· Kõige suuremaks ohuks energiajoogi puhul peetakse kõrget kofeiinisisaldust. Kofeiin võib tekitada ärevust, murelikkust, aga ka väga tõsiseid südamehäireid. Spordijoogid: · Spordijoogi kasutamine tagab organismi vedelikukaotuse vajaliku taastamise. · Spordijooki tuleks juua nii enne koormust, selle ajal kui peale kehalist pingutust. · Spordijooki võiks kasutada ainult üle 45min kestvate kehaliste koormuste puhul, et taastada organismi vedelikubilanss, energiavarud ja mineraalaainete sisaldus. Võrdlus: · Tihti aetakse omavahel segi energiajook ja spordijook. · Spordijook sisaldab kahte iseloomulikku komponenti süsivesikuid energiaallikana ja elektrolüüte higiga kaotatud mineraalainete korvamiseks. · Energiajook sisaldab aga kofeiini, mis soodustab vee eritumist organismist ja tõstab vererõhku. · Energiajooke treeningul kasutada ei soovitata, kuna need takistavad vedeliku eraldumist.
moodustab soolane merevesi • Suures osas maailmas on mageveepuudus • Tänapäeval puudub 1 miljardil inimesel ligipääs puhtale joogiveele • Hinnanguliselt kannatab üle 250 miljoni inimese igal aastal saastunud vee poolt põhjustatud haiguste tõttu • Veevarude raiskamist tuleb takistada eelkõige suurtes linnades, kus läheb raisku koguni üle 40% veest. Vedelikukaotus • Inimene kaotab vedelikku peamiselt uriiniga, higistamise teel ja kopsude kaudu veeauruna • Vedelikubilanss peab tasakaalus olema ja kaotatutud vedelik tuleb asendada • Mõõdukas kliimas vajab mees ligikaudu 2800 ml ja naine 2000 ml vedelikku päevas • Intensiivsel kehalisel pingutusel ja/või kuumas kliimas organismi vedelikukaotus suureneb märgatavalt • Kehalisel koormusel on algava vedelikuvaeguse tunnusteks töövõime langus, süvenev väsimustunne, koordinatsiooni häirumine, peavalu, üldine nõrkus Kasutatud allikad • http://kmpharma.eu/vesi • http://www.maailmakool
Armid ja nende ravi Paranemisjärgselt tekkivad armid võivad olla: hüpertroofilised, keloidarmid, atroofilised armid, segatüüpi armid. Armide ravivõimalused: surveravi, asendravi ja RKK, medikamentoosne ravi – Contractubexgeel, silikoontooted (Dermatix, Mepiform), Sodermix (www.kevelt.ee), operatiivne ravi. 6. ÕENDUSPROBLEEMID PÕLETUSEGA HAIGEL 1. VEDELIKU BILANSS Probleem: Negatiivne vedelikubilanss seoses vedeliku kaotusega põletushaava kaudu. Negatiivne vedelikubilanss seoses ebapiisava vedeliku manustamisega. Häiritud vedelike tasakaal seoses vähenenud ringleva vere hulgaga, veresoonte vigastusega. Potentsiaalne oht vedeliku defitsiidiks. Positiivne vedelikubilanss seoses liigse vedeliku manustamisega. Eesmärgid: Vedeliku tasakaal on stabiilne. Sisseviidava ja väljuva vedeliku hulk on võrdne.
