"vastasikmõju" - 27 õppematerjali

kehade vastasikmõju 7A

Elektriväli ja magnetväli

· Magnetvälja jõujooned ühtivad B-vektoriga (juhtmega risti, jõusuunaga risti) · Magnetjõud on voolusuuna ja magnetväljaga risti · Kahe parelleelse juhtme korral on ühe juhtme magnetväli teise juhtmega risti Vasaku käe reegel Näpud näitavad voolusuunda, pöial jõusuunda, peopesa magnetvälja Parema käe rusikareegel Pöial näitab voolusuunda, kõverdatud sõrmed magnetvälja Vastastikmõju · Nõrk vastastikmõju esineb mikroosakeste vahel · Tugev vastasikmõju esineb tuumade vahel · Elektromagnetiline vastastikmõju esineb laetud kehade vahel · Gravitatsiooniline vastasikmõju esineb kõiki massi omavate kehade vahel

Füüsika 10.kl mõisted

Vastastikmõju ­ nähtus, mille käigus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Jaguneb 4ks. (gravitatsiooniline, elektromageetiline, nõrk, tugev) Jõud ­ füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. (tähis F) Aine ­ mateeria liik, millest koosnevad kõik kehad. Väli ­ mateeria liik, mis kujutab endast aktiivset keskkonda, mille abil laetud kehad üksteist mõjutavad. Kiirendus ­ füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Inerts ­ nähtus, iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inertsus ­ keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Mass ­ füüsikaline suurus, mida kasutatakse keha inertsuse mõõtmiseks. Töö ­ füüsikaline suurus, mis on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Energia ­ füüsikaline suurus, keha võime teha tööd. Kineetiline energia ­ füüsikaline suurus, ühe keha liikumine teise ...

Spikker "liikumine ja selle põhjused"

1) G=9,8 m/s 2 st. Kehakiirus 6) I seadus: Planeedid tiirlevad kasvab igas sekundis 9,8 m ümber Päikese mööda ellipsikujulisi sekundis ruudus. trajektoore, mille ühes fookuses 2) Trajektoor on joon, mida asub Päike. mööda keha liigub. Punktmass on II seadus: Tiirlemise käigus katab keha, mille mõõtmed võib lihtsuse Planeeti ja Päikest ühendav sirglõik mõttes arvestamata jätta. võrdsetes ajavahemikes võrdse 3) Põhiühikud: pikkus(m), pindala.(st. Mida lähemal asub kaal(kg), aeg(s), temperatuur(K), planeet Päikesele seda suurem on elektrivoolu tugevus(A), tema kiirus.) ainehulk(mol), valgustugevus(cd). 7) *Mistahes 2 punktamassi Tuletatud mehaanikaühendid: tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline pindala(m2), ruumala(m3), nende masside korrutisega ning sagedus(Hz), kiirus(m/s), pöördvõrd. nende vahelise kauguse kiirendus(m/s...

Newtoni seadused

vastastikmõjude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. · Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumise kiirust. · Inertsuse mõõduks on keha mass  F a= Newtoni II seadus m · Keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. · Jõud on vastasikmõju mõõduks. m · Jõu ühik on 1 N (njuuton). 1N = 1kg 2 s · 1N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. · Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis kiirendus on määratud kõikide jõudude vektorsummaga, mida nimetatakse resultantjõuks.  Vastastikmõjud Vastasikmõju Kehad, mille Suhteline tugevus Mõjuraadius

ORGAANILINE KEEMIA

4) Ruumiline 5) Graafiline Sirglõik tähistab sidet kahe aatomi vahel Isomeeriaks nimetatakse nägtust kus sama kvalitatiivse ja kvantitatiivse ainetel on erinev ehitus ja omadused. Nt: C4H10 ­ Butaan CH3-CH2-CH2-CH3 Isomeer: Hüdrofiilsus ja Hüdrofoobsus: Hüdrofiilsed Hüdrofoobsed - Vastastikmõju H2O - Puudub vastasikmõju H2O - Märguvad ning lahustuvad H2O - Ei märgu ega lahustu H2O - Võivad moodustada H sidemeid - Ei moodusta H sidemeid

