Mati Unt "Hüvasti, kollane kass" Mati Unt Sündis 11. jaanuar 1944. Suri 22. august 2005. Oli kirjanik, teatrilavastaja. Romaanid ja näidendid. Mälestustahvel ja pink. "Hüvasti, kollane kass" Kirjutas teose koolipoisi-ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". Aarne Veenpere. Tädi Ida, Kornel, Maia, Ando, Indrek. Sisu. Tsitaate "Kuni üks inimene ei mõista teist inimest, ei mõista ta ka tema absoluutset peeglit." Lõppsõna Minu arvamus. Tänan kuulamast!
kattekarvastikust (Laanetu, 2007). Kattekarv on hästi jämeda ohkega, läikiv, aluskarv väga pehme ja erakordselt tihe, mis peaaegu üldse ei märgu. Karvavahetus toimub kevadel ja suvel pikkamööda. Talve- ja suvekarva vahel erilist erinevust ei esine: suvekarv on 4 talvekarvast vaid pisut lühem ja hõredam. Noortel saarmastel on kattekarv peenema ja pehmema ohkega, aluskarv hõredam (Laanetu, Veenpere, 1971). Pea on saarmal veelise eluviisi tõttu lame, kere on silinderjas, jalad lühikesed, saba tugev ning kerepoolsest osast märgatavalt jämedam kui tipust. Kõrvad ning ninaavad on sukeldumisel suletavad (Vulla, 2008). Koon lühike ja lai. Kõrvalestad väikesed. Pea läheb sujuvalt üle pikaks lihaseliseks kaelaks, mis saagi haaramisel tähtsat osa etendab.Jäsemed on viievarbalised, lühikesed kuid tugevad, varustatud hästiarenenud ujulestadega. Tallapäkad paljad
2010 aasta Kuldsuude kõnevõistluse juubel toimus Põltsamaa Ühisgümnaasiumis 26. veebruaril toimus Vabariiklik kõnevõistlus Kuldsuu 2010 Põltsamaa Ühisgümnaasiumi aulas, kus võistluse patrooniks oli Riigikogu esimees Ene Ergma. Võistlustulle astus 11 julget osalejat: Terje Jürvetson Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist, Elen Veenpere ja Martin Kilp Tartu Miina Härma Gümnaasiumist, Maarja Lehemets Mart Reiniku Gümnaasiumist, Linda Maisväli ja Sirli Tell Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Taavi Meier, Ivar Piterskihh, Mario Tänav Kuressaare Gümnaasiumist, Jane Saluorg varstu Keskkoolist, Kristo Peterson Pärnu Vanalinna Põhikoolist. Neist andekaimaks kõnelejaks osutus Martin Kilp, kes arutledes ja ilmekaid näiteid tuues jutustas audioraamatute headest ja halbadest külgedest. Tublile II kohale tuli Jane Saluorg, kes
Enda kollases majas. 5. Kes veel elas tädiga? Pime õde Amalie 6. Kes on Linda? Tädi juures Tartus Aarne korterinaaber ning klassiõde. 7. Miks Aarnele ei meeldinud olla tädi majas? Ta arvas, et selles majas võis hulluks minna. 8. Mitmeks tsooniks oli liigitanud Aarne Tartu linna? 4-ks 9. Kuhu õpilased sõitsid sügisel koolist? Kolhoosi kartuleid ja maisi korjama. 10.Kuidas suri Aarne isa? Teda tapeti tšekaas võideldes Eesti vabaduse eest. 11. Mis oli Aarne perekonnanimi? Veenpere 12. Kirjelda tundide kulgu õppepäeva jooksul (Aarne arvates). Esimesel tunnil tahaks magada, teisel vähem, kolmandal üldse mitte, neljandal hakkad koju tahtma, viiendal muutud ükskõikseks ja kuuendal uniseks. 13.Mis oli tüdruku nimi, kes hakkas Aarnele meeldima, ja mis linnast ta Tartusse kolis? Maia Tallinnast. 14.Kus kohas Aarne tutvus selle tüdrukuga lähemalt? Koolipeol. 15. Miks Aarne tädiga tülli läks? Ta tuli liiga hilja koju. 16
