üldine poorsus- Pü- % pooride summaarne osakaal üldmahust kapillaarne poorsus- poorusse osa, mis esineb kapillaaridena, kus vett hoitakse kapillaarjõuga mittekapillaarne poorsus- poorsuse osa, kus vett hoitakse gravitatsiooni jõuga seotud veega täidetud poorsus- Ps %- liikumatu- , raskesti omastatava ja omastatava kapillaarveega täidetud poorsus; aeratsioonipoorsus, eripind,- Ep m2/g- massi või ruumala ühiku mulla tahkete osade summaarne välispind m2 6) Mullavesi veepotentsiaal, veeliigid mullas, nende vahekord sõltuvalt lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; mulla veemahutavus, selle liigid ja sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; vee liikumine mullas, selle sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest, aurumine. veepotentsiaal- vee termodünaamiline näitaja, mis iseloomustab vee vaba energia sisaldust ja vee võimet teha tööd Seotud Vesi mullas jaguneb kaheks: keemiliselt seotud vesi, - mullas savi min ja huumuse koostises
ruutmeetrites. Eripind sõltub mulla mehaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloididesisaldusest. Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1 keskmised suurused lähtuvalt lõimisest liiv - <15 saviliib - 15-30 kerge liivsavi - 30-45 keskmine liivsavi - 45-60 raske liivsavi - 60-75 savi - >75 orgaanilise aine sisaldusest 1% huumust annab juurde 2,7 m²·g-1 6) Mullavesi veepotentsiaal, veeliigid mullas, nende vahekord sõltuvalt lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; mulla veemahutavus, selle liigid ja sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; vee liikumine mullas, selle sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest, aurumine. Mullavesi: Veepotentsiaal - vee termodünaamiline põhinäitaja, mis iseloomustab vee vaba energia sisaldust ja vee võimet teha süsteemis tööd. Veeliigid mullas:
erinevad liigid, eripind – ühikud, keskmised suurused lähtuvalt lõimisest ja orgaanilise aine sisaldusest. Tahke faasi tihedus on mg/m kuubis, valemiks on 2,67 - 0,03x (X - huumusesisaldus %) Lasuvustihedus on ka mg/m kuubis, valemks on 1,63 - 0,068x Mulla poorsuse valemisk on tahkefaas miinus lasuvustihedus ning selle tulemus jagada tahkefaasiga. Ühikuks on protsent. Mullavesi – veepotentsiaal, veeliigid mullas, nende vahekord sõltuvalt lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; mulla veemahutavus, selle liigid ja sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; vee liikumine mullas, selle sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest, aurumine. Muld sisaldab alati vedelas,tahkes või gaasilises olekus vett. Mullavesi on pidevas liikumises mulla,taime ja atmosfääri vahel,mulla veeauru on pidevalt muutuv. Vesi
muutuv. Taimele on vaja 1 : 300...1200. Liigne vesi mullas on kahjulik. Tähtsus: vajalik kivimite murenemisel, mõjutab orgaaniliste ühendite sünteesi ja lagunemist mullas, vesi osaleb mullas mineraalainete migratsioonil ja ka mulla profiili välja kujunemisel, mulla vesi on looduslik ressurss ja väga tihti on limiteerivaks teguriks fotosünteesil, vesi toimib mullas lahustina, mullavesi esineb puhvrina orgaaniliste ja mineraalsete osade vahel Veeliigid: A Keemiliselt seotud vesi (see vesi on keemiliselt seotud mineraalide kristallivõredes ja huumuse molekulides; teda on mullas suhteliselt vähe, liikumatu ning taimedele kättesaamatu), B Veeaur (võrdlemisi vähe, kuid oma suure liikuvuse tõttu etendab tähtsat osa) , C Füüsikaliselt seotud vesi (püsib mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul) – 1)tugevasti seotud ehk hügroskoopsusvesi, 2)nõrgalt seotud ehk kilevesi, CVaba
