Üliõpilased: J. Karu, E. Rääk, Töö K. Tänav, A. Ulmas AAAB-41 tehtud: 27.04.2007 Matr. nr. Aruanne esitatud Juhendaja: Tarmo Rosmann Elektrimasinad Töö nr. 5. SÜNKROONMOOTOR Katseobjektid: Kasutatud seadised: voolutrafo, ampermeeter, voltmeeter, Sünkroonmootor vattmeeter, takisti, reostaat, ümberlüliti
Ülesande algandmed: E₁ = 100 V f = 50 Hz E₂ = 100 V L₁ = 20 mH ⍺ = 30˚ L₂ = 30 mH R₁ = 4 Ω L₃ = 10 mH R₂ = 5 Ω C₁ = 200 µF R₃ = 2 Ω C₂ = 250 µF Joonis 1. Ülesande algskeem. 1. Võrrandisüsteem Kirchoffi seaduste põhjal Joonis 2. Algskeem, vattmeeter eemaldatud. Joonis 3. Lihtustatud skeem Kirchoffi seaduste põhjal saab koostada võrrandsüsteemi. Võrrandite arvu määramine: NKI = 2 - 1 = 1 NKII = 3 - 1 = 2 Differenttsiaalkujul: i₁ + i₂ - i₃ = 0 1 di di C′1 ∫ i1R′1 + i1dt + L1 1 + L 3 3 + i3 R3 = E1 dt dt 1 di di C2 ∫ i2 R2 + i2 dt + L 2 2 + L 3 3 + i3 R3 = E2
Füüsika kordamine KT-ks 4.peatükk 1. Mõisted: a) nimivõimsus maksimaalne võimsus, mida seade võib arendada pikaajalise töötamise jooksul b) vattmeeter vahend, millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget 2. Hõõglambi ehitus + joonis. 3. Säästupirni ehitus + joonis. 4. Elektrivoolu töö A=UIt , kus A on elektrivoolu töö (J), U on pinge (V) ja t on aeg (s) Töö võrdub srvuliselt juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. 5. Elektrivoolu soojushulk Q=I2RA , kus Q on soojushulk (J), I on voolutugevus (A) ja R on takistus ()
W ~22 11 10 0 Joonis 1.1 Õhu erisoojuse määramise seadme skeem: 1 – ventilaator; 2 – gaasikulumõõtur; 3 – manomeeter; 4 – termomeeter; 5 – kalorimeeter; 6 – klaasümbris; 7 – küttekeha; 8 – termopaarid; 9 – millivoltmeeter; 10 – vattmeeter; 11 – autotrafo Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetotiga Tööks vajalikud vahendid 1. Kõrgrõhuventilaator 6. Millivoltmeeter 2. Läbivoolukalorimeeter 7. Vattmeeter 3. Manomeeter 8. Elavhõbetermomeeter 4. Gaasikuluarvesti 9. Autotrafo 5. Vask-konstantaantermopaarid 10
EI W ~220 11 10 Joonis 1.1 Õhu erisoojuse määramise seadme skeem: 1 ventilaator; 2 gaasikulumõõtur; 3 manomeeter; 4 termomeeter; 5 kalorimeeter; 6 klaasümbris; 7 küttekeha; 8 termopaarid; 9 millivoltmeeter; 10 vattmeeter; 11 autotrafo Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetotiga Tööks vajalikud vahendid 1. Kõrgrõhuventilaator 6. Millivoltmeeter 2. Läbivoolukalorimeeter 7. Vattmeeter 3. Manomeeter 8. Elavhõbetermomeeter 4. Gaasikuluarvesti 9. Autotrafo 5
09.09 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 1. Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. 2. Kasutatud seadmed 1. Kõrgrõhuventilaator 2. Läbivoolukalorimeeter 3. Manomeeter 4. Gaasikuluarvesti 5. Vask-konstantaantermopaarid, nende gradueerimistabelid 6. Millivoltmeeter 7. Vattmeeter 8. Elavhõbetermomeeter 9. Autotrafo 10. Ajamõõtur 3. Katseseadme skeem TD I 8 9 8 T T PI 3 E E 2
15. Õpilase perekonna- ja eesnimi: ____________ Õpperühm: _______ Töörühm: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Hinne: Õppejõud: ___________ Töö nimetus: Aktiivtakistuse ja induktiivsuse jadaühendus Töö objektid: Kasutatud riistad: Pool ja reostaat Pool, reostaat, ampermeeter 2.5A, Voltmeeter-75-150-300V Vattmeeter 300V, 2,5A. Joonis 14-1 A V Joonis 14-2 w A V V Töö eesmärk: Tutvumine vahelduvvoolutarvitite jadaühendusega. Üldpine jagunemine osapingeteks. Aktiiv- ja induktiivtakistuse liitumine näivtakistuseks. Töö käik: 1) Mõõdan pooli aktiivtakistuse.
1. Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil. 2. Tööks vajalikud vahendid 1.Elektrilise küttekehaga varustatud läbivoolukalorimeeter. 2.Kolbkompressor suruõhutorustikuga ja reservuaariga. 3. Manomeeter. 4. Gaasi kulumõõtur. 5. Termopaarid. 6. Potentsiomeeter. 7. Autotransformaator. 8. Vattmeeter. 9. Baromeeter. 10. Elavhõbetermomeeter. 11. Ajamõõtur. 12. Termopaaride gradueerimistabel. 3.Tööpõhimõtte kirjeldus: Töö põhineb katseseadmes eraldunud soojushulga Q mõõtmisel, mis tingib seadet läbinud õhu hulga temperatuuri tõusu t 1-lt t2-le. Katseseadme põhiosaks on klaaskalorimeeter. Soojuskadude vähendamiseks on kalorimeeter ereldatud väliskeskkonnast hõbetatud klaasümbrisega. Õhu kuumutamiseks on kalorimeetris küttekeha
09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. Kasutatud seadmed 1. Kõrgrõhuventilaator 2. Läbivoolukalorimeeter 3. Manomeeter 4. Gaasikuluarvesti (gaasikell) 5. Vask-konstantaantermopaarid, nende gradueerimistabelid 6. Millivoltmeeter või potensiomeeter 7. Vattmeeter 8. Elavhõbetermomeeter 9. Autotrafo 10. Ajamõõtur(stopper) Töö käik Käivitati ventilaator ja lülitatati sisse kalorimeetri küte. Küte reguleeriti nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Tuleb oodata kuna õhukulu jääb püsivaks, kirjutatati üles kuluarvesti algnäit ning sellest hetkest algab katse. Iga 2 minuti järel kirjutati tabelisse 1 küttevõimsus Pw, õhu rõhk kalorimeetris (p1100 mm H2O), õhu
Edasi Leiame potentsiaalid nii, et liikudes voolu suunas elektromotoorjõuallikas suurendab ning tarbijad vähendavad potentsiaali. Kompleksvõimsus S koosneb aktiivvõimsusest P ja reaktiivvõimsusest Q. Leitakse, korrutades pinge ja. 1 = voolu kaaskompleksi. Et leida võimsus tarbijatel, peame maha arvestama pinge elektromotoorjõu- allikal. 2 Vattmeeter mõõdab ainult aktiivvõimsust, ehk võimsuse reaalkomponenti P. Märk oleneb sellest, kas vool siseneb või väljub tärniga klemmist = vattmeetril. 3 A.Marek J. AAVB07 4 = -
Seetõttu on kõikide faaside võimsused võrdsed ja piisab ainult ühe faasi aktiivvõimsuse mõõtmisest. P = 3Pf Kolmefaasilise ahela aktiivvõimsus : b) Sümmeetrilise kolmnurkühenduses tarviti korral ZAB=ZBC=ZCA . Tattmeetri voolumähist läbib faasipinge ja pingemähilsele on rakendatud faasipinge. P = U f I f cos Järelikult mõõdab vattmeeter faasivõimsust ( f ). Kolme faasi P = 3Pf aktiivvõimsus on c) sümmeetrilise kolmnurkühenduses tarviti korral ZAB=ZBC=ZCA . Tavaliselt on kolmefaasiline sümmeetriline tarviti (nt asünkroonmootor) juba valmistamisel ühendatud kolmnurka ning juurdepääs faasimähistele on raskendatud või võimatu. Siis ühendatakse vattmeetri voolumähis liinijuhtmesse, mistõttu vattmeetrit läbib
Tänapäeval hakkavad elektromehaanilised mõõtemehhanismid jääma tahaplaanile, sest nende valmistamine on keerukas ja tülikas käsitöö. Seega on nende hind võrreldes digitaalsetega kordades suurem. Elektromehaaniline Elektromehaaniline Elektromehaaniline voltmeeter, ampermeeter, vattmeeter, allikas: allikas: allikas: http://towaengg.tradeindia.co http://towaengg.tradeindia.co http://www.takowa.fi m m Elektroonsed mõõteriistad Elektroonsed mõõteriistad kujutavad endast elektroonse osaga magnetelektrilist milliampermeetrit. Elektroonne osa on ettenähtud määratud elektrilise
