loomuseks on miski, mis on ühine kõigile oleva kui sellise erilistele osadele ega ole olemas eraldi sellest, millele ta (kui ühine) on omane. Filosoofia ainsana uurib aga oleva üldist loomust, teised uurivad oleva mingit erilist osa. Filosoofia, erinevalt teistest teadustest uurib oleva kui sellise printsiipe ja põhjuseid. Filosoofiale on ainuomane, et ta uurib olevale kui sellisele omaseid vastandeid (printsiipe ja põhjuseid) nende ühtsuses, teised teadused uurivad aga seda, mis on vastandites ühtset. Sellisena on filosoofia teadus, mis uurib kõikjal peamiselt oleva olemust ehk seda, mis on oleva kui sellisena kõigest muust sõltumatuna olemas ja millele iseenesest omaseks on tema oma nimetus. 2. a) Mateeria all mõistab Aristoteles seda, mida iseenesest ei nimetata ei asja olemuseks, millekski kvantitatiivseks ega millekski muuks, mis olevat määratleb. Mateerial puudub määratlus ja ta on määramatu. Me ei saa pidada mateeriat substantsiks seetõttu, et ta ei ole
Seal ootavad nad ärkamist. Teine konspekt! BAROKK 17. ja 18. sajandil tekkiv kirjandusvool. - ,,Barocco" - portugali keeles lihvimata pärl - väljendub liialdamises, vastandamine -> uues kultuuris - koos sellega tekib klassitsism(Prantsusmaal) - Itaalias või Hispaanias - võimsaim riik sel ajal oli Inglismaa - ajastut mõjutas 30-aastane sõda Saksamaal Levis Eestisse läbi Rootsi kuninga Gustav Adolf II, kes aitas rajada Tartu Ülikooli Barokk avaldub vastandites, kontrastides. Näiteks: mütoloogia -> võib olla segatud labasusega, meelelisusega, ilus-inetu(vastandamine). - toob palju realistlikke jooni - palju metafoore, allegooriat(terve lugu metafoor) - pateetika ja pila(kõrgelennuline, naerdakse välja) - Hispaanias tähtsaim kirjanik Gracian: ,,Käsioraakel ehk arukuse kunst" - räägib sellest, kuidas toime tulla. Kasutas paradokse elufilosoofiast, tõdedest. Iga mõttetera lõpus on paradoks.
See on logos - sõna. Ürgaineks on tuli. "Maailmaühtsust kõiges ei ole loonud keegi jumalatest ega inimestest, vaid maailm oli, on ja jääb igavesti elavaks tuleks, mis seaduspäraselt süttib ja seaduspäraselt kustub." Niisiis maailmaprotsess on tsükliline. "Suure aasta" möödudes muutuvad kõik asjad uuesti tuleks. Kosmost juhib välk. (vrdl. Zeusi nooled ja baalide välguvihud). Suur seadus, millele vastavalt ürg-energiast tekib asjade mitmekesidus, on ühtsus vastandites. Jumal on päev ja öö, talv ja suvi, sõda ja rahu, üleküllus ja nälg. Iga asi vajab oma eksisteerimiseks vastandit, nii nagu vibu kaar ja nöör on vastandid. Võitlus on kõige isa. Tunnetuse aluseks on Herakleitose arust meelelised haistingud, kuid "kõrvad ja silmad on halvad tunnistajad inimesele, kui neid kasutavad barbaarsed hinged." Loodu armastab end varjata. Selleks, et loodust tõeliselt tunnetada, on vaja arvamustelt, mis on
''Ma ei saa kaks korda ühte ja samasse jõkke astuda'', ''Kõik voolab, miski pole püsiv''. Hüüdnimi ''tume'', ''hämar''. Aforismid sisaldavad raskelt mõistvat pildikeelt. Kõik voolab, kuid voolamise enda seadus on muutumatu ja püsiv. See on LOGOS SÕNA. Ürgaineks on tal TULI. Maailmaprotsess on tsükliline. ''Suure aasta'möödudes muutuvad kõik asjade uuesti tuleks. Kosmost juhiv välk. Suur seadus, millele vastavalt ürg-energiast tekib asjade mitmekesidus, on ühtsuse vastandites. ''Jumal on päev ja öö, talv ja suvi, sõda ja rahu, üleküllus ja nälg''. Võitlus on kõige isa. Tsitaat: ''Eeslid eelistavad kullale õlgi''. Demokritos (u 460-370 eKr) õpetaja oli Leukippos. Pärit Abderast Traakia rikaste kaupmeeste kihist. Teda nim ''naervaks''. Esimese osa elust rändas palju. Tsitaat: ''Oma kaasaegsetest olen ma kõige enam maapeal reisinud, kusjuures ma uurisin kõige
tegemist ekstravediga (elav; hea suhtleja; hästi kohanev; ei tõmbu endassse; pealiskaudsus; liigne vajadus endast head muljet jätta; ei meeldi üksi olla; pole väga enesekriitiline), kuid kui see on suunatud sissepoole, on tegemist introvert (suhtlemises ebakindel; tundlik; rikkaliku sisemaailmaga; enesekriitilised; pessimistlikud; pole niivõrd edukad, sest meie kultuur eelistab paremini suhtlejaid). Jung väitis, et need kaks tüüpi näevad vastandites ainult halbu külgi ning seetõttu tekivadki vastandlikud eluviisid jms. *) Täpsemalt jagunevad need tüübid neljaks, nimelt mõlemal on nii mõtlev, tundev, haistiv ja intuitiivne alatüüp. Jung ütles, et igas temperamendis on alati ka mõned vastandlikud jooned. *) Väga tähtis on märkida, et eri temperamentidesse jagas Jung ainult vaimselt terveid inimesi ning siiski võivad ka terved inimesed hiljem haigestuda ja eri temperamentidel on ka erinevad haigussümptomid.
