· Peagi võeti kasutusele foiniikia tähestikul põhinev kiri. · Aarjalaste ühiskonna korraldusest saab ülevaate veedade vahendusel. · Need olid muistset tarkust talletanud hümnide ja usutekstide kogumikud. · Kõige varasem oli ,,Rigveda". · See sisaldas üle 1000 hümni. · Ülejäänud kolm kogumit täiendavad seda muude hümnide ja juhistega. · Enne kirja kasutuselevõttu pärandati veedasid suuliselt põlvest põlve. · Suur osa veedadest on arvatavasti loodud juba II a.tuh. eKr. Kastikord · Kastikorra all mõistetakse Indiale iseloomulikku jagunemist erinevatesse seisustesse. · Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda pole võimalik muuta. · Kastide koguarv ulatuub umbes 3000-ni. · Kastikorra alged olid olemasa juba veedade ajastul. · Varna seisus, sanskriti k omadus, värv. · Aarjalased jagunesid kolme seisusesse, millele lisandus neljaski.
Tekivad uued jumalad, kes lükkavad kõrvale veedade jumalad. Peamine jumal hinduismis on Visnu, Siva ja Brahma. Kujunes ka käsitus Visnu taastulekust ja avataaradest, kes on Visnu taastulekukujud. Olulisemad avataarad on Krisna ja Rama. "Ramajana" on võrreldes ,,Mahabharataga" väiksem, koosnedes 24 000 slokast. Pärimuse järgi on selle loonud muistne luuletaja Valmiki. (,,Mahabharata" autorit ei ole suudetud tuvastada). 3) 4. saj eKr tekkis Indias usuline pärimus budism, mis vastandub veedadest pärit hindu pärimusele. Selle pärimuse järgi jagunevad inimesed nelja kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (aadelkond), vaisjad (käsitöölised) ja suudrad (teenrid). Viiendad olid paariad ehk väljatõugatud ehk mustatöö tegijad. Seejuures ei saanud keegi oma seisundit valida, vaid päris selle oma vanemailt. Budism oli vastu sellisele jaotusele. Budismi rajaja oli Gautama Siddharta ehk Sakjamun, kelle tiitel Buddha tähendab ,,virgunu".
sikhismi- kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja religioosseid käsitlusi. "Hindu" tähendas algselt Induse jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid ja nende asukaid. Hinduismi juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Ajalugu koosneb kolmest faasist: Varajane faas (Veedade usund), Teine faas (Brahmanism) ja Kolmas faas (Hinduism). Hinduismi tähtsad osad on ka püha tekstid. Need koosnevad Veedadest, Upanisadidest, Brahma raamatutest ja Smritidest. Hinduismi voolud on järgmised: Visnuism, Sivaism ja Saktism. Hindu ei kuulu ühtegi kogudusse, oma jumalaid austatakse kõige sagedamini kodus, sinna on püstitatud altar. Regulaarseid jumalateenistusi ei ole. Templeid on Indias väga palju.
Peamine jumal hinduismis on Visnu, Siva ja Brahma. Kujunes ka käsitus Visnu taastulekust ja avataaradest, kes on Visnu taastulekukujud. Olulisemad avataarad on Krisna ja Rama. · "Ramajana" on võrreldes ,,Mahabharataga" väiksem, koosnedes 24 000 slokast. Pärimuse järgi on selle loonud muistne luuletaja Valmiki. (,,Mahabharata" autorit ei ole suudetud tuvastada). · 3) 4. saj eKr tekkis Indias usuline pärimus budism, mis vastandub veedadest pärit hindu pärimusele. Selle pärimuse järgi jagunevad inimesed nelja kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (aadelkond), vaisjad (käsitöölised) ja suudrad (teenrid). Viiendad olid paariad ehk väljatõugatud ehk mustatöö tegijad. Seejuures ei saanud keegi oma seisundit valida, vaid päris selle oma vanemailt. Budism oli vastu sellisele jaotusele. · Budismi rajaja oli Gautama Siddharta ehk Sakjamun, kelle tiitel Buddha tähendab ,,virgunu".
