Jahutussüsteem KRISTJAN TEEARU Ülesanne Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Liigitatakse : Vedelikjahutus, Õhkjahutus Jahutusvedelikuna kasutatakse : Vesi, Tosool, Antifriis Ehituslikult koosneb Suur ring - Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. Jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak Väike ring - mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja
LIIKUMISE VÄNTVÕLLI PÖÖRLEVAKS LIIKUMISEKS JA VASTUPIDI, OLENEVALT SELLEST, MIS SUGUNE NEIST ON LIIKUMISE ALLIKAS. · VÄNTVÕLL - KOOSNEB POOLITATUD VÕLLIST, MIS ON ÜHEKS TERVIKUKS LIIDETUD NEID ÜHENDAVA VÄNDA KAUDU. SEGUMOODUSTUS · OTTOMOOTOR · DIISELMOOTOR TÖÖVIIS · NELJATAKTILINE · KAHETAKTILINE SILINDRITE PAIGUTUS · RIDA · VASTAK ·V · VR ·W KOLVI LIIKUMISVIIS · KOLBMOOTOR · ROOTORMOOTOR JAHUTUSSÜSTEEMI JÄRGI · VEDELIKJAHUTUS · ÕHKJAHUTUS EHITUS · MOOTORI KORPUS KLAPIKAMBRI KAAS, PLOKIKAAS, SILINDRIPLOKK, KARTER, · VÄNTMEHHANISM KOLVID, KEPSUD, VÄNTVÕLL · GAASIJAOTUSMEHHANISM KLAPID, KLAPIVEDRUD, NOOKURID, HÜDROTÕUKURID, NUKKVÕLL, JAOTUSAJAM (KETT, RIHM, HAMMASRATTAD) · SEGU MOODUSTUS PRITSESEADE, SISSEVÕTUTORU · ABISEADMED SÜÜTESÜSTEEM, ÕLITUSSÜSTEEM, JAHUTUSSÜSTEEM, HEITGAASISÜSTEEM, ÜLELAADIMINE, HEITGAASI TÖÖTLUS NELJATAKTILSE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID
1.1 Jahutussüsteemi ül. *Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima(jahutusvedelikuga) *Säilitada mootori ühtlane töötemp. 1.2 Jahutussüsteemi liigitus : *Vedelikjahutus *Õhkjahutus 1.3 Jahutusvedelikena kasutatakse: *vett *antifriise *tosoole 1.4 Jahutussüsteem koosneb kahest ringist: *väike ring *suur ring 1.5 Väike ring: *mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. *Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. *Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C 1.6 Suur ring:
energiaks. Liigitatakse 1.Kasutatav kütuse liik: a) kerge vedelkütus (bensiin) b) raske vedelkütus (diislikütus, masuut) c) gaaskütus (vedelkütus, puugaas) 2.Põlevsegu moodustamise viis a) Otto mootorid b) diiselmootorid 3.Töötsükli kestus a) 2-he taktilised b) 4-ja taktilised 4.Energiat muundav mehhanism a) kolbmootorid b) rootormootorid e. Wankel mootorid c) gaasiturbiinmootorid 5.Jahutussüsteemi tüüp a) vedelikjahutus b) õhkjahutus c) kombineeritud 6.Käivitussüsteemi tüüp a) käisitsi b) elektrostarter c) kaskaad e. mitmeastmeline 7.Silindrite arv a) ühesilindrilised b) mitmesil. 8.Silindrite asetus a) vertikaalne rida-asetus b) V-kujuline rida- asetus e. V-mootorid c) horisontaalne rida-asetus e lamavate silindritega d) täht-asetus. 3. Sisepõlemimootori süsteemid ja mehhanismid. Süsteemid: a) toitesüsteem (õhuga toitmise ja
Õlirõhu suurus on 90 psi (0,62 MPa). Täiustatud ja suurema mahtuvusega õlitussüsteemide korral kasutatakse kuivkarteriga õlitussüsteeme. Selline süsteem koosneb: a) väline õlimahuti koos deaeraatoriga, b) hammasratas õlipumbad (rõhu-ja imipump), c) filtrid (imi- ja rõhufiltrid) koos möödavooluklappidega, d) õliradiaator, e) reduktsioonklapp, f) õlitorustik, g) andurid. 17 6. Jahutussüsteem 6.1 Vedelikjahutus Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: a) õhkjahutusega, b) vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt. Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline
Täiustatud ja suurema mahtuvusega õlitussüsteemide korral kasutatakse kuivkarteriga õlitussüsteeme. Selline süsteem koosneb: a) väline õlimahuti koos deaeraatoriga, b) hammasratas õlipumbad (rõhu-ja imipump), c) filtrid (imi- ja rõhufiltrid) koos möödavooluklappidega, d) õliradiaator, e) reduktsioonklapp, f) õlitorustik, 14 g) andurid. 15 6. Jahutussüsteem 6.1 Vedelikjahutus Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: a) õhkjahutusega, b) vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt
· 2 takti · 4 takti 1.6 Mootori tüüp. · Rida · V · Wankel · Boxer · Rootor 1.7 Mootorite otstarve. · Koht kindlad · Veovahenditel 1.8 Segumoodustusviisi järgi. · Välise segumoodustusega · Sisese segumoodustusega 1.9 Töösegu süütamisviisi järgi. · Elektrilise sundsüütega · Kompressioonsüütega 1.10 Silindrite kütteseguga täitmise viis · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.11 Jahutusviisi järgi. · Vedelikjahutus · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel 2.1 Neljataktiline mootor. Takt töötsükli osa, mis toimub kolvi ühe käigu jooksul. Mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: · Sisselasketakt · Survetakt · Töötakt · Väljalasketakt 1. Takt: Kolb liigub silindris alla, avaneb klapp ning kolvi peale voolab bensiin ning sissepritse korral ka õhk, soodustamaks kiiret ja täielikku põlemist. 2
..20°C kõrgem nende masinaosade temperatuurist, millega määre kokku puutub. 4. Tehnilised vedelikud Liigitatakse: · Jahutusvedelikud · Pidurivedelikud · Klaasipesuvedelikud 4.1 Jahutusvedelikud Mootori normaalse töö kindlustamiseks on vaja detaile pidevalt jahutada. Olenevalt mootori tüübist, tuleb välja juhtida 25...35 % küttesegu põlemisel vabanenud soojusest. Kui seda ei tehtaks, kiiluksid detailid kinni ja võiksid puruneda. Enamik mootoreid on vedelikjahutus - süsteemiga. Nõuded jahutusvedelikele · Jahutusvedelikud peavad olema võimalikult väikese viskoossusega, hästi voolavad; · nende külmumistemperatuur peab olema madalam keskkonna temperatuurist; · keemistemperatuur peab olema kõrge, auruvus võimalikult väike; · jahutusvedelikud ei tohi tekitada korrosiooni ega katlakivi; · nad ei tohi kahjustada kummi ega plastmassi; · peavad olema ohutud käsitsemisel, ei tohi olla tuleohtlikud;
Sele 17 - Automaatne reguleerimine 18 2.4 Kompressori jahutus. Õhu kokkusurumisel tekib kompressoris soojus, mis tuleb eemale juhtida. Millist meetodit on selleks otstarbekas kasutada, sõltub konkreetsest olukorrast. Väiksemate kompressorite kasutamisel piisab loomulikust õhkjahutusest. Võimsamate kompressorite kasutamisel on vajalik sundjahutus, näiteks ventilaatori abil (sele 18). Sele 18 - Kompressori õhk ja vedelikjahutus Kui on tegemist kompressorjaamaga, mille võimsus on üle 30 kW, on vajalik vesijahutus. Kompressori korralik jahutus tagab kompressori pikema tööea ja kvaliteetsema (jahedama) suruõhu. 2.5 Kompressoriruum Kompressor tuleks paigutada suletud heliisolatsiooniga ruumi, mis on hea ventilatsiooniga. Samuti tuleks jälgida, et kompressorisse juhitav õhk oleks võimalikult jahe, tolmuvaba ja kuiv. 19 2.6 Suruõhu reservuaar
