5) Abirooliseade peab laeva edasikäigul kiirusel pool maksimaalsest kiirusest, kuid mitte vähem kui 7 sõlme, roolilehe ümber paigutama 15o ulatuses kummalegi poole 60 s jooksul. 6) Kõigil reisilaevadel ja laevadel üle 10000 tonni veeväljasurvega peab olema kaks pearoolimasinat. Sel juhul abiroolimasinat ei nõuta. 7) Kui pea- ja abiroolimasin paiknevad allpool veeliini, siis peab olema avariirooliajam, mis paikneb kõrgemal veeliinist. See ajam peab tagama roolilehe ümberpaigutuse laeva kiirusel mitte vähem kui 4 sõlme. 8) Pea- ja abirooliseade töötavad üldjuhul ühele ülekandele. Üleminek ühelt teisele peab toimuma vähem kui 2 minuti jooksul. 9) Pearoolimasinat peab saama juhtida sillalt ja roolimasina ruumist. Igas juhtimispunktis peavad olema roolilehe pöördenurga näitaja. 10) Aksonomeetri näidu ja roolilehe faktiline erinevus ei tohi olla rohkem kui 1o kui rool on diametraaltaspinnas.
esmajoones asuda püstuvust taastama. Püstuvuse taastamisel tuleb kõige olulisemaks lugeda meetmeid , mis on suunatud suurte vee vabapindade likvideerimisele , sest needo n peamised negatiivse algpüstuvuse põhjustajad. Suured vavapinnad võivad tekkida siis ,kui kustutatakse tulekahju ülemistel tekkides või puruneb tuletõrjemagistraal , samuti võib neid põhjustada vesi , mis laeva kõikumisel sisse tungib läbi veeliinist kõrgemal olevate kerevigastuste. Kui neid pindu pole võimalik likvideerida vee üle parda pumpamisega , tuleb vesi lasta allpool olevatesse ruumidesse , võimaluse korral t2ites need üleni , kui aga vabapind on v2ike või paikneb vahetult ruumi katva teki all osutub kõige tatsionaalsemaks ruumi täitumine kuni tekini pardataguse veega , mis sel juhul hakkab toimima ballastina tunduvalt parandab laeva püstuvust ja takistav kreeni suurenemist see , kui tõkestatakse
palkas õnnetust uurima. JAIC'i uppumisstsenaariumi õõnestas armutult Prantsusmaal töötav rootslasest laevaarhitekt Andres Björkman, kes on Lähis-idas seilavate samasuguste parvlaevade omanik. Pärast Estonia uppumist sooritas ta stabiilsuse arvutusi, kartes, et tema parvlaevu võib tabada Estonia saatus. ,,Leidsime peagi, et lõpparuandes on stabiilsusarvutused täiesti väärad," ütles ta. Björkman kinnitas, et kui vesi voolab veeliinist kõrgemale asuvale autotekile, siis pöörduks laev kummuli nagu kilpkonn, ent jääks ujuma. ,,Autotekist allpool on veekindel kere, mille neljateistkümnele sektsioonile normaalses olekus ujuv laev toetub," teatas ta. ,,Seal on kaheksateist tuhat kuupmeetrit kinnisesse ruumi suletud õhku, mis hoiaks laeva veepinnal." Kõik viitab sellele, et parvlaeva Estonia kere polnud veeliinist madalamal terve selles olid auk, augud, praod või mitmesugused avad, mille
