olek. 0 kraadi juures olekus. Vesi on gaasiline olek. muutub vesi vedelast tihedam kui jää. Veeauru me ei näe, olekust tahkeks ehk Kõige väiksema näeme udu. tahkub. ruumalaga on vesi Jääl on kindel kuju. ’ temperatuuril 4 Jää on veest kergem kraadi. Mida on sademete tekkeks vaja? Sadama hakkab siis, kui veepiisakesed üksteisega kokku põrgates liituvad ja muutuvad nii raskeks, et enam õhus ei püsi. Milline seos on õhuniiskusel ja sademetel? Mida rohkem on sademeid, seda rohkem on õhuniiskust. Õhuniiskus on sademetega otseselt seotud, kuna õhuniiskus on mingil hetkel maha sadanud sademed, mis temperatuuri mõjul aurustuvad ja tekitavad õhuniiskuse. Aurustuvad sademed e õhuniiskus koguneb osaliselt uuesti sademeteks. Miks udu on suurlinnas tavalisem kui väikelinnas?
seotud andmeid. Oskab andmeid analüüsida ning teha järeldusi. Teema omandamiseks vajalikud mõisted: Ilm- õhkkonna olek mingis paigas mingil ajal. Ilma kujundavad elemendid on õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, sademed, tuul ja atmosfäärinähtused Ilmastik- suhteliselt pika ajavahemiku ilmade reziim Sademed- atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi Pilved- kolloidsed süsteemid, mille moodustavad õhus hõljuvad veepiisakesed, jääkristallid või nende segu Tuul- on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk Tuule kiirus- tuule liikumise kiirus, mõõtühikuks on m/s Tuule suund- see horisondi punkt, millest tuul vaatleja suunas puhub Vii läbi seitsme päeva ilmavaatlus, kus võrdled Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, Paide ja Kuressaare ilmastiku nähtust(pilvine, päikesepaisteline, sajune), temperatuuri, tuule kiirust, tuule suunda ning sademeid. Vaatluseks vajalikud andmed leiad
jaotuvad ühtlaselt. Mõlemal juhul on tegemist tõeliste lahustega, kus lahustunud aine osakesed on väiksemad kui 10 7 cm. Pihussüsteemid Kui pihustame vette hästi peenestatud tahket ainet, mis vees ei lahustu, näiteks kriiti või savipulbrit, ja segame, tekib hägune vedelik, mida nimetame pihussüsteemiks. Pihussüsteemid Udu puhul on õhus äärmiselt väikesed veepiisakesed, mis moodustavad pihussüsteemi. Pihussüsteem koosneb kahest osast keskkonnast ja ainest, mis on pihustatud sellesse keskkonda. Pihussüsteemid Suspensioonides, emulsioonides ja aerosoolides on jaotunud aine osakesed 10 5 kuni 10 3 cm. Emulsioon Emulsioon tekib kahe teineteises lahustumatu vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel vees. Emulsioon Emulsiooni puhul on nii keskkond kui ka pihustunud aine mõlemad vedelikud
kihitaolisi kogumeid. Mõnikord on nende pilvede osad rünklikud või isegi tornjad. Kõrgrünkpilvede teke näitab troposfääri keskosa ebastabiilsust ja on seotud ebapüsiva ilmaga. Rünklikumad ja tornjamad pilved on hoovihma ja äikese võimaluse tunnus. 3 Tavaliselt koosnevad kõrgrünkpilved allajahtunud veepiiskadest, mõnikord moodustavad neid nii allajahtunud veepiisakesed kui ka jääkristallide ja lumekübemete segu. Enamasti nendelt ei saja, aga mõnikord võivad langeda peenikesed vihmapiiskud või üksikud lumehelbed sajuhoogudena või laussajuna. Kõrgrünkpilvede puhul võivad esineda niisugused optilised nähtused nagu tara ehk pärg ja irisatsioon. Kõrgrünkpilved jagunevad kaheks alaliigiks, mis jagunevad omakorda paljudeks pilvevormideks. · Lainelised kõrgrünkpilved (Altocumulus undulatus Ac und)