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. AKVAARIUMI LOOMINE JA HOOLDUS 2. AKVAARIUMI OSAD 3. AKVAARIUMI VESI NING AKVARISTIKA MINEVIKUST 3.1 Gaasid vees 3.2 Akvaristikas kasutatavad veeliigid 3.3 Ebasobiv veetemperatuur 3.4 Mis meetodidel varem veekaredust muudeti? 4. VEE KAREDUS 4.1 Vee kareduse bioloogiline tähtsus 4.2 Vee kareduse määramine 5. VEE KEEMILISE KOOSTISE MÄÄRAMINE 6. VEE pH MÄÄRAMISE TEHNIKA 7. VEE ANALÜÜS 8. KÜSITLUS 9. AKVAARIUM MILLE MINA LUUA SOOVIKS 10. KOKKUVÕTE 11. KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Valisin uurimistöö teemaks akvaariumi vee, sest mul pole endal kunagi akvaariumi olnud ja ma tahaksin selle kohta rohkem teada saada
mullapinna kobestamine ja multsimine Mulla soojusneelamise võime sõltub-värvusest,pinna 3)HUMIINAINED-humiin ja ulmiin.Need veereziim-nähtuste kompleks,mis on seotud vee kujust,niiskusest. Soojusmahutavus-soojushulk mood.kõige inertsema osa huumusest.Vees ja mulda tungimisega,seal liikumisega ja kaoga cal/1g*1 kraad temperatuuri tõstmiseks,vesi hapetes nad ei lahustu.Pikema säilivusega mullast. VEELIIGID MULLAS: 1)keemiliselt 1,000;lubibaas 0,582;kvartsliiv 0,517;turvas püsivam osa,aitab parandada mulla seotud vesi:a)konstitutsiooniline vesi,vabaneb 0,15;õhk 0,00031 Märjalt suureneb liival neelamisnähtusi.Org.aine peamiseks lagund.on 150-200 kraadi juures b)kristallisatsiooni vesi- 0,30...0,72;savi 0,24...0,83;turbal 0,15...0,91 mikroorganismid-bakterid ja seened
Ülejäänud kuudel toimub orgaaniliste ja mineraalsete osade vahel kuivaperioodidega puudumist (muld vajab kuivendamist) jahtumine. Aastane tsükkel ulatub Liigne vesi mullas on kahjulik. 2. parasniisked suure 3. Õhuhapniku mõju taimede 2-2,5m sügavusele. Turba puhul, Veeliigid: veemahutavusega. Taimed veega hästi elutegevuse: mis on halva soojus-juhtivusega ja 1. keemiliselt seotud vesi varustatud a. hapniku puudusel on millel on suur (taimed kätte ei saa) 3
Taimele on vaja 1 : 300...1200. Liigne vesi mullas on kahjulik. Tähtsus: vajalik kivimite murenemisel, mõjutab orgaaniliste ühendite sünteesi ja lagunemist mullas, vesi osaleb mullas mineraalainete migratsioonil ja ka mulla profiili välja kujunemisel, mulla vesi on looduslik ressurss ja väga tihti on limiteerivaks teguriks fotosünteesil, vesi toimib mullas lahustina, mullavesi esineb puhvrina orgaaniliste ja mineraalsete osade vahel Veeliigid: A Keemiliselt seotud vesi (see vesi on keemiliselt seotud mineraalide kristallivõredes ja huumuse molekulides; teda on mullas suhteliselt vähe, liikumatu ning taimedele kättesaamatu), B Veeaur (võrdlemisi vähe, kuid oma suure liikuvuse tõttu etendab tähtsat osa) , C Füüsikaliselt seotud vesi (püsib mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul) 1)tugevasti seotud ehk hügroskoopsusvesi, 2)nõrgalt seotud ehk kilevesi, CVaba vesi 1)kapillaarvesi a) liikumatu
