mitmeid. Ühe levinuma seisukoha järgi oli vask kaugetel geoloogolistel ajastutel algul ühendis väävliga ja moodustas sulfiidimaake. Vulkaanilistes rajoonides võis sulfiidimaak kõrgetel temperatuuridel reageerida hapnikuga. Tekkis vaskoksiid, mis reageeris vasksulfiidiga ja moodustas eheda vase Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse 8000 aastat Seni leitud suurima eheda vasetüki mass on 420 tonni Esimesed vaskesemed Egiptuses pärinevad 5.-6. aastatuhandest e.m.a. Kaukaasias hakati vaske sulatama 4. aastatuhande esimesel poolel e.m.a., Kesk-Euroopas ilmselt 3. aastatuhandel e.m.a. Vanimad vaskesemed on avastatud Iraani ja muistse Anatoolia (nüüdis-Türgi Aasia-osa) territooriumilt. Paljude kirikute kuplid kaeti vasklehtedega. Ka Kremlis paikneva Ivan Groznõi kellatorni sibulkuppel on kaetud kullatud vasklehtedega. Vaske leidub looduses enam kui 170 mineraali koostises.
"vasesulatamise oskus" - vähemalt 90 saj. Vana 3 FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Vask on punaka värvusega hästi töödeldav metall. Teda võib kergesti sepistada ja traadiks tõmmata. Ta on hea soojuse-ja elektrijuht. Kuivas õhus on vask püsiv, niiskes õhus tekib tema pinnale aeglaselt oksiidikiht. Esialgu on see kiht pruunika värvusega, aja jooksul muutub rohekaks. Vanad vaskesemed on kõik kaetud roheka kihiga (paatina), mis koosneb mitmesugustest sooladest. Õhus kuumutamisel vask oksüdeerub, tema pinnale tekib musta värvi vaskoksiidi CuO kiht: 2Cu + O2 = 2CuO Lahjendatud hapetega vask ei reageeri. Reageerimisel lämmastikhappega eralduvad mürgised lämmastikoksiidid ja lahus muutub roheliseks lahustunud vasknitraadi tekke tõttu. Soojenemisel reageerib vask kontsentreeritud väävelhappega ja eraldub mürgine gaas vääveldioksiid SO2
· Valitses klassisüsteem: ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades, lihtinimesed aga töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. · Leiutasid 800 hieroglüüfist koosneva tähestiku · Suured edusammud matemaatika ja astronoomia alal · Lõid keeruka kalendrisüsteemi Kultuur · Osavad käsitöölised kiviskulptuurid, kujukesed, kaunistatud keraamika, head tööriistad, kuld ja vaskesemed. · Agarad kaupmehed nii maal kui merel. · Preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat ja planeet Veenuse liikumisi. · Matemaatilise süsteemi aluseks oli arv 20 ning nad kasutasid arvude väljendamiseks kolme sümbolit: kriips tähistas viit, punkt ühte ja merikarp nulli. Religioon · Ohverdasid inimesi · Maine ja surmajärgne elu võrdsed. · Inimeste tapmine usulistel eesmärkidel täiesti loomulik
Kuld võeti kasutusele juba päris varakult. Varna, Bulgaaria 4500 eKr, matus, 2200 kullast eset; neoliitilise eliidiga seotud matus Kõige varasemad hõbeehted on leitud 4. - 5. at dateeringuga. Metallurgia ei levinud suust-suhu, vaid oskustega inimesed käisid kohast kohta ja õpetasid/kohal käisid õpipoisid. Metalli kaevandamine, töötlemine, trantsport nõudis suuremat hulka inimesi. Metallesemed olid väga prestiized, eliidikaup, seostus kaubandusega Kirde-EuroopasT leitud varasemad vaskesemed 4000 eKr -Onega järve ümbrus (Pegrema I asulakoht -> 1/3 vaskesemetest) Leitud ei ole kaevandusi -> ilmselt on üles korjatud looduslikud vasetükid Valuvorme pole leitud -> vaske ei sulatatud Metallide kasutuselevõtu põhjused -tehnilised ja ratsionalistlikud seletused, aga varasemad vaskesemed polnud esialgsetest esemetest tugevamad, vask oli pehme, puudusid kasutusjäljed -vask oli eksootiline, haruldane -> sümboolse tähendusega, sotsiaalse staatuse näitaja (esimesed esemed
segatult kõvu ja tugevaid sulameid nagu messing ja pronks. Messing on tina ja vase sulam. Pronks sisaldab tsinki. (Leelo Laurits jt, 2004) 3 1. VASE KASUTAMISE AJALUGU Vanad egiptlased kasutasid vaske juba 7000 aastat eKr, nad valmistasid sellest kaunistusi (Anu Allas jt, 2008). Inimeste pilku püüdsid erksavärvilised mineraalid – punased, rohelised, sinised; sealhulgas ka rohelise värvusega ehe vask. Vanimad vaskesemed on avastatud Iraani ja muistse Anatoolia (nüüdis-Türgi Aasia-osa) territooriumilt (H.Karik, 1984). Kivikirvega tagumisel ei purunenud ehe vask kildudeks nagu tulekivi, vaid muutis kuju ja läks teravamaks. Sellistest tähelepanekutest võis alguse saada metallide külmtöötlemine. Hiljem võis vase tükk sattuda lõkkesse, kus ta muutus hästi pehmeks ning temast hakati valmistama näit. nooleotsi, nuge ja ehteid. Kiviaja vahetas välja vaseaeg. Vase kasutamisega seoses