Hallad võivad tugevasti kahjustada aia- ja põllukultuure . Jäide Jäide on jääkord, mis on tekkinud maapinnale ja esemeile allajahtunud vihma- ja udupiiskade jäätudes[1]. Maapinnale tekkinud jäidet nimetatakse ka kiilasjääks. Jäite tekkimiseks sobiv õhutemperatuur on 0...-3 oC. Jäite paksus võib olla mitmeid sentimeetreid. Kaste Kaste on õhust temperatuuri langemisel ja veeauru kondenseerumisel maapinnale ja esemeile sadestunud veepiisakesed. Vihm Vihma tekkeks on vaja, et paksus atmosfäärikihis maapinna lähedal ületaks temperatuur vee sulamispunkti. Planeedil Maa on vihm atmosfääris leiduva veeauru kondenseerumine vee tilkadeks, mis on piisavalt rasked, et kukkuda ning sageli ka maapinnale jõuda. Õhuküllastumiseni, mis on vajalik vihmaks, võivad viia kaks tõenäoliselt koos toimivat protsessi: õhu jahenemine ja veeauru lisandumine õhku.
MERI Maailmaeri 97% Siseveekogud 3% liustikud 75% põhjavesi 24% ülejäänud 1 Veeringel mingit lähtekohta ei ole, aga võime alustada ookeanidest. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Soojemas kliimas lumikate kevadeti sageli sulab ning maapinda mööda ära voolav sulavesi võib põhjustada üleujutusi. Osa lumest ja jääst sublimeerub, s.o läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa aga
Veeringe on toiminud miljardeid aastaid ning sellest oleneb kogu elu Maal. Ilma selleta oleks Maa päris surnud paik. Lühiülevaade veeringest Veeringel mingit lähtekohta ei ole, aga võime alustada ookeanidest. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Soojemas kliimas lumikate kevadeti sageli sulab ning maapinda mööda ära voolav sulavesi võib põhjustada üleujutusi. Osa lumest ja jääst sublimeerub, s.o läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi,
Atmosfäär on Maad ümbritsev gaasikiht. Alumist atmosfääri piiri on kerge kindlaks määrata maismaapiir. Ülemist piiri on keerulisem kindlaks määrata. 1200 km kõrgusel teatud liiki virmalised, seda peetakse atmosfääri ülemiseks piiriks. Atmosfäär koosneb : 1. Gaasid 2. Veeaur 3. Hõljuvad tahked ja vedelead osakesed (aerosoolodest) Veeauru on kõikjal atmosfääris. Sõltub ilmastikuprotsessidest. Hõljuvaid osakesi nim. ka aerosooliks. Seal on väiksed veepiisakesed, tahked osakesed, mis satuvad õhku täna sellele, et merepinnalt lainetusega kanduvad soolakristalli pritsmed õhku, satub põlemisega tuhka, vulkaanipursketega, tolmuga õhku, taimede jäänustest. Gaaside põhikomponendid: lämmastik (78,08%), hapnik (20,95%), argoon (0,93%). Ja teised gaasid (süsihappegaas, CO 2 (0,03%)). Õhuvahetus aluspinna ja atm õhu vahel: kiirguse neeldumise tagajärjel soojeneb maa ja veepind. Siit levib soojus nii
