juurtega taimedele (rodod, magnooliad) mullakihi peal olev multz meeldib vihmaussidele ja nad tegutsevad aktiivselt 15 cm paksuses mullakihis. Ussid õhutavad ja parandavad mulla sutruktuuri. Väidetakse et vihmauss tungib kuni 1,8m sügavusele ja toob sealt üles sinna uhutud toitaineid. Kompostimine ja kompost Kompost parandab kõigi muldade lõimist ja struktuuri Soodustab taimede varustamist hapnikuga Soodustab mulla tihenemist Kaitseb põldu põua eest Reguleerib mullakihi veemahutavust ja dreenimisvõimet Pidurdab toitelementide väljapesemist mullast Väetab taimi toites neid tasakaalustatult vastavalt juurestiku kasvule ja taime vajadustele Stabiliseerib mulla happelisust või leeliselisust enamikule kultuuridele soodsas suunas. Soodustab kõigi organismide elu mullas KIHTKOMPOST Valmib soojal ajal umbes 3 kuuga KUHI-JA KASTKOMPOSTIMINE 1,2x1,2x1,2 suurim kasti suurus, külgedel õhuavad 1. komposti materjal peenestada 2
Jõgede ja põhjavee piiriülene jaotamine põhjustab konflikte riikide vahel, seda näiteks Niiluse, Jordani, Eufrati, Tigrise ja Induse vesikondades. Võitlus vähese ja kallihinnalise vee pärast on ka siseriiklik probleem. Rohkem kui miljardil inimesel tuleb elada ilma puhta joogiveeta. ÜRO hinnangul kannatab aastaks 2025 kaks kolmandikku maailma elanikkonnast joogivee puuduse käes. Veepuudust halvendavad veelgi: ulatuslik metsade hävitamine, mis vähendab pinnase veemahutavust; kliimamuutused, mis mõjutavad sademete jaotumist maapinnal, sama ala võib vaheldumisi kannatada põuda ja üleujutuste poolt põhjustatud tugevaid vihmasadusid; vee kulu, suuremates linnades läheb kuni 40 % vett raisku. Veel raiskavad vett suured firmad, nagu näiteks Coca-Cola. Nad kasutavad 2,7 liitrist puhtast veest 1 liitri toote jaoks ja 1,7 liitrit pudelite ning tehnika puhastamise jaoks, millest jääb järgi reovesi. Lahendusi nende probleemide jaoks on mitu
mulla veemahutavus: näitab kui palju vett suudavad mulla veepoorid kinni hoida ja mahutada maksimaalne e. täielik veemahutavus: näitab maksimaalset veemahutavust mullas, mida poorid suudavad kinni hoida kapillaarne veemahutavus, väliveemahutavus: näitab suuurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida mulda suudab kinni hoida kapillaarvee katkemise veemahutavus: on mulla veesisaldus, mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus: iseloomustab taimede poolt omastavate
tõus altkastmissüsteemide kaudu antavast veest oleks tagatud. Vee kapillaarset tõusu mõjutab ka pinnase temperatuur: vee liikumine kiireneb temperatuuri tõustes. Kasvupinnases olevate kapillaarsete pooride maht, pinnase veehoidevõime ja veeläbilaskvus on omavahel otseses sõltuvuses. Kui näiteks kapillaarsete pooride maht pinnases suureneb 10 protsendilt 30 protsendile, võib pinnase veeläbilaskvus aeglustuda sadu millimeetreid ööpäeva kohta. See aga tõstab pinnase veemahutavust ligikaudu 6 korda. Segateralised ja ebaühtlased kasvupinnased sisaldavad taimede jaoks vajalikus mahus erineva suurusega kapillaarseid poore. Kui aga kasvupinnase lasuvustihedus ekspluatatsiooni käigus suureneb, muutub ka erinevat tüüpi pooride väljakujunenud suhe; see aga pidurdab vee kapillaarset tõusu. Alloleval joonisel on näidatud kapillaarsete pooride mahu seos kasvupinnase veehoidevõime ja veeläbilaskevõimega.