Kiirus

KESKMINE KIIRUS NIMETATAKSE KOGU TEE JA KOGU AJA SUHET. KIIRENDUS ­ KIIRUSE MUUTUMISE KIIRUS. ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE ­ LIIKUMINE , KUS KIIRUS MUUTUB MISTAHES VÕRDSETE AJAVAHEMIKE JOOKSUL ÜHESUGUSTE VÄÄRTUSTE VÕRRA. VABALANGEMISE KIIRENDUS ­ G= 9,8M/S2 VABA LANGEMISE KORRAL ON KÕIKIDEL KEHADEL ÜHESUGUNE KIIRENDUS, SÕLTUMATA KEHA MASSIST JA OLEMASOLEVA KIIRUSE SUURUSEST. INERTS ­KEHA PÜÜAB SÄILITADA LIIKUMISE KIIRUST. NEWTONI I SEADUS = VASTASIKMÕJU PUUDUMISEL (VÕI VASTASTIKMÕJUDE KOMPENSEERUMISEL ON) KEHA PAIGAL VÕI LIIGUB ÜHTLASELT JA SIRGJOONELISELT. NT MAAKÜLGETÕMME JA JÄÄ VASTUPANU. NEWTONI II SEADUS =KEHA KIIRENDUS ON VÕRDELINE TEMALE MÕJUVA JÕUGA JA PÖÖRDVÕRDELINE MASSIGA. ÜHIK/VALEM: A=F/M, ÜHIK ON NJUUTON EHK N = 1KG* M/S2 JÕUD FÜS. SUURUS, MILLE MÕJUL MUUTUB KEHA KIIRUS VÕI KUJU. GRAVITATSIOONISEADUS =KAKS KEHA MÕJUTAVAD TEINETEIST JÕUGA , MIS ON VÕRDELINE NENDE MASSIDE KORRUTISEGA JA PÖ...

FÜÜSIKA KT 4

4.Miks on iseseisvas elementaarosakeses kolm kvarki? Sp,et elementaarosakesed on valged.Iga kvart annab ühe põhivärvi,3-me põhivärvi liitmisel saame valge. 5.Antiosake?(sarnasus ja erinev. võrreldes osakesega) Ühtemoodi, ainult laengud on erinevad. 6.Annihileerumine? Osake ja antiosake saavad kokku, siis nad kaovad ära. Mass muutub energiaks. 7.Vaheosake e.virtuaalne osake? Vaheosake vahendab vastas- mõju(kõiki 4 liiki). Footonid-elektromagnetiline mõju, Gluomid- tugev vastasikmõju 8.Kiirgusvöönd? (joonis) Seal liiguvad prootonid ja elektronid. Laetud osakesed lähevad poolustele,laenguta osakesed lähevad otse magnetväljast läbi.Kosmilistest kiirtest tekivad ümber Maa kiirgusvööd. 9.Osakeste kiirendi?Kiirendatakse laetud stabiilseid osakesi- elektrone ja prootoneid,vahel ka nende antiosakesi-positrone ja antiprootoneid.Kiirendatakse elektri magnetvälja abil. 10.Osakeste detektor? Seal uuritakse osakese liikumisjälge.

Füüsika mõisted ja valemid

mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F1= -F2 Interts ­ nähtus,kus kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada . Inertsus ­ keha omadus,mis seisneb selles,et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab ta teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Mida pikem on see aeg,seda inertsem on keha.Mõõduks mass. Inertsiaalne taustsüsteem ­ taustsüsteem,kus kehtivad kõik mehaanikaseadused ja Newtoni I seadus. Mass - saab mõõta kaalumise teel ja vastasikmõju kaudu. Vastastikmõjus muutub keha mass pöördvõrdeliselt keha massiga. Massi saab võrrelda kiirenduste kaudu. V1/v2=m2/m1 a=v/t v1/v2= a1/a2 a1/a2 = m2/m1 Jõud ­ on füüsikaline suurus,mis iseloomustab ühe keha mõju teisele. Mõiste on kasutusele võetud vastastikmõju iseloomustamiseks. Jõud on vastasikmõju mõõduks. Newtoni gravitatsiooniseadus ­ kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga,mis on võrdeline