kultusega. Arvatakse, et see pärineb induse kultuurist ning seda kasutatakse tihti koos jooniga. Linnart Mäll on öelnud, et nende kahe sümboli ühendus tähistab mees- ja naispooluse lahutamatut terviklikkust, üldises mõttes väge, loomist ja vaimset vabanemist. Linga peetakse ka sugutunnuseks ja ta on Šiva templites põhiliseks austusobjektiks. 3 Samuti võib leida India iidsetest veedadest rohkesti armumaagia näiteid. Näiteks kamasuutra juhatab, kuidas maagiliste loitsimistega partnerit köita. Anangaranga on veelgi spetsiifilisem, õpetades lugejale kõiksuguseid võluvõtteid vastassoost kaaslase köitmiseks ja ühiseks mõnusaks ajaveetmiseks.4 Bhagawan Shree Rajneesh on tõdenud, et tõeline armastusakt on jumalikuse võti. Ta juhib meid tantra rajale, kus seks on ukseks sügavaimasse religioossesse kogemusse. 5 Tantra on
Algselt säilitati tekstid suuliselt. Tekstid kirjalikult 9.saj pKr. Keel: sanskriti keel Kolm osa I. Veeda hümnid- Sisaldavad ohvri ja ülistuslaule, palveid ning loitse. Siia kuulub ka vanim veeda „Rigveeda“. Tänapäeval tuntakse ja lauldakse, kuid ei ole eriti tähtsad. II. Brahma raamatud- On preestrite rituaalsed käsiraamatud, mille põhjal tuleb sooritada üksikasjadeni täpset ohverdamist. III. Upanišadid- tähtsam osa veedadest. Koosnevad suutratest (juhtlõng). Siia on kirja pandud hinduismi kogu filosoofilis-religioosne elukäsitlus, seega hinduismiõpetus üldse. Hilisemates suutrates ka konkreetsed juhised mediteerimiseks Hindude rahvuseeposed Enamik müüte eepostes on heroilised, õpetavad järgima tõde ja tõotusi, ustavust surmani, vaprust jne „Mahabharata“ (maha-suur, bharata-kuningas) Eepose kuulsaim osa pooem BHAGAVADGITA (Isanda laul)
· tehniline kirjandus juriidlised, ajaloolised teosed 500 ekr 1500 pkr. Sutra kui tehniline kirjandus, õpetus, kasutusjuhend. · eepika 500 ekr 500 pkr. Mahabaratha ja Ramajana. Eepiline luule ja lüürika. · klassikaline kirjandus 500 ekr -1500 pkr. Klassikalised india muinasjutud. Need on ka kõigi meile tuntud muinasjuttude algupärad. · budistlik kirjandus 500 ekr 1500 pkr. vastandub veedadest pärit hindu pärimusele. 10. Konfutsius ja tema ,,Vesteid ja vestlusi". Tangi dünastia ja selle luuletajad (Wang Wei, Li Bo ja Du Fu). Hiina romaani zanri kujunemine Mingi dünastia ajal. Hiina Nobeli kirjanduspreemia laureaadid Gao Xingjian ja Mo Yan. Konfutsius oli Vana-Hiina poliitik ja filosoof. Kong Fuzi oli rändõpetlane. Tema õpetussõnade kogu ,,Lunyu" on koostatud tema õpilaste poolt, ta ise pole sellest ridagi kirjutanud. Nagu Sokrateski,
Traditsiooni järgi leiutas sitari õukonna luuletaja Amir Husrav (1253-1325). Sitar sai oma praeguse vormi klassikalise sooloinstrumendina 18. sajandil, kui tekkisid kindlad standardid kasutada pillikorpuseks kõrvitsakoort ning valmistada keeled ja krihvid tugevast metallist. Vina on Lõuna-india keelpillide üldnimetud ja ka sitarit nimetatakse vahel nõnda. Algselt oli vina pulktsitri tüüp, mille sõrmlaud ühendas kaht kõrvitsakoort. Vinat mainitakse juba ühes veedadest (hinduismi pühakirjad), vanim neist ,,Rigveda" loodi 1200 eKr. 16. sajandil pilli muudeti. Sellel on 7 keelt, millest 3 on burdoonkeeled ja selle kaelal on 24 ümberpaigutatavat krihvi. Vina on Lõuna-India klassikalise muusika põhiinstrument. Külaviiulid Fiidel on viiuli eelkäija. Fiidleid hoiti vertikaalselt, sest nad olid peaaegu sama pikad kui neid seistes mängivad mehed. Neil oli 3 keelt (kuni 13. saj.-ni) ja ümar tigu. Nad valmistati põhiliselt ühest
tseremooniateadus (kõneaktide läbi viimine) • Veedad olid suulised tekstid. • Artikulatoorne foneetika sündis vajadusest veedasid õigesti hääldada, kui argikeel hakkas muutuma. (sellep foneetika abiteadus veedadel) • Kuna sõnu hääldati retsiteerimisel kokku ja sõnapiiridel toimus foneetilisi muutusi, pidi teada olema, kus on õiged sõnapiirid, muidu poleks veedadest aru saadud. (veedad "räppisid") Leiti foneetilised reeglid, mis muutusi sõnapiiridel seletasid, nt a+u=o. • Etümoloogia selgitas sõnade tähendusi. Panini (umb 400 ekr) • Pānini nimetab 10 grammatikut, kelle töödest me midagi ei tea, seega pidi olema grammatikatraditsioon juba enne teda. • Pāninil umbes 4000 suulist reeglit kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt (sanskrit).
annaabi.ee 