Vähemalt pooled päästerõngastest peavad olema tulepoiga. Peavad olema sellise konstruktsiooniga, et vees ei kustuks; Tuli peab olema valget värvi, 360ŗ nähtav ja põlema pidevalt tugevusega 2 cd või plinkima sagedusega 50-70 plinki minutis; Peab olema varustatud sellise energia varuga, et põleks järjest vähemalt 2 tundi; ja Peab vastu pidama kukkumise testile tema veeliinist ülalpool olevast asukohast või 30 m kõrguselt. Päästerõnga isesüttiv suitsupoi: Peab eritama kaugele nähtava värviga ühtlast suitsu vähemalt 15 minuti jooksul tasases vees; Ei tohi plahvatusohtlikult süttida ega eraldada leeki suitsu eraldamise ajal; Ei tohi uppuda merevees; Jätkama suitsu eraldamist vähemalt 10 s jooksul kui on täielikult vee all; Peab vastu pidama kukkumise testile tema veeliinist ülalpool olevast
Liistud kinnitatakse laagrisse peitepeaga poltide või ka kruvide abil. (kargassil peavad olema keermestatud avad) Babiitlaagrid Viimasel ajal on hakatud kasutama deidvudi seadmetes malmhülsse, mis on üle valatud babiit kattega. Laagrit määritakse õliga. Et tagada õli poolel suuremat survet, kui seda on merevee poolel siis õli poole süsteem on varustatud nn kravitatsioonipaagiga, milline peab olema 1,5m kõrgemal veeliinist. Babiit laagrite eelised: ●väike hõõrdetegur võrreldes veega õlituse korral ●sõuvõll on õli sees ja ei vaja täiendavat korrosiooni kaitset ●väike laagrilõtk, mis tõttu väheneb ka vibra ja müra, ning ei nõua pidevat tihendite pingutust (nagu topendnööri tihendite korral) Babediit laagrite puudused: ●pidev väike õlileke Õlisäärki võib tidendada ka mansett tihanditega. 34 5 6 7 8
10- metallrõngas, 11- polümeerkate. Joon. 9.26. Amortiseeriv kinnitus: a) puitalusel, b) patenteeritud amortisaatorile, c) kaldplaatidest amortisaatorile: 1- vundament, 2- tihvt, 3- raam, 4- polt, 5- puitalus, 6- tasakaalustav seib, 7- elastne kummist element, 8- tasandav alus, 9- vundamendi tugiplaat (lafett). Põrkepruss. Puidust, metallist või metallist koos kummiosadega konstruktsioon, mis paigutatakse ümber parda veeliinist kõrgemal ja peab kaitsma laevakeret löökide korral vastu kaisid või sildumisel teise laeva pardasse. Kasutatakse väiksematel laevade ja sellistel, millel tuleb sagedasti silduda ja seista kai ääres, kus vesi ei ole rahulik ja kõigutab laeva. Joon. 9.27. Põrkepruss (kaitsepruss). 16
On keelatud seista allalastava või hiivatava kõrgemal või lastis olles veeliinist kõrgemal. millega saab kustutada põlevaid naftaooteid nõutakse peab andma kolm omaette selget ankruketi liinil või kellalööki koheselt enne ja pärast pidevat kella helistamist. Tagavararooliseadme ruumi
veesamba kõrguse summa Hst = hi + hs . Staatiline tõstekõrgus näitab kui kõrgele tegelikult tõuseb veesammas survetorus pumbatava vee nivoost. Pumba staatilise surve väärtus oleneb pumba asukohast veevõtukoha veenivoo suhtes st. kas pump asub pumbatava vee nivoost kõrgemal või madalamal. Näiteks laeva masinaruumis asuvad merevee pumbad allpool veeliini. 6 Pumbates merevett läbi kingstoni veeliinist kõrgemale paaki võrdub pumba staatiline tõstekõrgus Hst = hs - hi Pumbates vett põhjatangist üle parda Hst = hs + hi , kus hs - on pumba poolt tekitatud veesamba kõrgus hi on pumba imemiskõrgus Pumbast läbiminekul saab vedelik pumbalt energiat juurde ja selle energia arvel võib vesi tõusta survetorus teatud kõrguseni (hs). Seega konkreetse pumba maksimaalne survekõrgus oleneb sellest kui palju pumba tööorgan suudab vedelikule energiat juurde anda.