Elektriseeritud kehade vastastikmõju. Kahte liiki laengud.

põhjustatud nende elektrilaengutest. Kui ühele torukesele anda elektrilaeng elektriseeritud klaasilt, teisele aga elektriseeritud merevaigult, siis laetud torukesed ei tõuku, vaid hoopis tõmbuvad. Seega laetud kehade vastastikmõju võib ilmneda ka nende kehade tõmbumisena. Paljude katsete tulemusena ongi selgunud, et elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. Mingeid muid elektrilise vastasikmõju viise pole seni täheldatud. Kuna laetud kehade vastastikmõju ilmneb kahel viisil, siis peavad elektrilaengud, mis vastastikmõju põhjustavad, olema erineva omadustega. Laetud kehade vastastikmõju saab esineda kahe viisil siis, kui elektrilaenguid on kahte liiki. Millest järeldub, et elektrilaenguid on kahte liiki? Laetud torukesed tõukuvad, kui nende elektrilaengud on päris ühelt ja samalt laetud kehalt

Füüsika mõisted

omadusi. Aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side,mille põhiliigid on ioon-ja kovalentside. Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel,kovalentside-elektronpaaride ühistamisel Ühinevate aatomite tuumade tõuge tasakaalustatakse nii,et elektronpilve tihedus on suurim tuumade vahelises alas.Sellist sidet nimet. kovalentseks e. homeopolaarseks. Metallis:väliselektronide tasemed saavutavad aatomite elektrilise vastasikmõju toimel laiad mõõtmed e. energiatsoonid,mis hõivatakse energia miinimumprintsiibi(tõrjutusprintsiibi)järgi. Pooltäidetud tsooni elektronid moodustavad metallides liikumisvõimelise elektrongaasi. Dielektrikus pooljuhis:aatomi kõrgemal hõivatud tasemel on 2 vastasprintsiibiga elektroni,liikumisruumi ei ole Täidetud ja tühjatsooni energiate vahet ei saa elektron omandada,sest tema liikumine on laineline s.o keelutsoon Valentstsoon-hõivatud tsoon,mis täitub valentselektronidega.

Keemilised sidemed, aatomiehitus

Aatom ­ aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Molekul ­ molekulaarse aine väiksem osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus Keemiline side ­ aatomite- või ioonidevaheline vastasikmõju, mis seod nad molekuliks või kristalliks Kovalentne keemiline side ­ aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustumisel Polaarne kovalentne side ­ kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. Mittepolaarne kovalentne side ­ kovalentne side, mille ühine elektronipaar kuulub võrdselt

KORDAMINE FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖKS „TUUMAFÜÜSIKA“

,,TUUMAFÜÜSIKA" Katre Pohlak XII klass Tuuma koostisosad on prootonid ja neutronid. Laenguarv, prootonite arv ­> 19 Massiarv ­> 39,10 Neutronite arv ­> 39 ­ 19 = 20 Z ­ luumalaeng, prootonite arv A ­ mass (A=Z+N) ja määrab ära tuumaosakeste arvu Nukleone hoiab tuumas koos tugev vastasikmõju. Vastastikmõju liigid on: gravitatsioon, elektromagneetiline vastastikmõju (laetud kehad), tugev vastastikmõju (tuuma osad) ja nõrk vastastikmõju (kvarkide vahel). Suured tuumad teeb ebastabiilseks prootonite tõukumine. Seega kaob ära tugev vastastikmõju, mis mõjub vaid väikese distantsi peal. Kiiratav osake Heeliumi tuum Elektron Footon Kuidas tekib

