mõjul. Erutus tekib südames endas  südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodade süstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke).
ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodadesüstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase
Hüübimishäired: • Liialt aktiivne hemostaas = trombid ja trombembooliad Tromboos on veresoone valendiku ummistumine hüübega, mille tagajärjel jäävad koed hapnikuta. • Puudulik hemostaas = kergesti tekkivad ja raskesti peatuvad verejooksud Nt hemofiilia. A tüübil on verehüübefaktori VIII puudus või puudulikkus. Sellisedon 80-85% hemofiiliatest. 10. Vereringe üldine iseloomustus: suur ja väike vereringe. Vasakule vatsakesele järgneb suur vereringe. Paremale vatsakesele järgneb väike vereringe. Kapillaarides on võimalik ainete vahetamine rakke ümbritsevasse ruumi. Veri on veresoontes ühesuunalises liikumises. 8 vasak vatsake - aort - suur vereringe (varustatakse eri kudesid hapnikuga) - ülemise ja alumise õõnesveen - parem koda - parem vatsake - väike vereringe (kopsukapillaarides toimub vere küllastamine
80-85% hemofiiliatest. Pärilik defekt, esineb Euroopa kuninglikes perekondades. B tüüpi hemofiilia : faktor IX puudus või puudulikkus. 15-20% hemofiiliatest. Trombotsütopeenia on vereliistakute arvu vähenemine. Seda tingib vitamiin K puudulikkus : oluline gamma- karboksüglutamaadi lisamiseks II, VII, IX ja X hüübimisfaktorile 10. Südame ja vereringe füsioloogia. Südame ehitus, südamelihase omadused. Südame erutustekke ja erutusjuhtesüsteem. Elektrokardiograafia. Vasakule vatsakesele järgneb suur vereringe, paremale vatsakesele järgneb väike vereringe. Südame vasakust vatsakesest voolab veri suurde vereringesse, esmalt aorti, sealt edasi selle harudesse. Varustades eri kudesid, naaseb veri ülemise ja alumise õõnesveeni kaudu paremasse kotta. Seejärel paremast vatsakesest väikesesse vereringesse, algul kopsutüvesse. Kopsukapillaarides saab veri sissehingatavast õhust hapnikku ja vabaneb CO2st
piiril). Viimasest lähtub Hisi kimp, mis hargneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. Automatism – koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul 3.Südame tsükkel. Süstoli (südame kokkutõmme) ja diastoli (lihase lõõgastumine) korrapärane vaheldumine. Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstoli lõpetab vatsakeste täitumise faas. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodade süstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke)
kiududeks, mida nim. purkinje-kiududeks, mis lõppevad vatsakeste muskulatuuril. Kui erutus on selle süsteemi läbinud, alles siis jõuab erutus südametippu (tipp tõmbab esimesena kokku). Südametsükkel ja vere liikumine südames tsükli jooksul, tsüklitoonid. (Raamatus olemas lk. 47) SÜDAME PÄRGARTER Südame pärgarterit kulgevad pärja kujuliselt südamelihases. Nad varustavad verega südamelihast. Nad on südame põhimiku piirkonnas. Pärgarterid annavad vas. Ja par. Vatsakesele eraldi haru. Need hargnevad omakorda väiksemateks arteriteks, arterioonideks ja kapillaarideks (nii nagu vereringe). Iga arteri kõrval on 2 veeni. Pärgarter väljub aordi algusosast südamele. Pärgveenid aga suubuvad nii nagu kopsuveenidki paremasse kotta. Funktsioon on varustada vere ja hapnikuga südamelihast! Saavad sümpaatilist innervatsiooni, pärgarteritel on alfa ja beeta agrenoretseptorid.Alfa adenoretseptorid on tundlikud noradrenaliini suhtes, beeta omad adrenaliini
Selgroogsete süda pärineb kummalgi pool keha paiknevast splanhilisest mesodermist, mis interakteerudes ümbritsevate kudedega diferentseerub südameks. Peale ürgjuti läbimist tekkinud kardiogeenne mesoderm ehk südameväli on jaotatud kaheks regiooniks: primaarne südameväli – südame eellasrakud sellest regioonist liituvad ja moodustavad südametoru, kuna nende rakkude proliferatiivne võimekus on kesine, siis annavad aluse ainult südame vasakule vatsakesele sekundaarne südameväli – südametoru anterioorsesse ossa produtseerivad kojad ja väljavoolu kulgla (arterioostüvi ja arteriooskoonus) – aort ja kopsuarter; posterioorselt parem vatsake, sissevoolu piirkond – kopsuveen ja õõnesveen Südame rakutüübid: kardiomüotsüüdid (lihaskiht, müokard), endokard, klappide endokardiaalsed padjandid, epikard (südame veresooned, mis toidavad südant) ja Purkinje rakud (koordineerivad südamelööke) moodustuvad südamevälja rakkudest
erutuvus (preeksitatsioon) lisajuhtetee kaudu, mis on EKG-l tavaliselt näha QRS-kompleksi alguses paikneva deltasakina. Sellest võib välja kujuneda retsiprookne tahhükardia (re-entry tahhükardia). Lisajuhtetee – täiendav juhtetee vatsakese ja koja vahel 785 EKG-pilt  QRS-kompleksi alguses on näha deltasakid.  PQ-kestus on lühenenud (< 120 ms). WPW-tahhükardia korral ringleb erutuvus kojalt AV-sõlme kaudu vatsakesele ja vatsakeselt Kenti kimbu kaudu tagasi kojale või siis kojalt Kenti kimbu kaudu vatsakesele ja sealt AV-sõlme kaudu tagasi kojale. Kas taoline rütmihäire on patsiendile ohtlik? Selle sõltub sagedusest ja kestusest. Akuutne oht tekib samaaegse tugeva hüpotoonia korral (süstoolne RR < 90 mmHg). Kiirabi tegevus Jälgimine ja arstibrigaadi kaasamine. Kokkuvõte Südame rütmihäiretega EKG hindamisel tuleb esmajoones arvesse võtta patsiendi tegelikku üldseisundit
annaabi.ee 