Tuua näiteid. 3. Kumb dioodidest on parem kas germaaniudiood D1 või ränidiood D2, põhjenda mõõtmistulemuste põhjal. 22 LABORATOORNE TÖÖ NR. 15 Eesmärk: vahelduvvooluahela uurimine (ahel induktiiv- ja aktiivtakistusega). 1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid. Jrk. Nimetused Tüüp Süsteem Vahejaotus Mõõtepiirkond 1. Vattmeeter ~ 0 1 KV 2. Voltmeeter ~ 0 250 V 3. Voltmeeter ~ 0 250 V 4. Ampermeeter ~0 5 A 5. Takisti R (30 , 150 W) 6. Induktiivpool 220 V 3 A 7. Juhtmed 11 tk. (1.5 mm2). 1. Vooluringi skeem. ~ 0-250
Registreeriv mõõteriist P Rõhuandur Integreeriv mõõteriist Valgusandur mA Elektrimõõteriist näitena milliampermeeter o Impulsiloendur Voolumähis Pingemähis Ühefaasiline Kolmefaasiline vatt vattmeeter mee ter Arvesti t Aegrelee Programmkell V Digitaalvoltmeeter 000 Lülituskell A 000 Digitaalampermeeter
Joonis 2. Väikeste võimsuste mõõtmine voltampermeetri meetodil Voltmeetri ja ampermeetri mõõtetulemuste põhjal arvutatakse võimsust valemiga kus U voltmeetri näit, V (voltides) I ampermeetri näit, A (amprites) RA ampermeetri sisetakistus, (oomides) Võimsuse arvutamisel peame arvestama sellega, et ampermeeter mõõdab ka voltmeetri voolu, mille väärtus sõltub tema sisetakistusest RA. 26.Elektrodünaamiline vattmeeter vahelduvvooluahelas. vattmeetril ühendatakse jämedast traadist ja väikese takistusega liikumatu pool (voolupool) ahelasse jadamisi nagu ampermeeter; peenest traadist ja suure takistusega liikuv pool (pingepool) rööpühendatakse nagu voltmeter. Vattmeetril on neli klemmi: vooluklemmid I*ja I ning pingeklemid U*ja U, kusjuures tärniga märgitud klemmid I* ja U* tuleb omavahel ühendada nii, et ühenduskoht jääb toiteallika poole
pingemähiste tärniga märkimata otsad kolmanda liinijuhtmega (eelmise meetodi teine variant). Lisaks on kasutusel ampermeetri ja vattmeetri voolupiirkonna laiendamiseks voolutrafod. Vattmeetrite ja voolutrafode ühine konstant Kolmefaasilise ahela aktiivvõimsus 30. Aktiivvõimsuse mõõtmine kolmefaasilise ahela sümmeetrilise koormuse korral. Z A = Z B = Z C . Seetõttu on kõikide faaside võimsused võrdsed ja piisab ainult ühe faasi aktiivvõimsuse mõõtmisest. Skeemil mõõdab vattmeeter A-faasi võimsust A P , sest vattmeetri voolumähist läbib faasivool A I ja pingemähisele langeb faasipinge A U . Neutraaljuhi olemasolu ei oma tähtsust. Kolmefaasilise ahela aktiivvõimsus P = 3Pf . 31. Pooljuhtseadiste klassifikatsioon. 32. Pooljuhttakistid. Termotakistid: Seadis, mis põhineb metalli (peamiselt peenikese plaatina- või vasktraadi) või pooljuhi elektritakistuse sõltuvusel temperatuurist. Pooljuhttermotakisteid on kahte tüüpi:
Kui tegemist on sümmeetrilise koormusega, piisab aktiivvõimsuse P mõõtmiseks ühest vattmeetrist. Kolmnurklülituse korral tuleb luua tehisnullpunkt. Selleks vajalike lisatakistite r takistus valitakse võrdne vattmeetri pingemähise takistusega. Üldine ahelas tarbitav aktiivvõimsus P=3PPW , kus PPW on vattmeetrilt loetud ühe faasi aktiivvõimsus. Mittesümmeetrilise koormuse korral võib võimsust mõõta kolme vattmeetri abil. Iga vattmeeter mõõdab vastava faasi võimsust ning kogu ahela võimsuse saamiseks liidetakse faasivõimsused kokku. Reaktiivvõimsuse mõõtmiseks kolmefaasilistes süsteemides kasutatakse mitmesuguseid võtteid. Valiku määrab asjaolu, kas tegemist on sümmeetrilise või mittesümmeetrilise olukorraga. Üldiselt püütakse toime tulla tavaliste vattmeetritega. Vattmeeter ühendatakse mõõdetavasse ahelasse nii, et jälgitava voolu ja pinge vaheline faasinihkenurk oleks 90 kraadi
annaabi.ee 