Töö ja energia

tuulenergia jms. ENERGIA EI TEKI EGA KAO VAID MUUNDUB ÜHEST LIIGIST TEISE JA KANDUB ÜHELT KEHALT TEISELE. Mehaaniline energia jaguneb A) keha liikumise kineetiline energia, Keha kineetiliseks energiakts nim keha massi ja kiiruseruutu poolt korrutist Ek=mv2/2 Ek-kineetiline energia [Ek]=1J, m -mass [m]=1kg v-kiirus[v]= 1m/s. Kui keha kiirus suureneb 2 korda, siis tema kineetiline energia suureneb 9 korda. Nt : auto, rong. B) vastasikmõju energia ehk potentsiaalne energia a) maapinnalt üles tõstetud keha potentsiaalne energia (joonis sirge) Ep=mgh Ep-potentsiaalne energia [Ep]=1J, m-mass, h-körgus[h]=1m, g=raskusjõud [g]=9,8 m/s2 b) deformeeritud vedru potentsiaalne energia joonis (tõusev kumer) Ep= k(delta l)ruudus/2 Ep=potentsiaalne energia, k ­ vedru jäikus[k]= 1 N/m, delta l-vedru pikenemine, lühenemine [delta l]= 1m 4) MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS

Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt

(W- ja 2-osakeesed) vastastikmõjus. Positron on positiivne elektron. Annihileerumine- osakeste ja antiosakeste hävimine nende kohtumisel. Elementaarosakestele on omane vastastikune muundumine. Väljana käsitletakse neid mida ei saa mingite samasuguste osakeste abil kirjeldada ( lepton, hadron). Väljatugevus on pöördvõrdeline kauguse ruuduga. 1960. A S.Weinberg, S. Glashow ja A. Sallas näitasid, et nõrk vastasikmõju ja elektromagnetiline vastastikmõju on tegelikult ühe fundamentaalsema- elektronõrga- vastastikmõju kaks erinevat ilmingut. Tugevat vastastikmõju õnnestus seletada aga nn. kvantkromodünaamilise teooriaga, mille järgi tuumajõud tekivad värvilaengute vastastikmõjus. Kromodünaamika koos elektronõrga vastastikmõju teooriaga moodustavad nn standardmudeli. Tugev tuumajõud kahaneb suurte energiate juures.

Füüsika kontrolltöö nr. 1 Mehaanika

Füüsika kontrolltöö nr. 1 Mehaanika 1.Mehaanika uurib kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutumist mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika põhiülesanne on liikuva keha asukoha määramine/arvutamine mistahes ajahetkel. 2.Kinemaatika kirjeldab kehade liikumist ruumis, seejuures pole tähtis, mis seda liikumist esile kutsub. 3.Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes. 4.Kulgliikumine on sama trajektooriga/sümmetriline liikumine. Nt. Õmblusmasinanõela üles-alla liikumine. Punktmass on keha mille massi me ei arvesta/punktmass on liikuva keha mudel. Nt.ühest linnast teise sõitva autot kujutame me punktina, selle punkti massi me ei arvesta. 5.Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. Nihe on lühim tee kahe punkti vahel, nihke tähis on s(nooleke nihke suunaga peal) ja mõõtühik on 1 meeter e. 1m . 6.Taustkeha on keha, mille suhtes vaadeldakse teiste kehade liikumist. Taustkeha, se...

Elekter - alalisvool

· Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga. · Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on kõigil sama väärtusega. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist. · Takistuse sõltuvus temperatuurist. · Temperatuuri tõusmisel metallkeha takistus suureneb · Metalli takistust põhjustab juhtivuselektronide vastasikmõju kristallvõre ioonidega · Metalli eritakistuse sõltuvus temperatuurist · Takistuse temperatuutitegur näitab kui suur on takistuse suhteline muutus 0°C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Ülijuhtivus · Ülejuhtivas olekus aine eritakistus on praktiliselt null. · Ülijuhtivus on võimalik vaid allpool kriitilist temperatuuri Tk · Ülijuht juhib elektrivoolu veel 1018 korda paremini kui parim harilik juht toatemperatuuril Töö

Referaat teemal magnetism

Ühikud on: · amper vool · kulon (laeng) · farad(mahtuvus) · henri (induktiivsus) · oom (takistus) · volt(elektriline potentsiaal) · vatt (võimsus) Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrde valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastasikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjutudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Sel juhul on tegemist pööriselektriväljaga. Pööriselektriväljaks nimetatakse muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivälja. Pööriselektriväli erinev elektrostaatilisest väljast selle poolest, et ta pole vahetult seotud elektriläengutega

Alalisvool

Elektrivool ­ vabade laengukandjate suunatud liikumine. Voolutugevus ­ näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Alalisvool ­ elektrivoolu tugevus ja suund ei muutu.(akud, patareid) Vahelduvvool ­ elektrivoolu suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt Eritaktstus ­ näitab 1 m pikkuse ja 1m2 ristlõike pindalaga juhi takistust. Ülijuhtivus ­ füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Vooluallikas ­ ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks Elektromootorjõud ­ suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga ning mõõdetakse voltides (V...