5%- kõrge, üle selle on väga kõrge. Lõuna-Eesti põllumuldades on huumust 2,5%, Kagu-Eesti erodeeritud muldades 1-1,5%, Kesk-Eestis 3%, Põhja-Eestis 4%, paepealsetes muldades 10-30%. Huumuse tähtsus: 1)huumus võtab osa mullatekkeprotsessist- tänu hapetele toimub mulla mineraalosa lagunemine (bioloogiline murenemine), leiab aset ainete migratsioon 2)huumus mõjutab mulla füüsikalisi ja hüdrofüüsikalisi omadusi- veemahutavust, lasuvustihedust, poorsust jne. 3)huumusest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused nagu neeldumisnähtused ja mullahappesus. 4)huumus on viljakuse kandja, olle sühteaegu toitainete allikaks, sest pidevalt tekib huumust juurde, kuid samal ajal 1-3% huumusest mineraliseerub ja selle lagunemise käigus vabanevad mulda taimedel vajalikud toitained 5)huumus mõjub taimedele kasvustimulaatorina, eriti efektiivselt mõjuvad rauahumaadid. MULLAPROFIILI EHITUS JA MORFOLOOGILISED TUNNUSED
..10 korda ning paari aasta jooksul säilib endisega võrreldes 2,5...6 korda suuremana. Mulla veemahutavus suureneb sügavkobestamise järel 25...40 mm võrra. Kobestada tuleks enne kündi kuiva pinnase korral. Pinnase niiskus ei tohi olla savipinnases üle plastilisuse alampiiri (25...30%), liivsavil on optimaalseks kobestusaegseks niiskuseks 20...25%. Kobestuskäikude suund peab lõikuma dreenidega ja künni suunaga. Sügavkünd ja künnialuse kihi kobestamine suurendavad mulla veemahutavust. Sügavkünniga luuakse tüse, struktuurne künnikiht, mis on võimeline koguma palju vett, et seda jätkuks taimedele ka põuaperioodiks. Tüsedat künnikihti ei ole võimalik luua järsku. Tavaliselt süvendatakse künnikihti järk-järgult 2...3 cm kaupa, et vältida mullaviljakuse ajutist langust väheviljaka aluskihi väljakündmise tagajärjel. Sobivaim aeg sügavkünniks on varasügis. Sügavkünniga peab kaasnema tugev väetamine
tingimustes) - raskendatud mullaharimistööd suure haljasmassi tõttu LIBLIKÕIELISED - seovad õhust lämmastikku (150-250 kg/ha) - suurendavad mulla orgaanilise aine sisaldust - sügavale ulatuva juurestikuga toovad P ja K haritavasse mullakihti - parandavad mullastruktuuri - vähendavad umbrohtumust (eriti vähendavad ohakate hulka, vähem orasheina) - suurendavad mulla bioloogilist aktiivsust - parandavad muldade veemahutavust - suurendavad liivmuldade sidusust, savimuldadel vähendavad VAHE- JA JÄRELKULTUURID - väldivad toitainete leostumist - toitainete omastamise parandamiseks - umbrohu, kahjurite ja haigute tõrjeks - väldivad erosiooni teket - kasulike putukate elupaik - säilitavad mullas niiskust - orgaanilise ainega rikastamiseks - mulla kobestamiseks (õlirõigas ja raps) - mikrobioloogilise tegevuse soodustamiseks
..1,5 : 1 2 2- 3 hernes 0,6...1,0 : 1 2,5 3,5 - 4 Liblikõielised · Seovad õhust N (150-250 kg/ha) · Suurendavad mulla orgaanilise aine sisaldust · Sügavale ulatuva juurestikuga toovad P ja K haritavasse mullakihti · Parandavad mulla struktuuri · Vähendavad umbrohtumust · Suurendavad mulla bioloogilist aktiivsust · Parandavad muldade veemahutavust · Suurendavad liivmuldade sidusust ja savidel vähendavad Õlirõigas Ristõieliste seas tugevaima sammasjuurega, hea külgjuurte moodustamine Raphanus sativus ka sügavamates kihtides, peente külgjuurte areng ainult kobedas mullas hea Raps Tugevad sammasjuured, mis väga tundlikud mullatihenemisele. Brassica napus Tugev peenikeste külgjuurte areng kobedas mullas.
annaabi.ee 