otsaesisele, suurendada organismi vedelikuga varustamist, õpetada patsient hingama, võimalusel kõrvaldada stressifaktorid, võimaldada patsiendile privaatsust. Jälgida iiveldust ja oksendamist vähendavate medikamentide toimet ja kõrvaltoimeid. Aidata patsiendil leida sobiv asend. 6. ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSPROBLEEM. 3.Elektrolüütide tasakaaluhäired ja suukuivus tingituna pikaajalisest söömata- joomata olemisest, narkoosist. EESMÄRK. 3.Vedelikubilanss on tasakaalus, suu ei kuiva. 6. ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSTEGEVUS. 3.Niisutada patsiendi huuli ja keelt (juua mitte anda), jälgi diureesi. Patsiendile sobilik asend: külili, vajadusel padjad eemaldada. Jälgida pt. limaskesti. 6. ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSPROBLEEM. 4. Puudulik hingamine tingituna narkoosijärgsest seisundist. EESMÄRK 4.Hingamine paraneb. 6. ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSTEGEVUS. 4. Aidata pt. Külili asendisse, jälgida hingamist
roojamistungi (tenesmidega)- koliitiline iste (haige on jämesool) Sageli kulgeb haigus (gastro)enterokoliidina Kõhulahtisus e. … II Probleemid: • Vedelikukaotus- tekib dehüdratatsioon • Soolakaotus • Kõrgenenud kehatemperatuur • Üldmürgistuse nähud (intokikatsioon) Ravi ja jälgimine: • Üldseisundi osas- teadvus, pulsi täituvus, jume • Dehüdratatsiooni osas (limaskestad, diurees, imikutel suur lõge, vedelikubilanss • Kehatemperatuuri osas (palaviku foonil suureneb niigi patoloogiline vedelikukadu) • Rehüdratasioon võib vastavalt seisundile toimuda kas p.o. või tilkinfusioonina (mõlemal juhul asendatakse nii vett kui soolasid) • Anibakteriaalne ravi määratakse ainult bakteriaalse diarröa puhul Sooleparasiidid Enterobioos: • Tekitaja Enterobius vermicularis • Mõne mm pikkune valge uss elab jämesooles ja väljub öösel anaalpiirkonda
Vesi on ka vajalik keha kaitsmisel, see toimib määrdevahendina ning ei lase hõõrdumisel tekkida vigastusi. 5.2 Veevajadus ja kehaline töövõime Inimene kaotab pidevalt oma organismist vett, peamised kulud on hingamise, higistamise teel, lisaks sellele kaotatakse vett uriiniga. Vedelikukaotus on tugevalt sõltuvuses sellest, millises kliimas ollakse ja milline on füüsiline koormus. Keskmise intensiivsusega treeningul kaotab sportlane 0,5-1,5 liitrit vett tunnis. Vedelikubilanss peab alati olema tasakaalus, kuna selle negatiivseks muutumise tagajärjed on halvad: · 1-5 % kehakaalust janu, liikumishäired, väsimus, iiveldus, südamerütmi kiirenemine, kehatemperatuuri tõus, isupuudus, nahapunetus · 6-10% kehakaalust peavalu, hingeldus, kõnehäired, sinakad huuled · 11-20% kehakaalust krambid, paistes keel, kuulmishäired, uriinipeetus, nägemishäired Kui sportlane tunneb juba janu, siis on liiga hilja juua
c- hirm, mis on tingitud võõrast keskkonast – tekitada turvaline keskkond, KUIDAS? Anda teadmisi, mis on vajalikud hirmu ületamiseks ..1-teadmatus tekitab hirmu, alandada hirmu/tegevus-informeerida/ d- enesehoolduse defitsiit, mis on tingitud liigeste jäikusest – et saaks enesehooldusega hakkama, et patsiend oleks pestud ja puhas. e- Kehatemperatuuri tõus 38,7 kraadi, mis on tingitud põletikust – kehatemperatuur normaalne, higistamine lõppeb, vedelikubilanss tasakaalustub. 1 f- Peavalu, mis on tingitud kõrgenenud vererõhust (RR185/100)-eesmärk peavalust vabaneda- vererõhk alaneb, peavalu lakkab g- Vedeliku defitsiit, mis on tingitud oksendamisest ja kõhulahtisusest – joob vedelikku 200ml iga tunni jooksul kella 7 ja 22 vahel, koku 300ml, oksendamine ja kõhulahtisus lakkab
· Patsiendi subjektiivne hinnang · Vajaduse korral hapniku saturatsiooni mõõtmine ja arteri-Astrup · Vedeliku bilansi näitajate kontrollimine vereproovis Hb, Hkt, K, Na · Kopsupilt · Tsentraalveeni kateetriga tsentraalse venoosse rõhu mõõtmine · Kopsuarteri kateetriga kopsukapillaaride kiilumisrõhu ja südame minutimahu mõõtmine Põetus · Patsiendi informeerimine vajadusest saavutada negatiivne vedelikubilanss · Vedeliku piirangud · Infusioonivedelike koguse piiramine · Medikatsioon vastavalt juhistele Teadvuse tase Teadvuse taseme muutusi võivad patsiendil põhjustada manustatud ravimite toime kesknärvisüsteemile, hemodünaamika häired, laiaulatuslik infarkt või kardiogeenne sokk, halb hapnikuga varustatus, ajuverevalum trombolüüsravi komplikatsioonina või teised põhjused, nagu alkoholi abstinentsisündroom. Jälgimine · Teadvuse tase ja selle muutused