Kliima sojen toimub järjest kiiremini. Inimtegevus (fossiilkütuste põletamine, maakasutuse muutumine, põllumaj, mitmesugune tööstus) on suurendanud mitmesuguste ainete 15 kontsentratsiooni atmosfääris, mis võivad põhj kliima muutumist. Need ained saab jaotada: kasvuhoonegaasid- pikaajalised, kui kord juba kk sattunud, siis püsivad seal kaua; nerosoolid (tolm, tahm, veepiisakesed jne)- tahm põhj pilvkatte tekkimist, vihmapilvede teket. Kliima on erakordselt komplitseeritud nähtus, sõltub v paljudest erinevatest teguritest, mõjudest ja vastasmõjudest. Kliimas toimuvad raske ennustada- kliimamudelid ebatäpsed ja kohmakad, prognoosid põhinevad pikaaegsel ilmavaatlusel. GH-gaaside tõttu 1990-2100 globaalne keskm tõus 1-3.5 C võrra. Mõju inim tervisele- lõunapoolse levikuga nakkushaigused (puukide ja putukate teel borrrellioos,
69.Andide mäestiku idanõlvad on Peruus vihmametsad,sest seal on troopiline mereline õhk, mis on soe ja niiske. See on kujunenud välja ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja pasaattuulte vööndis.Selles piirkonnas sajab ainult mägede tuulepealsetel nõlvadel ja rannikualal. Lääne nõlval on kõrb,sest seal on troopiline kontinentaalne õhk ehk palav ja äärmiselt kuiv. 74. Väike veeringe toimub maailmamere kohal. Päike soojendab vett ja vesi aurab maailmamerest õhku. Õhus veepiisakesed jahtuvad, ühinevad ja nendest moodustub pilv. Pilved tihenevad, muutuvad raskeks ning vesi sajab nendest tagasi maailmamerre. Suur veeringe esineb nii maailmamere kui ka maismaa kohal paikneva õhkkonna vahel. Päike soojendab maapinda. Vesi aurab õhku nii veekogude kui maismaa pealt. Väikesed veepiisad jahtuvad õhus ning tihenevad. Tekib pilv. Pilves veepiisad veel omakorda ühinevad. Pilv muutub raskeks. Tuul viib osa pilvi ka maismaa kohale.
Vihm on oluline atmosfäärisaaste väljapesi ja veeaur on olulisim kasvuhoonegaas. Küllastatud veeauru rõhk kasvab temperatuuriga. Ühel ja samal temperatuuril on vee kohal küllastatud veeauru rõhk suurem kui jää kohal. Kõige niiskem on troopikas, sest seal on soe. Järelikult mida jahedam on ilm, seda kuivem on õhk. Kondensatsiooninähtused maapinna lähedal Kaste on õhust temperatuuri langemisel ja veeauru kondenseerumisel maapinale ja esemeile sadestunud veepiisakesed. Hall valge kristalliline sade, mis tekib õhus oleva veeauru sublimatsiooni tagajärjel, kui öösel aluspinna temperatuur langeb alla 0oC. Härm on valge/lumetaoline sade esemetel, mis tekib udu ehk väga peenikeste veepiiskade külmumisel. Teraline härmatis on lumetaoline sade (amorfse ehitusega), mis tekib tuulise ilmaga. Kristalliline härmatis on valge sade esemetel, mis koosneb jääkristallidest ja tekib tuulevaikse ilmaga.
Maismaal imbub sademete vesi pinnasesse, moodustades pinnasevee. Pinnasevesi jõuab kord tagasi merre. Osa pinnaseveest imbub veel sügavamale ja jääb pidama vettkandvale kivimikihile. Tekib põhjavesi. Põhjavesi jõuab maapinnale allika kaudu ning allikavesi voolab ojade ja jõgede kaudu tagasi merre. Väike veeringe - Väike veeringe toimub maailmamere kohal. Päike soojendab vett ja vesi aurab maailmamerest õhku. Õhus veepiisakesed jahtuvad, ühinevad ja nendest moodustub pilv. Pilved tihenevad, muutuvad raskeks ning vesi sajab nendest tagasi maailmamerre. 22) Mis on El Nino ja La Nina? El Niño pinnavee erakordne soojenemine Vaikse Ookeani idaosas. La Niña vastupidine nähtus; toimub pinnavee erakordne jahenemine. El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu jaEcuadori rannikul.
