1. Sõltumatu vaheldi mõiste. Kui vaheldi töö ei sõltu võrgupinge olemasolust, siis nimetatakse seda sõltumatuks- või autonoomseks vaheldiks. Vaheldi saab töötada ainult siis, kui võrgupinge up on rakendatud. Kui võrgupinge puuduks, siis ei saaks vool minna ühest muunduriharust teise, kuna esimesena avatud türistoril ei tekiks teda sulgevat vastupinget ja ta jääks pidevalt avatuks (kommutatsiooni ei toimuks). Lülitus suudaks töötada ilma vahelduvpingeta ainult siis, kui kasutataks täielikult juhitavaid ventiile, nt. suletavaid türistore. Sellisel juhul oleks meil tegemist autonoomse ehk sõltumatu vaheldiga. 2. Joonistada pingevaheldi väljundpinge ja väljundvoolu diagrammid. 3. Kui suur peab olema tüürnurk a, et võrguga sünkroniseeritud alaldi läheks üle vahelditalitlusse?
voolutugevus sujuvalt. Täidame ballooni Na-aurudega ja vool kasvab nüüd perioodvõngetena Pinge jõudes U1ni, ilmub ballooni kollane helendus, Na-le iseloomulik. Aatomid on ergastunud ja kiirgavad valgust. Energia kaotanud elektronid ei suuda ületada vastupinget ja pöörduvad võrele tagasi. Voolutugevus väheneb. Katse näitab, et aatom võtab vastu energiat kindlate portsjonite kaupa. 4)Seaduspära vesinikuaatomi spektris: Vesinikuaatomi spektrijooned on rühmitunud seeriatesse. Igas seerias olevad jooned moodustavad koonduvaid jadasid. Seeriaid kirjeldab valem: R= 1,0974* 107 m-1 1 1 1 = R ( 2 - 2 ),ku s n1 n2 - jo o n e la in e p ik k u s 5) Bohr`i postulaadid:
signaali vastuvõtjana). • Schotky diood - madala pingelanguga kiiretoimeline pooljuhtdiood. Diood on nime saanud saksa füüsiku Walter Schottky (1886–1976) järgi.Schottky dioodide päripingelang on tavaliselt 0,2–0,4 V. Madalama päripingelangu tõttu on nad tõhusamad kui tavalised ränidioodid, mille päripingelang on 0,7–1,7 V. Väikese mahtuvuse tõttu on Schottky dioodil suur sagedusriba (ja töökiirus). Schottky dioodi suurim puudus on see, et ta ei talu kõrget vastupinget: selle vastupingeklass on 50 V või vähemgi. Sel on ka suhteliselt kõrge vastulekkevool, mis suureneb temperatuuri tõustes ja tekitab kõrgetel temperatuuridel ebastabiilsuse probleemi. See seab vastupingele piirid, mis on madalamadki nimiväärtusest. Dioodide pingeklass on umbes 200 V. • Türistor - ränistruktuuriga nelja- või enamakihiline pooljuhtseadis. Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist
· maksimaalne päripingelang (tüüpiliselt umbes 0,7 V ränil, 0,3 V germaaniumil); · maksimaalne vastuvool (lekkevool, enamasti üsna väike); · töösagedus ehk taastumisaeg. DIOODI SUGULASED LED, zener, schottky...Need kõik on dioodi sugulased. Isegi skeemitähis on neil enamasti sama või dioodi omaga väga sarnane. Sisuliselt on tegemist dioodiga, millel mõni omadus on «aretamise» käigus eriti esile toodud. Näiteks iga diood läheb lühisesse, kui talle rakendatud vastupinget tõsta üle taluvuspiiri (50 kuni mitu tuhat volti). Diood on siis omadega igaveseks läbi. Stabilitron (ehk Zener) aga taastub pärast lühist, see ongi tema põhiline tööreziim (tegelikult asi lühiseni ei lähe). Tõsi, koormustakistita põleks ka stabilitron heleda leegiga... LED-id ehk valgusdioodid on kõigile tuttavad. Seal kasutatakse vidinat päriühenduses. Pingelang on LED-il enamasti üle 1,6 V (nt 1,6 V punastel isenditel, 2...3 V muudel värvilistel jne). Ka