Osmootne rõhk tõuseb, kui organism kaotab erituselundite kaudu suhteliselt rohkem vett kui osmootset rõhku tekitavaid soolasid. Vedelikupuuduse tingimustes tõuseb vere osmolaarsus ja sellel reageerib organism ADH vabastamisega hüpofüüsi tagasagarast ja janutunde tekkimisega. Selle tulemusena distaalsete vääniliste torukeste läbilaskvus veele suureneb ja vesi peetakse organismis kinni. Samas sunnib janu inimest rohkem jooma ja nii taastatakse normaalne vedelikubilanss ja säilitatakse isotoonia. Alkohol pärsib ADH teket siit ka alkoholi liigtarbimisel tekkiv kuiv nahk ja suurenenud uriinihulk. Ekstratsellulaarse vee regulatsioonis osaleb veel valguline aine angiotensiin. Süsteemi, mis siin osaleb, nimetatakse RAAS s.o. reniin-angiotensiin-aldosterooni-süsteem. Reniin on aine, mida produtseeritakse neerude jukstaglomerulaaraparaadis ja kust ta kandub verre ja lümfi. Reniin vallandub:
kui inimkehal – troopilises kliimas või saunas. Eelkõige higi aurustumine võimaldab stabiliseerida kehatemperatuuri ja tänu sellele säilitada sooritusvõimet kehalisel tööl. Vajaliku koguse vett saab inimene peamiselt jookide ja toiduga, mida ta tarbib. Vett tekib inimese kehas ainevahetusprotsesside tulemusena. See veekogus on siiski võrdlemisi väike, ligikaudu 300 – 400 ml ööpäevas. Inimene kaotab vedelikku peamiselt uriiniga, higistamise teel ja kopsude kaudu veeauruna. Vedelikubilanss peab 7 tasakaalus olema ja kaotatutud vedelik tuleb asendada. Vedelikukaotus kehalisel tööl sõltub oluliselt koormuse mahust ja intensiivsusest ning klimaatilistest tingimustest. Intensiivsel kehalisel pingutusel ja/või kuumas kliimas organismi vedelikukaotus suureneb märgatavalt. Keskmise intensiivsusega treeningul kaotab organism 0.5 – 1,5 liitrit vedelikku tunnis, intensiivse koormusel märgtavalt enam. Kehalisel koormusel
Kui tugev higistamine, siis lisaks veel mineraale. Enamik müüdavaid spordijooke on isotoonilised, joogipulbrid aga hüpotoonilised. Nende erinevus on organismi imendumise kiirus. HÜPERTOONILIST spordijooki ma ise ilmselt ei soovitaks, see imendub aeglaselt. Lisaks kutsub selline enamasti hüpertooniline lahus esile maos veel täiendava vedelikukoguse lisandumise vereringest. (Spordijooki tuleb kindlasti kasutada üle 45min kestvate kehaliste koormuste puhul, et taastada organismi vedelikubilanss, energiavarud ja mineraalaainete sisaldus.) 8. Mida mõõdetakse pH abil? Milles seisneb selle teadmise kasulikkus? Näitab lahuse happelisust. Enamus bioloogilisi protsesse on pH sõltuvad. (Keharakud ei saa korralikult fuktsioneerida, kui pH tase ei ole neutraalne või kergelt happeline. Kui kehas on taastatud negatiivselt laetud tasakaal, on inimene terve ja elujõuline. Kuna organism ei vaja sellisel juhul kaitseks rasvakihti, püsib ka kehakaal normaalsena
* soonsisene (intravasaalne) vedelik (vereplasma) (IVV) - 7% kogu keha veest (3-3,5 l). T r a n s t s e l l u l a a r n e vedelik (nn. kolmas vedelikuruum) tekib sekretsiooni tulemusena õõnesruumidesse (nt. tserebrospinaalruum, pleura-, kõhukelmeõõs, mao-sooltrakt) Intra- ja ekstratsellulaarruum on omavahel eraldatud rakumembraaniga, plasma ja interstitsiaalse ruumi vahel on kapillaarmembraan. Vedelikuruumide vahel esineb ioonide sisalduse (kontsentratsiooni) erinevus. Vedelikubilanss Organismile vajalik ööpäevane vedelikukogus saadakse põhiliselt seedetrakti kaudu joogiveena ja tahke toiduga, samuti tekib teda toitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) oksüdatsioonil. Ööpäevas kaotab organism vett neerude kaudu uriiniga, naha kaudu higistamisega ja vee aurumisega, kopsude kaudu veeauru väljahingamisega ning seedetrakti kaudu väljaheitega. Organismi ööpäevane veebilanss hoitakse tasakaalus erinevate füsioloogiliste mehhanismide abil.