Evolutsioonid

Kuidas universum tekkis? Kahjuks ei oska sellele keegi kindlat vastust anda. Kuid maailmas on aegade jooksul tekkinud sadu teooriaid universumi ning maailma tekkest, need olenevad nii sajandist, kui ka reiligioonist. Enamik maailma rahvast toetub nn. "Suure Paugu" teooriale, mis tundub meile kõige usutavamana Ka meie ülesanne oli teha suur uurimustöö Suure Paugu kohta, millega me tegelisme kuu aega reaalainete tundides. Enne ei teadnud ma Suurest Paugust otseselt midagi, kui ainult seda et ülimalt võimas plahvatus käis ning keegi ei teadnud mis selle niiviisi lõhkema pani. Teadsin ka seda et Suurest Paugust tekkis tohutult suur universum. Arvatakse, et suur plahvatus toimnus 15 miljardit aastat tagasi. Oletatakse, et mateeria oli universumis esialgu ülitihedas ja kuumas olekus. Seejärel toimus võimas plahvatus. Eraldusid nelja liiki vastasikmõju: Tugev, elektromagnetiline, nõrk ja gravitatsiooniline vastastikmõju. Järgnes kiire pa...

Elu tõlgendamise mitmekesisusest

objektid eksisteerivad vaatlejast eraldi ja sõltumatult. 4  OMAILMA KONTSEPTSIOON Jakob von Uexkülli omailma mõiste lähtub arusaamast, et füüsiline keskkond või ümbruskond ei ole kõikidele organismidele üks ja seesama ning sõltub suuresti organismist ja tema tajuvõimest. Iga liik ja isend ehitab omailma, elades enda omailma piirides ning kasutades selleks märke. Kõik protsessid teostuvad märkide kaudu. Organism loob omailma korduva vastasikmõju kaudu maailmaga. Ta vaatleb maailma ja samal ajal ka muudab seda, andes oma panuse maailma olemusse ja olemisse. Omailma teooria eeldab, et meeli ja taju ei ole võimalik maailmast lahutada, sest just tajud muudavad maailma tähenduslikuks. Et omailm on subjektiivne ning otseseks mõõtmiseks ligipääsmatu, ei ole me võimelised teiste elusolendite omailma kohta midagi ütlema. 5 RASKUSED TEISTE ELUSOLENDITE OMAILMADE MÕISTMISEL

Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66

s-, p-, d-, f-elemendid s-elemendid IA ja IIA rühmas, d-elemendid B-rühmas, p-elemendid IIIA-VIIA rühmas Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis, eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Ioon (katioon, anioon) aine osake, positiivse või negatiivse laenguga, tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel. Valentselektronid väliskihi elektronid, osalevad enamasti keemiliste sidemete moodustumisel. Keemiline side kahe või enama aatomi vastasikmõju, mis põhjustab keemiliselt püsiva süsteemi. Molekul kovalentse sideme abil kahe või rohkemate aatomite ühinemine. Molekulvalem väljendab molekuli koostist, näitab millistest aatomitest molekul koosneb. Molekulaarne aine molekulidest koosnev keemiline aine. Mittemolekulaarne aine keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Molekule nendest ainetes ei esine.