Skeemina võib veeringet kujutada nii: aurumine kondensatsioon sademed äravool aurumine Suur veeringe Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht, seetõttu võime alustada ookeanist. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa aga mandritele ning moodustab raskusjõu toimel mööda maapinda voolates pindmise äravoolu. Osa pindäravoolu veest jõuab orgudes olevatesse jõgedesse ning liigub jõeäravooluna ookeanide poole, osa aga koguneb mageveevaruna järvedesse. Suur osa sellest veest ei jõua siiski pinnaveekogudesse, vaid imbub maasse.Osa maasseimbunud veest jääb
ebaühtlane Sageli on dendriitide arenemise põhjustajateks tühemikes tekkivad osalahendused. Dendriidid kasvavad aja jooksul ja lõpuks jõuavad areneda ühelt elektroodilt teiseni põhjustades dielektriku läbilööki. Tahkesse dielektrikusse sattunud veepiisakestest arenevat dendriiti nimetatakse vesipuuks. Vesipuud tekivad tüüpiliselt kaablite PEX-isolatsioonis, eriti kui kaablil puudub piisav pikisuunaline ja põiksuunaline veetihedus. Mikroskoopilised veepiisakesed võivad jääda kaabli isolatsiooni ka isolatsiooni materjali ja kaabli valmistamisel. Materjali puhtusest ja veepiisakeste asukohast lähtuvalt võib esineda erinevat tüüpi vesipuid. 53. Trafo isolatsioon Trafode isolatsioon koosneb välis- ja siseisolatsioonist: · Välisisolatsioon: sisseviikude välispinnad + õhk · Siseisolatsioon: trafo paagi sees paiknev isolatsioon: o peaisolatsioon o pikiisolatsioon Peaisolatsioon o mähiste ja paagi vahel o erinevate mähiste vahel
suurenemine sõltub piisakeste kui soolalahuse kontsentratsioonist ning piisakese kumerusest. 30) Pilvede tekkeprotsessid - Kondensatsiooninivoo tase, kus tõusval õhuvoolul saabub kastepunkt ning algab veeauru kondensatsioon. See on ühtlasi ligikaudseks pilvede alumiseks piiriks. - Nullnivoo tase, kus õhutemperatuur on 0 C°. Kondensatsiooni- ja nullnivoo vahel tekivad kondensatsiooniproduktidena tavaliselt väikesed veepiisakesed 7 - Jäänõelte nivoo Sel tasemel hakkavad kujunema tahked kondensatsiooniproduktid. Temperatuur on seal ligikaudu -12 C°. Nullnivoo ja jäänõelte nivoo vahel koosneb pilv peamiselt allajahtunud veepiisakestest, ülalpool jäänõelte nivood aga jääkristallidest. Tegelikult kujutab see nivoo endast võrdlemisi ulatuslikku üleminekukihti, kus esineb nii allajahtunud piisakesi kui ka jääkristalle
Protsess seisneb: vee aurustumises, veeauru edasikandumises, kondenseerumises, sademete langemises ning äravoolus. Veeringel mingit kindlat lähtekohta ei ole. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Enamik ookeanidest aurunud veest sajab sinna tagasi, seda nimetatakse väikeseks veeringeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Mandritele sadanud vesi moodustab raskusjõu toimel mööda maapinda voolates pindmise äravoolu. Osa pindäravoolu veest jõuab orgudes olevatesse jõgedesse ning liigub jõeäravooluna ookeanide poole, osa aga koguneb mageveevaruna järvedesse. Suur osa sellest veest ei jõua siiski pinnaveekogudesse, vaid imbub maasse. Vett aurub ka veekogude pinnalt. Osa maasseimbunud veest vajub sügavamale maasse ning täiendab
annaabi.ee 