sõltu valguse intensiivsusest. 5. Mis on küllastusvool? Milline tingimus on selle korral täidetud? Kui pinget tõsta, siis voolutugevus kasvab teatud väärtuseni, mida nim. Küllastusvooluks. ( Jk ) Küllastusvoolu tugevus ei sõltu pingest. Siis jõuavad kõik valguse poolt väljalöödud elektronid anoodile. 6. Mis on tõkkepinge? Selleks, et anoodile ei jõuaks ühtegi elektroni, tuleb luua teatud vastupinget, mida nim. Tõkkepingeks (Us) 7. Mida nim. Fotoefekti punapiiriks? + valem Fotoefekti punapiiriks nim. piirsagedus või lainepikkus, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni väljumistööga. min = A / h 8. Mis on väljumistöö? Elektronil endal ei ole metallis energiat piisavalt, et väljuda metallist, sest väljumiskohal tekib ju kohe laengu ülejääk, millega tõmmatakse elektron tagasi. Kui aga elektron saab metalli
juhtivusega kihid. Anood- ja katoodväljastuseks on välimised pooljuhtkihid. Jõuelektroonika seadmetes (juhitavad alaldid, vaheldid jm) kasutatavatel türistoridel ehk jõutüristoridel on neljakihiline pooljuhtkristall, kusjuures väliskihid on legeeritud tugevalt sisemised aga nõrgalt. Nõrgalt legeeritud kihid vähendavad vastupingestatud siirde ruumilaengut ja vähendavad elektrivälja tugevust suurendades siirete lubatavat vastupinget. Lihttüristori struktuur ja tingmärk on toodud joonisel 3.10. Anoodtoiteallikas on reguleeritava pingega UA, koormustakisti Rk piirab anoodvoolu ja reostaadiga RG reguleeritakse tüürvoolu. Juhul kui lüliti S on avatud (IG = 0) on päripingestatud türistori äärmised siirded 1 ja 3 samuti päripingestatud, keskmine siire 2 aga vastupingestatud. Keskmisel siirdel on potentsiaalibarjääär kõrgem kui äärmistel. Madalatel anoodpingetel on
mahtuvus (Ah, A*s, kasutatakse ka mA*s) lühisvool (A) max vool klemmide lühise puhul elektromotoorjõud (V) seisva koormamata aku pinge sisetakistus () maksimaalne laadimis- / tühjendusvool (A) koormusjoon - graafik, mis näitab võimsuse sõltuvust tühjendusvoolust temperatuuritaluvus AKU MUUD KARAKTERISTIKUD mahutavuse sõltuvus temperatuurist mahutavuse sõltuvus tühjendusvoolust vastupinge taluvus (V) - akupakis teistest väiksema mahutavusega element saab mõnikord vastupinget (Seda laetakse vale polaarsusega) ning see võib elementi rikkuda. Ka alalisvoolumootor genereerib akule vastupinget oma töö ajal, aga see ei tohiks reeglina rikkeid põhjustada. laadimise kasutegur (%) - näitab akusse laetud laengu ning laadimiseks kulunud laengu suhet salvestatud laengu sõltuvus ajast ehk isetühjenemise kiirus lühisvoolu talumise aeg (s) PLII- e. HAPPEAKU Üks tuntumaid akusid on pliiaku, mida kutsutakse ka happeakuks.
