kuuluvatesse inimestesse teatud eelarvamustega. · Rassismi mõistet kasutatakse ka teise rassi kuuluvate isikute suhtes solvava ning agressiivse käitumise kirjeldamiseks. Selline käitumine võib olla seotud ka riigi ajaloo, kultuuri ja muude asjaoludega. · Diskrimineerimist on · Diskrimineerimine peamiselt kahte tüüpi võib olla nii sooline, -- otsene ja kaudne vanuseline, usuline, diskrimineerimine. veendumuslik, kuid kõige levinum on rassistlik diskrimineerimine. · Otseseks diskrimineerimiseks nimetatakse seda, kui inimest koheldakse kellegi teisega võrreldes halvemini tema rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalsuse tõttu. · Näited: poeomanik, kes keeldub palkamast sobivate töökogemustega inimesi lihtsalt selle
- mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu *teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud *Crow (1982-1985) positiivne/negatiivne sümptomaatika *seotud virgatsained: dopamiin (DA( ja serotoniin 5-HT) *ÄGE PSÜHHOOTILINE EPISOOD - äge algus (kahe nädala vältel) - seos ägeda stresiga *SKISOFREENIA - ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) - luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) - hallutsinatsioonid, illusioonid - mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnalina väljendus jääb tihti arusaamatuks - mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jäid - suitsidaalsuse oht *PARANOIDNE SKISOFREENIA a) tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu mõtted
Mõistete kujunemise taset iseloomustab aktiivne ja passiivne sõnavara. Mõtlemine on sisuliselt häiritud kui ta ei peegelda objektiivset tegelikkust õigesti. Sundmõte on teadvuses vastu tahtmist korduv mitteadekvaatne mõte , mille ekslikkusest või tarbetusest inimene ise au saab. Ülekaalukas mõte on inimese teadvuses domineeriv mõte, mis pole reaalse situatsiooniga seotud ja mis tõrjub mõtlemise tegeliku elu kajastuse tagaplaanile. Luulumõte on haiguslik ekslik veendumuslik otsustus, mis ei allu mõistuslikule korrektuurile. Depressiivse luulu avalduskujud hõlmavad inimese enda omaduste, väärtuste ja võimete hindamist tegelikkusele mittevastavalt negatiivsetena. Mõtlemishäirete kujunemises osalevad mitmed tegurid. Peamiseks psühholoogiliseks teguriks on inimese emotsionaalne seisund, eeskätt meeleolu. Esinevad ka mälu-, intellekti-, tundeelu-, tahteelu-, instinkti-ja teadvusehäired. Psühhiaatriline sündromoloogia
· Psühholoogilised tegurid Isiksus ja stressorid · Sotsiaalsed tegurid Nt väärtused Stress-diatees mudel Soodumus e diatees Momendil mõjuvad pingetegurid e stress Põhilised psüühikahäirete grupid: skisofreenia, meeleoluhäired, ärevushäired Skisofreenia · Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) · Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) · Hallutsinatsioonid, illusioonid · Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks. · Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. Meeleoluhäired · Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni
alaväärsus, kuku) depressiivsus võib ka esineda luulutasandil. 3. suurusluul võimekus, leidurlus, rikkus, seksuaalse külgetõmbe luul, missiooniluul. ÜLEKAALUKAS MÕTE on inimese teadvuses domineerivam kujunenud mõte, mis pole reaalse situatsiooniga seotud ja mis tõrjub mõtlemises tagaplaanile tegeliku elu kajastuse. SUNDMÕTE on teadvuses vastutahteliselt korduv mitteadekvaatne mõte, mille ekslikkusest või tarbetusest inimene ise aru saab. LUULUMÕTE haiguslik ekslik veendumuslik otsustus, mis ei allu mõistuslikule korrektuurile 8.TEADVUSE KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED HÄIRED Teadvuse funktsioon : orienteerumine maailmas teadvus on kõrgemat liiki peegeldusprotsess ja erinevat liiki info ühendaja ajus ( Crick oli teadlane, kes leidis, et ajukoore 5 kihi püramiidrakud on seotud info sidumisega üks neuron annab märku punasest värvist, teine ruudu kujust ja kui impulsid jõuavad ajju ühel ajal, tekib teave, et kaks omadust kuuluvad ühele asjale.)
päritolu, nt hüsteeria, Ravi- kognitiiv-käitumuslik teraapia (terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise kohta ja situatsioonide kohta.Kaasasündinud häired, sotsiaalsed häired. Põhilised psüühikahäirete grupid: skisofreenia, meeleoluhäired, ärevushäired. Skisofreenia - Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile).Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda).Hallutsinatsioonid, illusioonid.Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks. Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. Meeleoluhäired - Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti
Mõtlemishäired vormilised, sisulised Mõtlemise vormilised karakteristikud mõtete hulk, mõtlemise kiirus, sihipärasus, seostatus. Vormilised mõtlemishäired: mõttepuudus, mõtetetulv, mõttepaus, mõttemaru, mõttetakistused, laialivalguv, rigiidne, perseveratsioonid, ehholaalia, kaudsed lõdvad seosed, sõnasalat, kõlalised assotsiatsioonid, neologismid. Sisulised mõtlemishäired: luulumõtted, sundmõttes, ülekaalukad mõtted, foobiad. Luulumõte haiguslik ekslik veendumuslik otsus, mis ei allu mõistuslikule korrektuurile. Ratsionaalsete argumentidega ei ole võimalik luulumõtet kummutada. 1)primaarsed luulumõtted mõtete sisendamine, mõtete levimine, maailmalõpuveendumused 2)sekundaarsed luulumõtted Alagrupid: Depressiivne luul inimeste väärtuste, omaduste, võimete hindamine tegelikkusele mittevastavalt negatiivsena. Alaväärsus-, vaesus-, hüpohondria-, nihilistlik-, huku-,patuluul
Negatiivne sümptomaatika tuimenenud, inadekvaatne tundeelu pool; vähene reageerimine kõigele, loid Virgatsained: dopamiin(DA vähendab positiivset sümptomaatikat. Võivad esineda motoorsed häired) ja serotiin (5-HT emotsioonide tõstmine.) 1-2% elanikkonnast, suur pärilikkuse osakaal. Oluline ka kasvukeskkond. Seos psühhoaktiivsete ainete kasutamisega. F 20 Skisofreenia Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogika, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) Hallutsinatsioonid, illusioonid Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seotusetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. F20.0 Paranoidne skisofreenia: vanuses 18-25 / 50ndad eluaastad tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu-, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu
reageerimine kõigele, loid Virgatsained: dopamiin(DA – vähendab positiivset sümptomaatikat. Võivad esineda motoorsed häired) ja serotiin (5-HT – emotsioonide tõstmine.) 1-2% elanikkonnast, suur pärilikkuse osakaal. Oluline ka kasvukeskkond. Seos psühhoaktiivsete ainete kasutamisega. F 20 Skisofreenia Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogika, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) Hallutsinatsioonid, illusioonid Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seotusetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. F20.0 Paranoidne skisofreenia: vanuses 18-25 / 50ndad eluaastad tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu-, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu
F20-F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired · Mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu · Teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed on tavaliselt säilinud · Crow (1982, 1985) positiivne / negatiivne sümptomaatika · Seotud virgatsained: dopamiin (DA) (ja serotoniin 5-HT) Skisofreenia · Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) · Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) · Hallutsinatsioonid, illusioonid · Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks. · Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. · Suitsidaalsuse oht! Paranoidne skisofreenia · (a) tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või
annaabi.ee 