TEGEVUS Küttimine Küttimine, korilus, kalapüük Küttimine, kalapüük, korilus KODULOOM koer PRONKSIAEG 1800-500 a eKr Esimesi metalle, vaske ja kulda, õpiti kasutama Lähis-Idas 9. aastatuhandel eKr. Vaskesemed hakkasid levima alles siis, kui õpiti vaske maakidest sulatama. Vask on pehme metall. Tinast ja vasest hakati valmistama metallisulamit pronksi. Pronksiajal ilmus Eestisse, eriti Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualadele, Skandinaavia mõjutusi. Vanimad põllud Saha-Lool. Kasutati ristkündi künda tuli kahes risti asetsevas suunas, sest ader ei pööranud mulda ümber. Hakati rajama kivikalmeid. Sinna maeti ainult tähtsamad isikud. EELROOMA RAUAAEG
või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9 tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine (2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsessi - ?), pliid (pärast Fe), elavhõbedat: amalgaame, keraamikakunsti, sh. glasuuriga katmist, klaasi (Egiptuse ja Hiina varased tsivil.- d, Kreeka V saj
Rohelise kihi all punakas värv sobiv materjal ehete valmistamiseks. U 7200 eKr Väike-Aasiast vasest taotud ehteid. U 6500 eKr metallesemete hulk lisandus, nüüd ka sellistelt aladelt, kus looduslikku vaske ei esine. U 7 at eKr vase vormimine, painutamine, venitamine; eriti tules kuumutades. Nii hakati vaske järkjärgult ka sulatama. Tänu sellele avastusele hakati vasest valmistama väikeseid tarbeesemeid. Puhast vaske leidub nii vähe, et sellel polnud igapäevases elus tähtsust. Vaskesemed levisid alles siis, kui vaske õpiti maakidest sulatama. See viis omakorda esemeteks valamiseni. Hiljemalt 5 at eKr oli vase valamine Lähis-Idas juba tuntud. Varasemad valatud vaskesemed Iraagist. Esimesed vaskasjad: ehted v kultusesemed. Ka relvad, ent needki rohkem staatusesemed. Periood, mil kivi kõrval kasutati ka vaske eneoliitikum e vase-kiviajaks. Termin: 26
• Dateering: ca 4200 – 2000 eKr Megaliitehitised • Dateering: varaseimad ca 4500 eKr, kasutamise lõpp ca 1500 eKr • 1) dolmenid • 2) käiguskalmed • 3) galeriihauad • + megaliitehitised (Stonehenge) Vaseaeg Euroopas dateeritud ca 5000 (4500) – 2500 eKr Vanim kindlalt dateeritud muistis: Beloverde (Serbia) – ca 5000 eKr Vask kui kõige pehmem metall on kergesti töödeldav Põhiline leviuala Euroopas: Balkan, Püreneed, Uurali mäestik Eestile lähimad vaskesemed leitud Fennoskandiast tüüpilise kammkeraamika kultuuri asulatest Tuntuim Euroopa leid: jäämees Ötzi Pronksiaja algus Euroopas Algusaeg piirkonniti erinev, Balkanil ca 3200 eKr (Eestis 1800 eKr) Balkan: Anatoolia pronksiaja mõju Suuremad muutused: • Kontaktide tihenemine piirkondade vahel • Esmakordne maailmasüsteemi kujunemine • Suuremate kultuuripiirkondade lagunemine • Lähtekoht Euroopas: Mükeene tsivilisatsioon Nöörkeraamika kultuur Dateering Kesk-Euroopas
Läänemere ääres on see häda, et muinsuskaitse ei lase kaevata, v.a pääastekaevamistel. Linnamüür palju säilinud Tallinnal. Kiviaeg ---> Vaseaeg (eneoliitikum), mõnedes piirkondades ---> pronksiaeg Aemes lad pronks, lithos kivi. Haleoliitikum, hakkas lad vaskne. Vaske looduses ehedalkujul ei leidunud eriti. Väike Aasiast ja Lähis Idast 7000 e.Kr vasest taotud esemed. Lähis Idas valatud vasest esemed 5000 e.Kr. Lõuna Ameerikas kullast õngekonksud. Karjalas mõned vaskesemed. Vasel ei olnud määravat rolli tööriistade osas. Pronksiaeg. Ei teata kuidas leiutati, sest nii tina kui vask on vaja maagist välja sulatada ja spetsiaalsel viisil töödelda. Kuidas seda tehti? Esimene pronks on arseenpronks, sest mõnedes vanemates esemets leidub tina asemel arseeni. Brinelli kõvadusarvu järgi vasel üle 30, pronks parim 230(700-900 saab ümbervalada), raual 240-250.
Enne põletamist seoti nõule nöör ümber ja siis põletati ära. Nõud olid nuud väiksemad ja lameda põhjaga. Venekirve selja peal ja esiküljel on selge rant. Randil pole iseenesest vajadust, kuid see võis olla olulise tähendusega nt selle kirve esimesed valmistajad olid kokku puutunud pronkskirvestega (pronkskirveid valati kahes vormis, nii et vahele jäi rant). Taheti ka häid kirveid teha ja arvati, et väline vorm on kõige olulisem. Kesk - Euroopas olid sel ajal juba esimesed vaskesemed olemas. Selgelt tegelesid maaharimise ja karjakasvatusega Põhja - Euroopas just nöörkeraamika kultuuri esindajad. See kultuur on tuntud matusepaikade järgi. Matusepaigad on asulatest väljaspool, viidi läbi erilisi kombeid. Surnu on pandud hauda külili ja kägeras, vaheliti käed vastu rinda, pea rinna peal. On välja pakutud, et järsku olid nad kinni seotud või nahkade sisse mässitud. Kammkeraamika aja surnuid maeti asula alale hoone alla, arvati, et surnu aitab elavatel edasi elada
annaabi.ee 