Võiks öelda, et ekstaatilised seisundid kätkevad füsioloogiliselt realiseerunud vastandite ühendust. See on äärmiselt oluline aspekt, kuna tähendab seda, et rituaali kaudu saavutatud ekstaatilised seisundid võivad toimida kehaliselt tunnetatud lahendustena müütilisele probleemile. Müütiline probleem on probleem, mis on ühel või teisel viisil esitatud vastandite kaudu. Jumal alustas maailma loomist vastanditest: taevas-maa, valgus-pimedus, naine-mees, hea- kuri. Protsessid, mis vastandites mõtlemist toetavad, kajastuvad religioonis väga tihti(binaarse opositsiooni teooria). Müütide kohta rohkem Armstrongi raamatus kohustuslikus kirjanduses. Struktuuri poolest on müüdid taandatavad väga lihtsale raamistikule: esmalt fokuseeritakse kuulaja tähelepanu mõnele kesksele eksitesiaalsele murele (nt maailma loomine, kurjuse teke). Seejärel raamistatakse see probleem näivalt lepitamatute vastandite paariks (nt kangelane ja koletis, jumalad ja inimesed, elu ja surm)
voorus ei ole olemas vooruslikke inimesi. Omane on kibestumus. Totaalne mitteuskumine inimesse, võimesse teha head jne. Kelmuse ülistamine. Iga kelmi kohta tuleb veel suurem kelm, igast petturist on keegi veel osavam. Kõik on kõigiga sõjajalal. See on andnud põhjust oletada, et farss kujutab tegelikult põrgureaalsust põrgu on koht, kus puudub totaalselt armastus. Valitseb egoism. Keskaeg armastas ääretult vastandeid. Keskaeg mõtleski vastandites. Teisest küljest farsile mõju avaldanud ka karneval. Karnevali ülesannete hulka kuulus ju ka traditsiooniliste väärtushinnangute kummutamine. Farss karnevalilikult ümber pööratud maailm. Farss valmistas ette renessanssi kultuuri alust. Farss kui zanr on väga realistlik. Keskaja mõtteviis polnud suguli realistlik, omane aga renessanssile. Farssides puuduvad nimed, sümbolid, allegooriad, teispoolsete jõudude sissetungimine kõik toimub selles maa peal toimuvas reaalsuses. Alati on
Tihti vari projetseerib (kannab omadused väljaspool ennast) varju komponendid teistesse inimestesse ning mida rohkem on neid projektsioone, siis seda rohkem näeb inimene oma jooni ning arvab, et see ongi maailma tegelikkus. Varju puhul ütleb Jung, et varju alla suruda pole mõtet, eitada pole mõtet. Enda varju eitamine on sama hea kui peavalu ravimine giljotiini abil. Miks on Jungi jaoks vari nii tähtis isiksuseomadus? Küsimus on vastandites ja vastandite kokkukuuluvuses. Vari vastandub alati teadlikule minale ehk egole. Ego ja vari on omavahel vastastikuses võitluses. Kes keda suudab tõrjuda. Selles vastastikuses võitluses tekib isiksuses pinge ja tekib energia. Varju puhul ei saa öelda, et see on hea või halb. Varju saab ära tunda ainult kaassuhetes teiste inimestega, üksinda seda teadvustada ei saa. Unenägudes ilmneb vari samast soost inimesena. Tavaliselt on tegemist võõra isikuga.
annaabi.ee 
