Tootmine on kandunud siseriiklikult tasandilt üle rahvusvahelisse keskkonda, tehnoloogiad vahelduvad kiiresti, intensiivistunud on innovaatiline tegevus, konkurents sh rahvusvaheline konkurents tiheneb, tarbijad on muutunud kaupade ja nende tarbimisomaduste suhtes valivamaks, ostude juures arvestatakse üha enam mugavust ning aja kokkuhoidu jne. Kõik see nõuab ka ettevõtetelt senisest suuremat keskendumist turu vajadustele. Turun duskontseptsioon vastandubki eelmisele kolmele (tootmise, toote ja müügi)kontseptsioo nile selle poolest, et siin ei seata tähelepanu keskmesse mitte tootmine, toode ega müük, vaid tarbija. st et edu aluseks on ettevõtted hakanud (kohustatud) pidama tarbijate vajaduste ja soovide väljaselgitamist. Turunduskontseptsioonis omandab eelmise kolme kontseptsioonidega võrreldes teistsuguse tähenduse ka vahetusprotsessi üks kesksemaid tegevusi müümine.
kell7. Lõunasöök oli Kanti jaoks ainus söögikord ning see kestis kella ühest nelja-viieni. Kanti tunnetusteooria Tõelise teadmise staatuse pälvisid teadmised millegi üldkehtiva ning paratamatu kohta, nt matemaatika ja loogika aksioomid, väide, et kõigel on põhjus jne. Kanti huvitasid eelkõige just sellised tõelised teadmised, kuid ta arvas, et neis sisaldub nii kogemusest kui ka mõistusest lähtuvat. Inimtunnetusel on seega kaks allikat meeled ja mõistus. Selles mõttes vastandubki Kanti tunnetusteooria nii traditsioonilisele empirismile kui ka ratsionalismile ning vähemalt Kanti enda arvates ületab mõlema puudused (ühekülgsuse): empirism alahindas mõistuse aktiivsust ja rolli tunnetuses, ratsionalism aga kogemuse rolli tunnetuses. Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsustusena. Otsustus on mõte, milles midagi väidetakse millegi kohta, nt Kõik inimesed on surelikud, Mõni kivi on raske. Igas otsustuses eristatakse subjekti ja predikaati
Tootekonseptsioon: loosung ,,andke ostajtele valida'', inimestel tekkis soov millegi erineva järele, seda põhejendatakse suurema mugavuse, parema kvaliteedi, kõrgema töökindluse või ilusama kujundusega. Loodeti, et õiged variandid müüvad ennast ise, tähelepanu pöörati sortimendi laiendamisele. Müügikonseptsioon: kui pakutav sortiment konkurentsieelist ei taga, jääb üle olemasolevaid tooteid agressiivselt müüa, aktiivne pakkumine. Turunduskonseptsioon vastandubki eelmisele kolmele konseptsioonile sellepoolest, et siin ei seata tähelepanu keskmesse mitte tootmine, toode ega müük, vaid tarbija (küsitakse mida tarbijad soovivad). Turunduskonseptsioon teostub viie komponendi kaudu: kliendivajaduste rahuldamine, konkurentsivõime tõstmine, tegevuse kooskõlastamine, tarbijakeskse ettevõttekultuuri kujundamine, orienteerumine pikaajalisele kasumile. 4. Turulõhed. Ruumilõhe: tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud,
· Müügikontseptsioon eeldab, et tarbijad ostavad ettevõtte toodangut vaid siis, kui neid müüki toetavate meetmetega ergutatakse. · Turunduskontseptsioon on seisukohal, et ettevõte peab uurima konkreetselt määratletud sihtturu vajadusi ja soove ning pakkuma välja nende vajaduste paremaid rahuldamisvõimalusi kui tema konkurendid. Organisatsiooni kõik tegevusvaldkonnad orienteeritakse tarbija vajaduste rahuldamisele. Turunduskontseptsioon vastandubki eelmisele kolmele kontseptsioonile selle poolest, et siin ei seata tähelepanu keskmesse mitte tootmine, toode ega müük, vaid tarbija. · Sotsiaalne turundus peegeldab ühiskonnakeskset lähenemist. Püsib seisukoht, et organisatsioon peab määratlema oma sihtturgude soovid ja vajadused. Seejärel peab ta neid rahuldama konkurentidest paremini viisil, mis parandab nii tarbijate kui ka ühiskonna kui terviku heaolu.
