vormis esitav stiil Luulekogud: "Geomeetriline inimene"-1924 "Multiplitseerit inimene"-1927 Värsikogud: "Fata-Morgana"-1918 (Indrotuktsioon) "Inimene ja Sfinks"-1919 (Verine sfinks) "Katastroofid"-1920 (Katastroof 1,2 ja 3) Ajaluule: "Indrotuktsioon"-1918 "Laul enesest 1"-1920 "Epiloog"-1920 "Anarhiline poees"-1920 Ajalaulude kogu: "Vahekorrad" Teos: Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ühiskonnakriitilise ning natsionaalsotsialismi vastase koguteose: "Vastutusrikkal ajal"-1933 Lõppsõna: Johannes Vares Barbarus on eesti luuleloos tähtis ühelt poolt julge eksperimenteerijana, teisalt kui järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Kasutatud materjal: http://www.kirmus.ee/erni/autor/barb_fo.html http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Vares 20.sajandi 1 poole Eesti kirjandus- gümnaasiumi kirjandusõpik Küsimused:
kiuste. Meie ülesandeks on tagada siin teatud mõttes järjepidevus. Eesti riik on pidevalt arenemas ja muutumas, kuid hariduselu vajab siiski stabiilsust, järjepidevust. Seda vajavad nii, meie õpilased kui õpetajad, kes ei saa käed rüpes oodata, kuni Eesti riik ükskord valmis saab. Meie õpime ja õpetajad õpetavad tänaselgi päeval, sest õppimine on elu ja Elu ongi õppimine." Olgu järgmised 93 aastat meie riigile palju õnnelikumad kui eelmised. Soovin jõudu ja jaksu vabaduse vastutusrikkal hoidmisel ja palju õnne ka Teile kõigile sel tähtsal päeval. Elagu Eesti!!!!
Maailm arenes aga omasoodu ja peatselt tuli Sul ohverdada oma vabadus enamaks kui 50. aastaks. See vabadusekaotus rõhus Sind raskelt. Ometi ei lasknud Sa murduda kõige tähtsamal oma vaimul, usul ja ideaalidel. Vabaduse leek, mis vahepealse poole sajandi jooksul hõõgunud oli, sai uuesti lõkkele lüüa 1991. aastal ja Sa tõestasid taas, et kõik õiglane on õige ja õige võimalik. Olgu järgmised 94. aastat Sulle palju õnnelikumad kui eelmised. Soovin Sulle jõudu ja jaksu vabaduse vastutusrikkal hoidmisel. Palju õnne sünnipäevaks! Lugupeetud kooli direktor ja õpetajad, head õpilased ja külalised, Mul on suur au osaleda Vabariigi Aastapäeva pidulikul aktusel Vastseliina Gümnaasiumis. Teie seas on neid õpilasi, kes on sündinud vabas Eesti Vabariigis ning okupatsiooniajaga kokku puutunud ei ole. Veelgi enam, vaevalt, et mõni täna siin viibiv õpilane omab mälestusi ajast, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp ning 23. veebruaril
Poliitikas ta (erinevalt paljudest teistest vasakintellektuaalidest) otseselt ei osalenud, kuid kirjutas "kodanlikku riiki" kritiseerivaid luuletusi ning külastas mitmel korral (1928, 1935, väidetavalt ka 1939) Nõukogude Liitu, millest talle jäi väga idealistlik mulje. Varese luuletused ilmusid sageli tema hea sõbra Johannes Semperi toimetatud ajakirjas "Looming". Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ka ühiskonnakriitilise ning natsionaalsotsialismivastase koguteose "Vastutusrikkal ajal" (1933). Aastal 1940, Eesti okupeerimise järel, esitas Moskva emissar Andrei Zdanov Varese üsna ootamatult "rahvavalitsuse" (Nõukogude okupatsioonivõimude meelse valitsuse) peaministrikandidaadiks. Pakkumine võis tulla ka Varesele endale ootamatult, ehkki on ka vastupidiseid väiteid. Igal juhul võttis ta pakutud koha vastu: 21. juunil 1940 kell 22.20 andis ta president Konstantin Pätsile ametivande. Võimalik, et tema ja mõned ta
omavad iseseisvat väärtust. Kui antropotsentristlik vaade tugineb kõrgema ja madalama eristamisele, inimese kui evolutsiooni kõrgeima astme väärtustamisele, siis biotsentristlik vaade ja keskkonnaeetika rõhutavad erisugususe ja mitmekesisuse rolli, kõigi organismide osalust looduse ringeis. 3. Inimestel pole õigust vähendada elu rikkalikkust ja mitmekesisust, välja arvatud oma eluliste vajaduste tarbeks vastutusrikkal viisil. Troofilised suhted on ökosüsteemide alatine koostisosa, kusjuures need mitte üksnes et ei vähenda ökosüsteemide liigilist ja vormilist mitmekesisust, vaid on koguni üks sellele kaasa aitavaid mehhanisme.Ometi võib tarbimine olla niisugune, mis mitmekesisust vähendab. Elulised vajadused on need, mis tagavad kauast püsimist, mitte need, mis seotud ajutise heaoluga. 4. Inimeste toime maailmas on ülemäärane ja muutub kiiresti halvemaks.