Autor ei paku konkreetset lahendust, seetõttu on Undi loomingust raske üheselt tõlgendada ning konkreetseid järeldusi teha. Mati Unt pole mitte ainult eesti kirjanduse elav klassik, vaid ka omapärane ja tunnustatud lavastaja. ,,Hüvasti, kollane kass." Ilmunud 1963. aastal, oli ta esimene romaan, mille autor kirjutas keskkooliõpilasena. Lühiromaan, kus kujutab maalt pärit abiturient Aarne Veenpere viimast keskkooliaastat Tartus, suhteid korteriperenaisega tädi Idaga, tüdrukutega, sõpradega ja õpetajaga ning maailmas oma koha leidmise otsinguid. Kollases majas elav tädi Ida on ,,eestiaegne naine", kes on nõuks võtnud kasvatada Aarnest tõeline mees, vastavalt oma aja ettekujutusele. Aarnet ei rahulda väikekodanlik idüll ning ta satub tädiga korduvalt konfliktidesse. Ta süüdistab Aarnet koolist
tarbimisühiskonnale (Hunter 2005). Üks idee põhjendusi on see, et õpilased saavad suurema osa oma teadmistest nii või teisiti väljaspool kooli, ilma õpetaja abita, õpetajad pidavat isegi segama õpiprotsessi. Tema sõnul peaksid koolid olema institutsioonid, mis pakuvad võimaluse vabaks suhtlemiseks, aga mitte ühiskondlikud ja kohustuslikud asutused. Et kool annab haridust, olevat illusoorne väide (Veenpere, 1999). Lapse vabadus tähendab õigust kasvada selliseks, nagu ta ise soovib. Keskkonna kvaliteet on üks neist teguritest, mis määrab õpilase suhtumise sellesse, kui palju ta õpib. Lisaks sellele märkis Illich, et kool soosib rikkamaid ning seega puudub kõigil lastel võrdne võimalus omandada kooliharidus, seda ka juhul, kui mõlemad eri ühiskonnaklassidest lapsed käivad samas koolis. Vaesematel puudub raha õpikute, eravestluste ning koolisisese huvitegevuse jaoks
Kättesaadav: http://en.wikipedia.org/wiki/Global_Positioning_System , 19.04.08 4. Wikipedia, Global Positioning System: System Segmentation. Kättesaadav: http://en.wikipedia.org/wiki/Global_Positioning_System , 19.04.08 5. Plank, T. (2006) Geopositsioneerimine, mõõtmine GPS vastuvõtjaga. Tartu Ülikool. Kättesaadav: http://www.physic.ut.ee/~kikas/GLOBE_oppepaevad/Toomas/Globe_GPS.pdf , 19.04.08 6. Veenpere, E. (2003) Kuidas kontrolloda GPS-i näidu täpsust? Arvutimaailm, nr6. 7. Inseneribüroo Stratum (2002) Eesti inimkannatanutega liiklusõnnetuste asukoha täpsustamise võimalused, Tallinn. Kättesaadav: http://www.mnt.ee/atp/failid/Aruanne%20GPS%202-2.doc , 19.04.08 8. Kaplan, E.D.; Hegarty, C.J. (2006) Understanding GPS: Principles and Applications; Second Edition. Boston, London: Artec House 9. Renault service manual ,,Dialogys"
"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid
"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur
Kui kuuekümnendatel-seitmekümnendate alguses tegeleb ta eelkõige isikupsühholoogiaga (Võlg, Tühirand), siis seitsmekümnendate lõpus pöördub ta üldiste identiteediküsimuste ning kultuuri kriisi probleemide juurde (Sügisball) Hüvasti, kollane kass (esmakordselt ilmunud 1963) on Mati Undi esimene romaan, mille autor kirjutas veel keskkooliõpilasena. Lühiromaan, mis kannab autori enese alapealkirja/zanrimääratlust "naiivne romaan", kujutab maalt pärit abiturient Aarne Veenpere viimast keskkooliaastat Tartus, suhteid korteriperenaise tädi Idaga (prototüüp Ella Jaakson), tüdrukutega, sõpradega ja õpetajaga ning maailmas oma kohe leidmise otsinguid. Kollases majas elav tädi Ida on "eestiaegne naine", kes on nõuks võtnud kasvatada Aarnest tõeline mees vastavalt oma aja ettekujutusele. See tähendab head õppimist, korralike elukombeid, sõnakuulelikkust ja rahvuslikku kasvatust. Aarnet ei rahulda