Tootekonseptsioon: loosung ,,andke ostajtele valida, inimestel tekkis soov millegi erineva järele, seda põhejendatakse suurema mugavuse, parema kvaliteedi, kõrgema töökindluse või ilusama kujundusega. Loodeti, et õiged variandid müüvad ennast ise, tähelepanu pöörati sortimendi laiendamisele. Müügikonseptsioon: kui pakutav sortiment konkurentsieelist ei taga, jääb üle olemasolevaid tooteid agressiivselt müüa, aktiivne pakkumine. Turunduskonseptsioon vastandubki eelmisele kolmele konseptsioonile sellepoolest, et siin ei seata tähelepanu keskmesse mitte tootmine, toode ega müük, vaid tarbija (küsitakse mida tarbijad soovivad). Turunduskonseptsioon teostub viie komponendi kaudu: kliendivajaduste rahuldamine, konkurentsivõime tõstmine, tegevuse kooskõlastamine, tarbijakeskse ettevõttekultuuri kujundamine, orienteerumine pikaajalisele kasumile. 4. Turulõhed. Ruumilõhe: tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud,
(+) eelmine või ongi lihtsalt sama, mis eelmine! 7. Milline on müügikontseptsiooni olemus? Kui pakutav sortiment konkurentsieelist ei taga, jääb üle olemasolevaid tooteid agressiivselt müüa. Tegevus on iseloomulik müügikontseptsioonile, mille puhul passiivselt pakkumiselt, mis kehtis eelnevate kontseptsioonide puhul, minnakse üle aktiivsele pakkumisele. 8. Milles väljendub turunduskontseptsiooni olemus? Turunduskontseptsioon vastandubki eelmisele kolmele kontseptsioonile selle poolest, et siin ei seata tähelepanu keskmesse mitte tootmine, toode ega müük, vaid tarbija (selle asemel et küsida "Mida on võimalik müüa?", küsitakse "Mida tarbijad soovivad osta?"). Tuntud loosungid: · püüdke toota seda, mida saate kergesti müüa, mitte aga vägisi müüa seda, mida oskate toota; · armastage klienti, mitte toodet; · klient on kuningas;
Rõhutakse minevikule; kultuurile. Hurt peab väikerahva puhul oluliseks vaimu = olemasolu => kultuuriline võimalus, mis sünnib olemasolevast kombestikust. On samal seisukohal Herderi mõtetega. Mõttelaad tuleneb paljuski saksa eeskujudelt => rahvuseks kujunevad ja jäävad ellu need, kellel on vaimset ja kultuurilist jõudu enesekehtestamiseks. „Rahvas peab saama suureks oma vaimult, mitte suuruselt“ (Hurt). Hiljem on hinnatud tema ideoloogiat kui kodanluse ideoloogiat. Sellepärast vastandubki talupoeglike vaadetega C. R. Jakobsoniga => oluliseks oli loomulikult ka haridus ja vaimsus, kuid rõhub praktilisele ja igapäevasele elu muutuste poolele => huvitub talupoegade elu lihtsamaks tegemisest. Jakobsoni suunda võib nimetada ka poliitilis- majanduslikuks, siit tuleneb ka see, et Jakobson satub tugevasse opositsiooni baltisaksa ringkondadega => saksa viha väljendub kogu tegevuse vältel. Jakobson saab oma ideid ja
kauaks, kui loogiline arutelu seda nõuab. Kõrvale näib ta aga kalduvat pigem puudulikkuse suunas, sest leebe inimene pole kättemaksuhimuline, vaid pigem kaastundlik. Liialduseks on aga äärmiselt raevukad ja sapised inimesed, kes ägestuvad kergesti kõigi peale ja kõige pärast. Kurjaloomulisteks inimesteks nimetame neid, kes saavad kurjaks selle pärast, mis ei pea, rohkem ja pikemaks ajaks, kui peab, ning ilma kättemaksu ja karistuseta ei lepi, kirjutab Aristoteles. Leebusele vastandubki pigem liialdus, sest seda esineb rohkem kättemaks on inimlik ning ka seltskondlikus elus on kõige hullem kurjaloomuline inimene. Viisakus, seltskondlikkus tähendab seda, mis kuulub korraliku ja kasvatatud inimese juurde. Äärmused on veiderdamine (räägitakse ja tehakse asju, mida haritud inimene ei teeks) ja mühaklikkus (ollakse kõigega tõrges ja nalja ei mõisteta). Sõbralikkusega liialdamine on meelitamine (kui ilma erilise põhjuseta liialdatakse) ja
annaabi.ee 
