, et veeretame lihtsalt täringut, millel igal on võrdväär- set külge. Meie küsimus, mis tõenäosusega on kahel õpilasel samal päeval sünni- päev, on siis tõlgendatav kui küsimus, mis tõenäosusega jääb kahel täringul peale sama külg -st küljest. Lihtsam on leida selle sündmuse vastandsündmuse tõenäosus: tõenäosus, et kõik
annaabi.ee 