Mulla õhust saavad mullas elavad organismid ja taime juured hingamiseks hapnikku. Mullaõhu allikaks on atmosfääriõhk, millele lisanduvad orgaanilise aine lagunemisel ja elusorganismide poolt eritatavad gaasid. Muld sisaldab alati vett (20-30%). Mulla vesi pärineb enamasti sademetest ning võtab osa nii kivimite murenemisest kui ka elusorganismide elutegevusest. Vesi esineb mullas veeauruna ja seotud veena, kuuludes mineraalide ja huumuse koostisse. Need veeliigid on taimedele raskesti omastatavad või omastamatud. Mullas esineb veel vaba vett - mulda tunginud sademete vesi (nõrguv gravitatsioon vesi) ja kapilaarvesi, mis liigub mulla peentes poorides ja on taimedele hõlpsasti omastatav. Mulla oluliseks omaduseks on veemahutatavus, mille all mõistetakse mulla võimet mahutada ja endas kinni pidada vett ning mis sõltub suuresti mulla lõimisest ja orgaanilise aine sisaldusest Mullaelustik (5%) on mitmekesine. Mullaelustik
3. orgaanilist ainet Mullavesi Tähtsus: · vajalik kivimite murenemisel · mõjutab orgaaniliste ühendite sünteesi ja lagunemist mullas · vesi osaleb mullas mineraalainete migratsioonil ja ka mulla profiili välja kujunemisel · mulla vesi on looduslik ressurss ja väga tihti on limiteerivaks teguriks fotosünteesil · vesi toimib mullas lahustina · mullavesi esineb puhvrina orgaaniliste ja mineraalsete osade vahel Liigne vesi mullas on kahjulik. Veeliigid: 1. keemiliselt seotud vesi (taimed kätte ei saa) a. konstitutsiooniline vesi b. kristalisatsioonivesi 1. veeaur a. aktiivselt liikuv liigub kõrgema aururõhu suunas b. passiivselt liikuv liigub koos õhuvooludega 1. füüsikaliseltseotud vesi a. hügroskoopsus vesi maksimaalne hügroskoopsus Wmh . pF imamisjõud (veesamba kõrgus kümnendlogaritmina) =5,0. Maksimaalse hügroskoopsuse alusel määratakse närbumispunkti
· mõjutab orgaaniliste ühendite sünteesi ja lagunemist mullas · vesi osaleb mullas mineraalainete migratsioonil ja ka mulla profiili välja kujunemisel · mulla vesi on looduslik ressurss ja väga tihti on limiteerivaks teguriks fotosünteesil · vesi toimib mullas lahustina · mullavesi esineb puhvrina orgaaniliste ja mineraalsete osade vahel Liigne vesi mullas on kahjulik. Veeliigid: 1. keemiliselt seotud vesi (taimed kätte ei saa) a. konstitutsiooniline vesi b. kristalisatsioonivesi 1. veeaur a. aktiivselt liikuv liigub kõrgema aururõhu suunas b. passiivselt liikuv liigub koos õhuvooludega 1. füüsikaliseltseotud vesi a. hügroskoopsus vesi maksimaalne hügroskoopsus Wmh . pF - imamisjõud (veesamba kõrgus
töötlus. Mesosaproobsed: a)alfa-mesosaproobsed- Lõhe, tuur, ebapärlikarp- kaitsealused võib olla ammoniaaki jt N-ühendeid, aga Eestis. Vaalad, paljud loivalised maailmas. esineb ka hapnik; b) beeta-mesosaproobne- Euroopa Veepoliitika raamdirektiiv- lähtub võib olla ammoniaaki, kuid pole sellest, et nii veeliigid, kui nende aminohappeid, kogu orgaaniline aine looduslikus seisundis elupaigad on lagundatakse. Liikide arvukus madalam väärtused omaette, peab säilitama alasid, kui eelmises, aga liike palju mida ei majandata. Oligosaproobne- veel rohkem liike kui Veehoidlad- tugevasti mõjutatud veekogud, eelmises, aga arvukus madal. milledel on majanduslik tähtus ja millede
annaabi.ee 