Sellele märgitakse veeliinid, mis tähistavad süviseid, milleni laeva võib lastida. Laevade jaoks on nõutavad järgmised veeliinid: S suvine veeliin, mis on Plimsolli ketta keskjoonega samal kõrgusel; W talvine veeliin, mis märgitakse suvisest süvisest 1/48 kaugusele suvise veeliini alla; T troopikaveeliin, mis märgitakse suvisest süvisest 1/48 kaugusele suvise veeliini kohale; WNA Põhja-Atlandi talvine veeliin, mis kantakse talvisest veeliinist 50 mm allapoole. See on nõutav ainult 100 m pikkustel või sellest lühematel laevadel; F magevee suvine veeliin, mis tähistab süvist, milleni laeva võib lastida, et see merevette jõudes oma suvise veeliinini kerkiks. See leitakse valemist (mm), kus võrdub laeva mass-veeväljasurvega suvisel süvisel tonnides; TPC tonnühik 1 sentimeetri süvise kohta. TF troopikaveeliin magevees, mis tähistab süvist, milleni laeva võib lastida, et
Sellele märgitakse veeliinid, mis tähistavad süviseid, milleni laeva võib lastida. Laevade jaoks on nõutavad järgmised veeliinid: S suvine veeliin, mis on Plimsolli ketta keskjoonega samal kõrgusel; W talvine veeliin, mis märgitakse suvisest süvisest 1/48 kaugusele suvise veeliini alla; T troopikaveeliin, mis märgitakse suvisest süvisest 1/48 kaugusele suvise veeliini kohale; WNA Põhja-Atlandi talvine veeliin, mis kantakse talvisest veeliinist 50 mm allapoole. See on nõutav ainult 100 m pikkustel või sellest lühematel laevadel; F magevee suvine veeliin, mis tähistab süvist, milleni laeva võib lastida, et see merevette jõudes oma suvise veeliinini kerkiks. See leitakse valemist (mm), kus võrdub laeva mass-veeväljasurvega suvisel süvisel tonnides; TPC tonnühik 1 sentimeetri süvise kohta. TF troopikaveeliin magevees, mis tähistab süvist, milleni laeva võib lastida, et see
Sellele märgitakse veeliinid, mis tähistavad süviseid, milleni laeva võib lastida. Laevade jaoks on nõutavad järgmised veeliinid: S suvine veeliin, mis on Plimsolli ketta keskjoonega samal kõrgusel; W talvine veeliin, mis märgitakse suvisest süvisest 1/48 kaugusele suvise veeliini alla; T troopikaveeliin, mis märgitakse suvisest süvisest 1/48 kaugusele suvise veeliini kohale; WNA Põhja-Atlandi talvine veeliin, mis kantakse talvisest veeliinist 50 mm allapoole. See on nõutav ainult 100 m pikkustel või sellest lühematel laevadel; F magevee suvine veeliin, mis tähistab süvist, milleni laeva võib lastida, et see merevette jõudes oma suvise veeliinini kerkiks. See leitakse valemist (mm), kus võrdub laeva mass-veeväljasurvega suvisel süvisel tonnides; TPC tonnühik 1 sentimeetri süvise kohta. TF troopikaveeliin magevees, mis tähistab süvist, milleni laeva võib lastida, et
vajata. Avariilaeva kaptenil on õigus pakutud abi vastu võtta või sellest loobuda. Samuti võib appi siirduva laeva kapten loobuda edasisest abist teadmise alusel, et abioperatsioonis osaleb juba küllaldane hulk laevu ja jõude. Oma loobumisotsuse kooskõlastab ta avariilaeva kapteniga. Ettevalmistused Hädasoleva laeva poole teel olles tuleb teha järgmisi ettevalmistusi: Riputada ümber laevakere, mõningasel kõrgusel veeliinist küllalt tugevast köiest leier, mille külge saaks kinnituda paadid, pargased, parved jne, Seada valmis viskeliinid ja laeva tõstevahendid lastialuste või lastivõrkudega inimeste tõstmiseks veest. Lasta lahtise teki kõige madalamatest kohtadest üle parda vette tormitrepid, lastivõrgud ja muud vahendid, mida vees olija saaks kasutada pardale ronimiseks. Varustada vajalikul kombel laevapere liikmed, kes vajadusel laskuvad vette päästetavaid abistama.
annaabi.ee 