Magnetväli

painduvat juhti vertikaalselt ja ühendame nende ühed otsad vooluallikaga (joonis 1 ­ A, B, C). Kuna juhtides pole voolu, siis nadd ei mõjuta teineteist (joonis A). Kui juhtide vabad otsad omavahel ühendada, siis läbivad neid vastassuunalised voolud ja juhid tõukuvad teineteisest eemale (joonis B). Kui ühendada juhid nii, et neid läbivad samasuunalised voolud, siis nad tõmbuvad (joonis C). Kahe ristuvad vooluga juhtide vahel jõud ei mõju. Vooluga juhtide liikuvate laengute vastasikmõju nimetatakse magnetiliseks vastastikmõjuks. Jõude, millega vooluga juhid üksteist mõjutavad nimetatakse magneetilisteks jõududeks. Kui laengud ümbritsevas ruumis esineb elekttriväli, siis elektrivoole ümbritsevas ruumison väli, mida nimetatakse magnetväljaks. Vool ühes juhis tekitab enda ümber magnetvälja, mis mõjub voolue teises juhis ja vastupidi. Võib öelda ka, et elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja

Füüsika arvestuse kordamine 11.klass, viimane teema

· Mis on kvark, lepton? ­ Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus ning ühtlasi ei koosne nad enam väiksematest osakestest. Prootonid ja neutronid on kvargid. Kvargid ei saa üksikult eksisteerida. Leptonid ­ elementaarosakesed, mis ei koosne enam väiksematest osakestest. Tuntuim lepton on elektron. Leptonid võivad üksikult eksisteerida. · Värv? Kuidas seotud värvustega? ­ tugeva vastasikmõju laeng, mida on kolme liiki nagu ka põhivärvuseid. Värvus on kvargi omadus, millel pole absoluutselt mitte midagi pistmist silmaga nähtava värvusega. Mõistet värvus kasutatakse lihtsalt tugevale vastasikmõjule reageeriva laengu omaduste näitlikustamiseks (kolm põhivärvi, mille ühendamisel saame valge värvuse). · Antiosakesel on kõik omadused samasugused nagu talle vastaval fundamentaalosakesel , aga laeng on vastupidine.

Universumi varane evolutsioon- referaat

Vastavat ainetihedust Universumis nimetataksegi kriitiliseks. INFLATSIOONIINE ARENGUETAPP Inflatsiooniteooria teke sai võimalikuks vaid elementaarosakeste ja väljateooria edusammude tulemusena. Kvantfüüsikast järeldus, et ülivarases vaakumi kvantfuktuatioonina tekkinud Universumis, kus mateeria on ülitihe ja ülikuum, olid valitsevateks osakeste vahel väga suurte seisumassidega skalaarsete bosonite baasil kujunenud ülitugevad tõukejõud, mida võib käsitleda kui viiendat liiki vastasikmõju. See avaldub varaes Universumis lisaks neljale hästi tuntud vastasikmõjule. Nendeks on teatavasti tuumasisene tugev ja nõrk interaktsioon ning suuretele vahemaadele ulatuvad elektromagnetiline ja gravitatsiooniline interaktsoon. Nende tõukejõudude mõjul tekibki ülivarase Universumi ülikiire inflatsiooniline paisumine ja paisumisenergia võrde negatiivse potentsiaalse energiaga mateeria. Universaatele tõukejõudel

Füüsika I konspekt

1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus...

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega

Elektroni kiirguse lainepikkus: ΔE=hv λv=c. Hundi reegel: põhiseisundis püüavad elektronid alamkihi rakkude raames maksimeerida oma spinni. Elektroni afiinsus on energia, mis vabaneb elektroni lisamisel elektriliselt neutraalsele elemendile. Molekul on püsiv aatomite kooslus, millel on mingid karakteersed temale ainuomased omadused, tingimuseks on et aatomid asuksid potentsiaaliaugus. Püsivale tasakaalule vastab potentsiaalse vabaenergia miinimum. Aatomite vastasikmõju kirjeldav potentsiaalne energia koosneb erimärgilisete laengute põhjustatud tõmbuvatest ja samamärgiliste laengute põhjustatud tõukuvatest harudest. Aktivatsioonienergia barjääri tingib elektronide vastastikmõju. Tunnelefekt: osakseste läbiminekut potentsiaalibarjäärist isel barjääri läbilaskvuskoefitsient. Elektroni leidmise tn seina ääres on 0 vaid siis, kui potentsiaaliauk on väga sügav ning järsu ja kõrge seinaga. (lõhnataju?). Molekulide