vedeliku osmootne rõhk tõusta või langeda. Osmootne rõhk tõuseb, kui organism kaotab erituselundite kaudu suhteliselt rohkem vett kui osmootset rõhku tekitavaid soolasid. Selle tulemusena distaalsete vääniliste torukeste läbilaskvus veele suureneb ja vesi peetakse organismis kinni. Samas sunnib janu inimest rohkem jooma ja nii taastatakse normaalne vedelikubilanss ja säilitatakse isotoonia. Alkohol pärsib ADH teket siit ka alkoholi liigtarbimisel tekkiv kuiv nahk ja suurenenud uriinihulk.Happeleelistasakaalu regulatsioon: Neer eritab pidevalt mittelenduvaid happeid ja aluseid. Nendeks on sulfaatioonid, fosfaatioonid, mis tekivad valkude lõhustamise käigus. Aluselisteks aineteks on mitmed toiduga saadavad ioonid. Inimese uriini pH sõltub ainevahetuse lõpp produktidest
vedeliku osmootne rõhk tõusta või langeda. Osmootne rõhk tõuseb, kui organism kaotab erituselundite kaudu suhteliselt rohkem vett kui osmootset rõhku tekitavaid soolasid. Selle tulemusena distaalsete vääniliste torukeste läbilaskvus veele suureneb ja vesi peetakse organismis kinni. Samas sunnib janu inimest rohkem jooma ja nii taastatakse normaalne vedelikubilanss ja säilitatakse isotoonia. Alkohol pärsib ADH teket siit ka alkoholi liigtarbimisel tekkiv kuiv nahk ja suurenenud uriinihulk.Happe-leelistasakaalu regulatsioon: Neer eritab pidevalt mittelenduvaid happeid ja aluseid. Nendeks on sulfaatioonid, fosfaatioonid, mis tekivad valkude lõhustamise käigus. Aluselisteks aineteks on mitmed toiduga saadavad ioonid. Inimese uriini pH sõltub ainevahetuse lõpp- produktidest
· süsivesikuvaesel perioodil hüpoglükeemiast põhjustatud nõrkus, kurnatus, psüühiline ärritatavus, kuid ka lihaste ülekoormusnähud. Ilma veeta ei oleks elu võimalik, organism peab igal päeval toiduga vett saama. Inimene ise aga peamiselt just veest koosnebki, sest vedeliku osa sõltuvalt elueast ja kehaehitusest on 50- 70 % kogu kehamassist. Inimene kaotab vedelikku uriiniga, higistamisega, kopsude kaudu, aurustumisega nahalt. Vedelikubilanss peab aga tasakaalus olema ja kaotatud vedelik tuleb asendada. Keskmiselt vajab mees 2800 ml ja naine 2000 ml vedelikku päevas, sest keskmise kehalise aktiivsusega inimene vajab vedelikku 1 ml ühe energia kalori kohta. (mõõdukas kliimas). Intensiivsel kehalisel pingutusel ja/või kuumas kliimas organismi vedelikukaotus suureneb märgatavalt. Keskmise intensiivsusega treeningul kaotab keha 0,5 1 liitrit vedelikku tunnis, intensiivsel koormusel aga ligi 3 liitrit
Joogi ja toiduga 1,5-2,5 Uriiniga 1,01,7 l ja l väljaheidetega Sülje, maonõre, sapi, pankrease- ja 6l naha kaudu 0,3-0,55 l peensoolenõre koosseisus Endogeenne vesi (toitainete 0,3-0,4 Hingeõhuga 0,3-0,4 l oksüdatsioonil) Vee tähtsus organismis: orgaaniline lahusti, soojustasakaalu säilitaja, kaitsefunktsioon. Vedelikubilanss peab olema tasakaalus. Keskmise kehalise aktiivsusega inimese vee vajadus on ca 1 ml ühe kulutatud kcal energia kohta (M-2,8 l ja N-2,0 l). Vedelikukaotus keh tööl sõltub oluliselt koormuse mahust ja intensiivsusest ning klimaatilistest tingimustest. Keh koormusel on algava vedelikuvaeguse tunnuseks töövõime langus, süvenev väsimustunne, koordinatsiooni häirumine, peavalu, üldine nõrkus. Peamised veehoidlad on lihased ja nahk
annaabi.ee 