Nad on lugejale kui nõuandjad, kes ei suru midagi vägisi peale. Intevjuudes on küsimused- vastused esitatud lähtuvalt eesti naise uudishimust ja huvist. Rubriigist Võõrsil leidsin loo ,,Kuraasiga õnne püüdmas" (Margus Välja), mis räägib südikast eesti naisest, Christelist, kes elab USA-s, kuhu ta läks õnne püüdma juba 14 aastat tagasi. Artikkel räägib, kuidas naine alustas võõrsil tööotsinguid ja pani ennast välismaalasena maksma. Hiljem kirjeldas võitlusi vastutusrikkal töökohal, kus temasse suhtuti kui idaeurooplasesse. Tööandjate halva kohtlemise ja tema liigse otsekohesuse tagajärjel on ta hetkel töötu USA kodanik. Ta on leidnud endale sealt rikka abikaasa, kellega ta on koos juba 7 aastat ning mainib oma kogemustest, et ta on edu saavutamisel olnud õigel ajal õiges kohas. Mulle jäi Christelist mulje kui tugevast ja enesekindlast eesti naisest, kes saab hakkama välismaal, vaatmata võõramaalase staatusele. Ta annab oma edulooga
5.) Mis on süvaökoloogia platvorm? (8 printsiipi) Süvaökoloogia 8 printsiipi: 1.) Elu on mitmekesisuses väärtus omaette, mis ei sõltu tema kasulikkusest inimesele. 2.) Elurikkus ja mitmekesisus näitavad tema heaolu ja on väärtused iseeneses; nad toetavad inimeste ja muude organismide eluväärtuse eneseteostamist Maal. 3.) Inimesel pole õigust vähendada looduse mitmekesisust ja liigirikkust, v.a. elutähtsate vajaduste rahuldamiseks vastutusrikkal viisil. 4.) Inimese mõju maailmas on liiga suur ning seoses maakera elanike arvu kasvuga on see muutunud halvaks/ohtlikuks; looduse ja elu heaolu eeldab vähemat hulka inimesi. 5.) Inimese elustiil on selle mõju võtmeelement- muutused inimese elutingimustes eeldavad muutusi majandus- ja tehnopoliitikas, inimühiskonna ideoloogiates.; 6.) Elu, sh kultuuriline mitmekesisus on tagatud vaid siis, kui üldine inimmõju keskkonnale väheneb
ning frankomaan. Tuli kirjandusse uusromantiliste luuletustega ajakirjas ,,Noor-Eesti" (1910). Kuulus ,,Siuru" lähikonda, tema esimesed värsikogud ,,Fata-Morgana" (1918), ,,Inimene ja sfinks" (1919) ja ,,Katastroofid" (1920). Varese luuletused ilmusid sageli tema hea sõbra Johannes Semperi toimetatud ajakirjas ,,Looming". Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ka ühiskonnakriitilise ning natsionaalsotsialismivastase koguteose ,,Vastutusrikkal ajal" (1933). 1941 juulis põgenes ta Eestist Venemaale, kus organiseeris tagalas eestlastele suunatud kommunistlikku propagandat. Ta paigutati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ametikohale, kuhu ta jäi kuni surmani.(2;3) 7 Kokkuvõte Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August
· Elu (liigi)rikkus ja mitmekesisus näitavad tema heaolu ning ja väärtuses iseeneses; nad toetavad inimeste ja muude organismide eluväärtuse eneseteostamist Maal. Mitmekesisuse väärtustamine, seeläbi tööstuse arengu piiramine ja suurte maa-alade vabastamine. · Inimestel pole õigust vähendada looduse mitmekesisust ja (liigi)rikkust va elutähtsate vajaduste rahuldamiseks vastutusrikkal viisil. Inimene peab loodusvarasid tarbima mõõdukalt ja vastutusrikkalt vastavalt elutähtsate vajadustega, mis võivad nt olla kliimaga ja vajadusega panna riidesse soojemalt. · Inimese mõju maailmas on liiga suur ning seoses maakera elanike arvu kasvuga on see muutunud halvaks, ohtlikuks; looduse ja elu heaolu eeldab vähemat hulka inimesi. Rahvastiku ohjeldamine annab lootust pakkuda paremat elu kõikidele nii inimestele kui ka teistele liikidele.