Laadija võib olla pidevalt sisselülitatud. · Laadimisvool 3A. · Laadimispinge on temperatuurikompensatsiooniga. · Kaitstud lühiühenduste ja vale polaarsuse eest. · Laadimisfunktsiooni märgutuli. Laadija töötab alati, kui on sisse lülitatud pinge 230V ja ei sõltu käivituskella väljasõiduajast. Kui aku on laetud, läheb laadija üle säilituslaadimisele. Seade sobib hästi aastaringseks kasutamiseks. Töötamiseks vajab aku vähemalt 2V vastupinget. Nii välditakse ohuolukordi, näit. vigaste akude laadimisel. Seetõttu ei tohi laadijat kasutada ka 12V vooluallikana (toitetrafona). Hind 1998 EEK DEFA Käivituskell Defa käivituskell on Warm Up süsteemi "süda", millega seda kõike juhitakse. Käivituskell hoolitseb selle eest, et auto oleks soovitud ajaks soe. Mõõtmetelt on käivituskell väike, seetõttu on seda eriti lihtne paigaldada. Käivituskellal on kaks vabalt valitavat väljasõidu aega, mis toimivad üksteisest sõltumatult
Ettenähtud töövooluga võivad valgusdioodid temperatuuril kuni +25oC töötada kestvalt aastaid. Kõrgemal lubataval siirde temperatuuril (enamikul seadistel +70 oC) peab vool olema kaks korda väiksem. Ka on nende kasutegur tunduvalt kõrgem kui hõõglambil, sest erinevalt hõõglambist ei lähe enamus energiast soojuse tootmiseks. Valgusdioodide puhul tuleb jälgida, et pärivool ei kasvaks lubatust suuremaks, sest see rikuks pn-siirde (soojusläbilöök). Valgusdiood ei talu kõrget vastupinget ning mõni valgusdiood talub vastupinget ainult 5 V. Seega tuleb hoolikalt jälgida polaarsust, et valgusdioodi mitte rikkuda. Läbilöögi vältimiseks on otstarbekas ühendada valgusdioodiga vastuparalleelselt ränidioodid. Valgusdioodindikaatorid (LED-display) on valgusdioodide baasil valmistatavad maatriks- või segmentelemendid, mis võimaldavad nähtavaks teha sümboleid (tähti, numbreid või muid märke), mida nimetatakse tärkideks. Nähtavaks tehtavate tärkide
Teema 3 Pooljuhtseadised 10 Joonis 3.7. Erinevatest materjalidest siiretega dioodide pinge-voolu tunnusjooned [3]. Jõupooljuhtmuundurites kasutatakse eriliiki alaldusdioode, mida nimetatakse jõudioodideks. Nende ehituses on suurt tähelepanu pööratud siirde jahutamisele, et suurendada dioodi lubatud suurimat hajuvõimsust ja alaldatud voolu suurimat lubatud keskväärtust. Jõudioodidelt nõutakse suurt lubatavat vastupinget ja väikest päripingelangu. Neid valmistatakse lubatud vooludega, mis ulatuvad kiloampritesse ja vastupingetega, mis ulatuvad kilovoltidesse. Pooljuhtstabilitron (stabilitron, zenerdiood, Zeneri diood e. Z-diood) on ränidiood, mis hoiab pinge temaga rööbitisel koormusel peaegu püsivana, kuigi toitepinge või koormustakistus võib suures ulatuses muutuda. Stabilitron vähendab ka alaldatud pinge pulsatsiooni (vahelduvkomponenti). Stabilitronid töötavad pinge-voolu tunnusjoone
Praktikas töötab enamik alaldeid mahtuvuslikule koormusele, sest kasutatavad silufiltrid sisaldavad kondensaatoreid. Kui alaldi väljundisse on ühendatud kondensaator, siis muudab see dioodi tööreziimi palju raskemaks. U2 Rt IVD C VD Ut Ctühj. Claad. t t t U2 Ut IVD t1 t1 t2 t2 JOONIS 3.7. 1) Laetud kondensaator jääb dioodi mittejuhtival poolperioodil alaldatava pingega järjestikku ja see suurendab järsult dioodile toimivat vastupinget. Praktiliselt sõltub see vastupinge suurenemine kondensaatori laetuse määrast ning maksimaalselt võib see 28 ulatuda kahekordse U -ni. Lihtsustatud arvutuste korral loetakse koormusest põhjustatud 2max vastupinge suurenemist 1,5 kordseks. 2) Halveneb dioodi voolureziim. Ühelt poolt tuleb see sellest, et dioodi läbiva voolu kestus lüheneb, kuna diood avaneb alles siis, kui alaldatav pinge ületab kondensaatori pinge