Sele 17 - Automaatne reguleerimine 18 2.4 Kompressori jahutus. Õhu kokkusurumisel tekib kompressoris soojus, mis tuleb eemale juhtida. Millist meetodit on selleks otstarbekas kasutada, sõltub konkreetsest olukorrast. Väiksemate kompressorite kasutamisel piisab loomulikust õhkjahutusest. Võimsamate kompressorite kasutamisel on vajalik sundjahutus, näiteks ventilaatori abil (sele 18). Sele 18 - Kompressori õhk ja vedelikjahutus Kui on tegemist kompressorjaamaga, mille võimsus on üle 30 kW, on vajalik vesijahutus. Kompressori korralik jahutus tagab kompressori pikema tööea ja kvaliteetsema (jahedama) suruõhu. 2.5 Kompressoriruum Kompressor tuleks paigutada suletud heliisolatsiooniga ruumi, mis on hea ventilatsiooniga. Samuti tuleks jälgida, et kompressorisse juhitav õhk oleks võimalikult jahe, tolmuvaba ja kuiv. 19 2.6 Suruõhu reservuaar
Peale grafiidi ja molübdeendisulfiidi on heade määrimisomadustega veel talk, vilgukivi, boornitrid, hõbesulfaat ning mitmesugused sulfiidid (titaansulfiid, volframsulfiid). Jahutusvedelikud Mootori normaalse töö kindlustamiseks on vaja detaile pidevalt jahutada. Olenevalt mootori tüübist, tuleb välja juhtida 25...35 % küttesegu põlemisel vabanenud soojusest. Kui seda ei tehtaks, kiiluksid detailid kinni ja võiksid puruneda. Enamik mootoreid on vedelikjahutus-süsteemiga. Nõuded jahutusvedelikele · Jahutusvedelikud peavad olema võimalikult väikese viskoossusega, hästi voolavad; · nende külmumistemperatuur peab olema madalam keskkonna temperatuurist; · keemistemperatuur peab olema kõrge, auruvus võimalikult väike; · jahutusvedelikud ei tohi tekitada korrosiooni ega katlakivi; · nad ei tohi kahjustada kummi ega plastmassi; · peavad olema ohutud käsitsemisel, ei tohi olla tuleohtlikud;
Peale grafiidi ja molübdeendisulfiidi on heade määrimisomadustega veel talk, vilgukivi, boornitrid, hõbesulfaat ning mitmesugused sulfiidid (titaansulfiid, volframsulfiid). Jahutusvedelikud Mootori normaalse töö kindlustamiseks on vaja detaile pidevalt jahutada. Olenevalt mootori tüübist, tuleb välja juhtida 25...35 % küttesegu põlemisel vabanenud soojusest. Kui seda ei tehtaks, kiiluksid detailid kinni ja võiksid puruneda. Enamik mootoreid on vedelikjahutus-süsteemiga. Nõuded jahutusvedelikele · Jahutusvedelikud peavad olema võimalikult väikese viskoossusega, hästi voolavad; · nende külmumistemperatuur peab olema madalam keskkonna temperatuurist; · keemistemperatuur peab olema kõrge, auruvus võimalikult väike; · jahutusvedelikud ei tohi tekitada korrosiooni ega katlakivi; · nad ei tohi kahjustada kummi ega plastmassi; · peavad olema ohutud käsitsemisel, ei tohi olla tuleohtlikud;
· mehaaniline sidestus: otse, läbi reduktori või kaudne, · kompaktsus: ühendatud või eraldiseisvad mootorid · liikumise iseloom: pöörlev, vertikaalne või horisontaalne kulgliikumine, · kujundus: sõltumatu, süsteemne, alalisvoolu vahelüliga jne, · pidurdusviis: energia tagastust võimaldav, energia tagastust mittevõimaldav, · jahutusviis: loomulik jahutus, sundjahutus (õhkjahutus, vedelikjahutus jne). Elektriajamite liigitus rakenduse alusel. Elektriajamid liigitatakse rakenduse alusel nelja põhilisse gruppi: · olmeajamid, · üldtarbeajamid, · eritüüpi ajamid, · servoajamid. Alljärgnevas tabelis on toodud ajamitüüpide põhilised rakendused ja tunnused. Tunnus Olmeajamid Üldtarbeajamid Eritüüpi ajamid Servoajamid
annaabi.ee 
