Tihti on võimalik ka linke hinnata ning lisada lühikirjeldusi. Märgendite järgi on hea linke kategoriseerida ning hiljem olulisi linke üles leida. Iga märgend moodustab omaette kategooria ning üks veebiviide võib kuuluda kuitahes paljudesse kategooriatesse. Sellist märgendite süsteemi kutsutakse folksonoomiaks (ingl folksonomy). Folksonoomia defineeritakse kui kasutajate poolt loodud taksonoomia, mida kasutatakse näiteks veebilehtede, fotode, linkide ja muu veebisisu kategoriseerimiseks märgendite abil. Märgendite järgi saab enamasti leida nii mingi kindla kasutaja kui ka kõikide kasutajate teatud märgendiga kirjeldatud linke või muid veebimaterjale. Nende märksõnade järgi saab koostada ka pingeridasid ja märgendipilvi (ingl tag cloud), kus enimkasutatud märgendid on suurema fondiga kui ülejäänud. See aitab leida populaarseid teemasid. Tavaliselt on igal märgendil ka
Tegemist on ühe ja sama keskkonnaga ning evolutsioon on igas valdkonnas, nagu looduseski, pidev protsess. Sellele vaatamata võib siiski eristada teatavaid funktsionaalseid ja kontseptuaalseid täiendusi, mida võib lugeda Web 2.0 ajajärgu alguseks: Folksonoomia teke - informatsiooni vaba klassifitseerimine Rikas kasutajakogemus - veebilehed on dünaamilised ning nende toimimist saab külastaja juhtida Külastaja kaasamine - info liikumine on muutunud kahesuunaliseks, külastaja kaasatakse veebisisu loomise protsessi Pikk saba - erinevate spetsiifiliste toodete summaarsed müügimahud on vähemalt sama suured üksikute hitt-toodete omad ning isegi ületavad neid Usaldamine - veebis olevad kaastööd on maailmale avalikud ning valmis taaskasutamiseks Dispersioon - digitaalseid ressursse ja informatsiooni müüakse rohkem kui füüsilisi tooteid Masskaasamine - sotsiaalsed leheküljed seovad endaga miljoneid kasutajaid ja loovad uue digitaalse ökosüsteemi
uuringute objektiks. Digitaalinformatsioonist koosneva pärandi säilitamise põhimõtete ja kavade hädavajalikkuse teadvustamine on viimastel aastatel andnud tõuke rahvusvahelisteks uurimisprojektideks ja katsetusteks, mille tulemused on olnud julgustavad. Kuigi digitaalsalvestiste ja kohalike andmekogude haldamine saab nüüd, tänu nendele ettevõtmistele, tugineda kindlatele tehnilistele ja korralduslikele lähtepunktidele, on veebisisu osas veel palju teha. Nii materjali muutuv ja tugevalt suhtluslik laad ja uute tehnoloogiliste vormingute pidev väljatöötamine kui ka loojate paljusus muudavad veebisisu säilitamise veelgi keerulisemaks. Olgugi, et selles tegevuses osalevad kõik loojad ja arendajad, peavad kultuuriüksused siiski etendama keskset rolli hoolitsedes eeskätt salvestiste eest, mis on tehtud nende 20
koduleht juba otsitulemustes esindatud Analüüsivahendite kasutamine Kogub statistikat külastajate, nende liikumisteede, otsisõnade ja tehnilise platvormi kohta Whois-andmebaasi kasutamine Aitab tuvastada lehekülge külastanud või sellele viidanud Interneti-domeenide omanikud 29. Mis on otsimootorile optimeerimine (SEO) ja miks on tähtis selle põhimõtteid kodulehe loomisel jälgida? SEO tähistab üldiselt kõiki tegevusi, mida veebi loomisel tehakse selleks, et veebisisu otsingumootorile paremini kättesaadavaks ja mõistetavaks teha ning ühtlasi seeläbi otsimootori silmis lehekülje usaldusväärsust ja populaarsust kasvatada. Esmane ülesanne on lehekülje indekseerimise soodustamine, mille tulemusena lisavad otsimootorid lehekülje oma andmebaasi. Samuti võib osutuda vajalikuks otsimootorite mõnest leheosast eemalehoidmine, kui tegemist on sisuga, mida otsimootorites avaldamisväärseks ei peeta