Ut Claad. 20 Ctühj. t JOONIS 3.7. 1) Laetud kondensaator jääb dioodi mittejuhtival poolperioodil alaldatava pingega järjestikku ja see suurendab järsult dioodile toimivat vastupinget. Praktiliselt sõltub see vastupinge suurenemine kondensaatori laetuse määrast ning maksimaalselt võib see ulatuda kahekordse U2max-ni. Lihtsustatud arvutuste korral loetakse koormusest põhjustatud vastupinge suurenemist 1,5 kordseks. 2) Halveneb dioodi voolureziim. Ühelt poolt tuleb see sellest, et dioodi läbiva voolu kestus lüheneb, kuna diood avaneb alles siis, kui alaldatav pinge ületab kondensaatori pinge. Peale selle
Joonis 4.16. Jõupooljuhtide pingeteühtlustamine jadalülituse puhul ja võimsa dioodi välisilme Jõutüristoride jada- ja rööpühendusel on probleemid üldiselt samasugused nagu jõudioodide jada- ja rööpühenduste puhul. Peale selle on tarvis tagada mitme türistori samaaegne avanemine ja sulgumine, et üksik türistor ei peaks taluma kogu ahela pinget või voolu. Jadaühenduse puhul vähendatakse ühele türistorile langevat arvutuslikku vastupinget u. 10 % võrra. Rööpühendusel tuleb üksiku türistori arvutuslikku voolu väärtust vähendada 20 kuni 30 % võrra. 121 4.4. Pooljuhtalaldiga ajamid Alaldi abil muundatakse siinuseline vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Alaldid võivad olla tüüritavad või mittetüüritavad. Mittetüüritav alaldi koosneb dioodidest, tüüritav alaldi türistoridest või transistoridest
õhuke (mõni kuni mõnikümmend mikormeetrit), siis p-tüüpi paisule kanali suhtes negatiivse pinge andmisel laieneb siire kanalisse. järelikult kanali voolu läbilaskev ristlõige väheneb. Kui rakendada n-kalali korral neelule positiivne pinge, saabki negatiivse paisupinge muutmisega tüürida kanalit läbivate elektronide arvu, seega neeluvoolu. Siirde laius kasvab neelus suunas, sest kanalit läbiva voolu tekitatud pingelang tõstab neelupoolses kanaliosas siirde vastupinget. Neeluvool on suurm, kui paisu ja lätte vahel pinget pole. Mida negatiivsem pinge n- kanaliga transistori paisule anda, seda nõrgemaks jääb neeluvool. Paisule positiivse pinge andmine pole mingit pidi kasulik, sest siirde laius päripingest märgatavalt ei sõltu ning päripinge korral tekkib arvestatav paisuvool, mis on ebasoovitav. [vaata | 15. Väljatranss (MOSFET, MOP-trans)
Euroopa tähistus koosneb neljast elemendist. Esimene element on täht, mis määrab kasutatud materjali: B - räni. Teine element on kahetäheline, millest esimene täht määrab seadise liigi: T - reguleer- ja lülitusseadised, teine täht aga kasutusala: X - tööstusaparatuuris kasutamiseks. Kolmas element on kahe- või kolmekohaline number, mis on seadise registreerimisnumbriks. Kolmanda elemendi järel on side- kriips. Neljas element näitab seadise lubatavat vastupinget voltides. Näit. B TH 10-200 on tööstusotstarbeline ränitüristor, registreerimisnumbriga 10 ja lubatava vastupingega 200 volti. Vene tähistussüsteem on väikese (kuni 20 A) ja suurevõimsuslistel türistoridel erinev. Väikesevõimsuslistel türistoridel koosneb tähis neljast elemendist. Esimene element on täht või number, mis määrab kasutatud materjali: K või 2 - räni. Teine element on täht, mis määrab seadise liigi: H - dioodtüristor, Y - trioodtüristor. Kolmas
sest antud juhul on diood sunnitud üle võtma kogu vastupinge. Kõige lihtsam on leida lülituskadude arvväärtusi dioodi tehniliste andmete lehelt, sest need on seal näidatud konkreetsete talitlustingimuste puhul. Palju täpsema ülevaate lülituskadudest saab aga lülituskadude graafilise esitusviis põhjal. Kokkuvõtteks. Pooljuhtseadiste valiku esimesel etapil tuleb arvesse võtta seadiste perioodiliselt korduvat lubatud maksimaalset vastupinget UR ja pärivoolu keskväärtust IF. Tsüklokonverterite jõuahelad on türistoralaldite omadest palju keerulisemad, sest pinge juhtimise kanalile lisandub sageduse juhtimise kanal. Tulenevalt voolu kõrgest pulsatsioonist, madalast kasutegurist ja märkimisväärsetest häiretest ei sobi sellised lülitused suure dünaamikaga ja kiiretoimelistesse rakendustesse. Vältimaks liigpingeid ja liigvoole, osutuvad pooljuhtseadiste rööp-ja jadaühenduse korral vajalikeks täiendavad jagurahelad
annaabi.ee 