Liikide säilimine on vajalik sellepärast, et uurida elu päritolu 47Mis on süvaökoloogia? Selle põhiteesid... Inimesi on liiga palju. Tarbimisekultus peab asendama keskonnaväärtuse rõhuga. 1. Kõigel elaval, kõigil liikidel on iseväärtus sõltumata nende kasulikkusest inimesele. 2. Liikide paljusus ja liigirikkus näitavad elu heaolu ning väärtused iseeneses. 3. Inimesel pole õigust seda (elu)rikkust vähendada, v.a oma eluliste vajaduste rahuldamiseks vastutusrikkal viisil. 4. Inimeste mõju maailmas on liiga suur ja tegevus liialt keskkonnanõudlik. Seoses maakera elanike arvu kasvuga suureneb see mõju ohtlikult. 5. Inimeste eluline ja kultuuriline õitseng on saavutatav väiksema inimeste arvu juures. Inimsurve loodusele saab väheneda ning ülejäänud liigid ja kooslused saavad areneda üksnes siis, kui inimeste arv väheneb. 6. Elutingimuste paremaks muutumise eelduseks on poliitika muutumine. Seetõttu peavad
Inimese käitumises tarbimiskultus peab asenduma rõhuga keskkonna, esteetiliste, kultuuri ja religioossete vajaduste rahuldamisele. Põhiteesid: 1. Kõigel elaval, kõigil liikidel on iseväärtus sõltumata nende kasulikkusest inimesele. 2. Liikide paljusus ja elurikkus näitavad elu heaolu ning on väärtused iseeneses. 3. Inimesel pole õigust seda (elu)rikkust vähendada, v.a oma eluliste vajaduste rahuldamiseks vastutusrikkal viisil. 4. Inimeste mõju maailmas on liiga suur ja tegevus liialt keskkonnanõudlik. Seoses maakera elanike arvu kasvuga suureneb see mõju ohtlikult. 5. Inimeste eluline ja kultuuriline õitseng on saavutatav väiksema inimeste arvu juures. Inimsurve loodusele saab väheneda ning ülejäänud liigid ja kooslused saavad areneda üksnes siis, kui inimeste arv väheneb. 6. Elutingimuste paremaks muutumise eelduseks on poliitika muutumine. Seetõttu peavad
nende elupaikade kaitse ning mõnede taime- ja loomaliikide erikaitse. 3. RIO DE JANEIRO (1992) BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janeiros juunis 1992 kirjutati alla ,,Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon" CBD. Selles märgitakse, et kõik elav omab iseenesest väärtust, sõltumata tema kasulikkusest inimestele. Inimestel pole õigust vähendada elu rikkalikkust ja mitmekesisust, välja arvatud oma eluliste vajaduste tarbeks vastutusrikkal viisil. Inimeste toime maailmas on ülemäärane ja muutub kiiresti halvemaks. Eriti tugevasti on inimene muutnud süsiniku ringet, seda eelkõige fossiilsete kütuste kasutamise, metsade hävitamise ja muldade degradatsiooni soodustamise kaudu. Eesti kirjutas Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile alla Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 12 juunil 1992. aastal. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja kinnitati see presidendi poolt 26. mail 1994
annaabi.ee 