üht tüüpi võrgust teist tüüpi võrku. Ettevõtte kohtvõrgus täidab lüüsisõlmena töötav arvuti tihti ka proksiserveri ja tulemüüri funktsioone. Nagu sõna "server", võib ka sõna "lüüs" tähendada nii arvutit kui ka vastavat tarkvara. Lüüsi funktsioone võib täita ka OSI mudeli 3. kihis (võrgukihis) töötav marsruuter. Selles kontekstis koosneb Internet kui võrk lüüsisõlmedest ja hostisõlmedest. Võrgukasutajate arvutid ja veebisisu pakkuvad arvutid on hostisõlmed ning ISP juures paiknevad ja andmevahetust juhtivad arvutid on lüüsisõlmed. Ruuter Ruuteriks nimetatakse võrguseadet, mis edastab pakette ühest võrgust (või alamvõrgust) teise sama tüüpi võrku (erinevaid võrke ühendavaid seadmeid nimetatakse lüüsideks (gateway) Marsruuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ja otsustab sisemiste marsruutimistabelite alusel, kuidas seda edasi saata
Labaserverite peamised sihtrühmad on suured andmekeskused ja veebisaitide hostimisega tegelevad internetiteenuse pakkujad. Labaserverit nimetatakse mõnikord ka kõrgtihedaks serveriks ja neid kasutatakse harilikult üheleainsale ülesandele pühendatud serverite kobardamisel selliset ülesannete jaoks, nagu näit.: · failide ühiskasutus · veebilehtede serveerimine ja puhverdamine · veebisuhtluse SSL-krüpteerimine · veebisisu ümberkodeerimine väiksemate kuvarite jaoks · audio- ja videosisu voogedastus (striiming) Sarnaselt rakenduste kobardamisele saab labaservereid kasutada ka koormuse tasakaalustamise ja tõrkesiirde otstarbel. Harilikult on labaserverisse juba algusest peale installeeritud opsüsteem ja tema ülesande täitmiseks vajalik rakendusprogramm. Labaserveritele tohib harilikult teha kuumlülitust ja neid on mitme kõrgusega, sh 5,25 tolli (mudel 3U), 1,75 tolli
utf-8 – Unicode’i 8-bitine kooditabeli formaat Latex – tekstilao kirjeldamise märgendikeel, de facto standard ülikoolidel; - TeX keele laiendus erinevate makrodega (kasutuses akadeemiliste ja tehniliste dokumentidega, mata, statistika, keemia, füüsika, arvutiteadus) Markdown - Märgituskeel (markup language) teksti vormindamiseks (juhendite, lühikeste dokumentide loomiseks, veebisisu (foorumipostitused, kommentaarid) kujundamiseks) 8. nädal • Eksamiks: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited, arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte- vabavaralised), gpl-i põhipoindid. Teegid – Konkreetseid, piiratud funktsioone realiseerivad väikesed komponendid ja nende komplektid N: Trükkimine, faili kirjutamine, võrguühenduse avamine
Sellele vaatamata võib siiski eristada teatavaid funktsionaalseid ja kontseptuaalseid täiendusi, mida võib lugeda Web 2.0 ajajärgu alguseks: 2 Folksonoomia teke - informatsiooni vaba klassifitseerimine Rikas kasutajakogemus - veebilehed on dünaamilised ning nende toimimist saab külastaja juhtida Külastaja kaasamine - info liikumine on muutunud kahesuunaliseks, külastaja kaasatakse veebisisu loomise protsessi Pikk saba - erinevate spetsiifiliste toodete summaarsed müügimahud on vähemalt sama suured üksikute hitt-toodete omad ning isegi ületavad neid Usaldamine - veebis olevad kaastööd on maailmale avalikud ning valmis taaskasutamiseks Dispersioon - digitaalseid ressursse ja informatsiooni müüakse rohkem kui füüsilisi tooteid Masskaasamine - sotsiaalsed leheküljed seovad endaga miljoneid kasutajaid ja loovad uue digitaalse ökosüsteemi
annaabi.ee 