KASUTATUD MATERJAL 1. ALAMAA,H-M;ALTJÕE,K.2012. EHEDAD ELAMUSED EESTIMAAL.TALLINN:AJAKIRJADE KIRJASTUS. 2. HELME,M.2003. EESTI RAUDTEEJAAMAD..TARTU:TÄNAPÄEV. 3. HUNT,T.2015. LÄÄNE-EESTI TEEJUHT.TALLINN:VARRAK. 4. PAULUS,K.2013. JALUTAJA TEEJUHT.TALLINN:SOLNESSI ARHIDEKTUURIKIRJASTUS. 5. RAUVER,G-R.1979. HAAPSALU LÄBI AEGADE JA INIMESTE.TALLINN:EESTI RAAMAT. 6. ROHTMETS.I.2004. KULTUURILOOLINE EESTIMAA.TALLINN:VARRAK. 7. TAAL,I.1971. HAAPSALU LOSS.TALLINN:EESTI RAAMAT. 8. VEENPERE,A.2006. TERVITUSI HAAPSALUST.TALLINN:EESTI ENTSÜKLOPEEDIAKIRJASTUSE AS. 9. VIIRAND,T. 2006. EESTIMAA RANNIKU TEEJUHT.TALLINN:KUNST. 10. http://www.haapsalu.ee/ 11. https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu 12. https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_vapp 13. https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_lipp 14. https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_ajalugu 15. http://www.haapsalulinnus.ee/ 16. http://www.hkhk.edu.ee/vanker/asustusajalugu/promenaad.html 17. https://arhiiv.err
Dewey mõistis, et kogemine on vajalik loovuse arenguks Dewey leiab ka, et ainult aine hea tundmine ei tee veel õpetajast head õpetajat. Ainult aine õpetamine, ei tähenda veel, et õpetatakse hästi. 6 Võttes aluseks Dewey lähenemise, on Eestil veel pikk tee käia. Kuigi paberil ühtivad meie 4 Türnpuu, L. (1996). Formaliseerimine ja kõvakäeline juhtimine ei anna arenguefekti // Arenduse kaudu avatusele. Omanäolise Kooli aastakonverents. Kuressaare Gümnaasiumi toimetised, lk 17., Veenpere 1999 5 Kuurmee, T. (2015). Õppimise mõistmisest (4.osa), http://huvitavkool.blogspot.com/2015/01/tiiu-kuurme-oppimise-moistmisest-4osa.html, vaadatud 20.06.2015 6 Dewey, J. (1922). Democracy and education : an introduction to the philosophy of education. NY: Macmillan, pt 4 3 suunad Dewey lähenemisega, on tihti klassiruumis toimiv praktika sellest erinev. Paratamatult
üksikuna ning kõik kohtumised on nii juhuslikud ja pealiskaudsed. Linnas on alati kiire, justkui käiks aeg linnas teisiti. Raamat tahabki meile näidata, kui juhuslik kõik meil siin on, peaksime rohkem pühendama ennast teistele. Kristiina Veerde 12.b Mati Unt ,,Hüvasti, kollane kass" "Hüvasti, kollane kass" on Mati Undi esimene romaan, mille autor kirjutas veel keskkooliõpilasena. Teos kujutab maalt pärit kaheksateistkümneaastase abituriendi Aarne Veenpere viimast keskkooliaastat Tartus, suhteid korteriperenaise tädi Idaga, tüdrukute, sõprade ja õpetajaga ning maailmas oma koha leidmise otsinguid. Kollases majas elav tädi Ida on "eestiaegne naine", kes on nõuks võtnud kasvatada Aarnest tõeline mees vastavalt oma aja ettekujutusele. See tähendab head õppimist, korralike elukombeid, sõnakuulelikkust ja rahvuslikku meelsust. Aarnet ei rahulda väikekodanlik idüll ning ta satub tädiga korduvalt konfliktidesse. Tädi
annaabi.ee 
