Koostanud: Rauno Venig Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eestlase söömisharjumused on paljustki mõjutatud kliimast Sügistalvine pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks päikesesest, ülejäänud kõhupoole täidavad kõik kerge ja värske. On palju toite, mida mujal ei leidu hapendatud rukkileib hapukapsas sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sült 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu mulgikapsas Talupoja laual oli Argipäeviti Suurtel pühadel ka leib või kruubipuder liha keedukartul munapuder kohupiim soolasilk jahurokk Jookidest linnusekali meekali ehk mõdu kasemahl pühadeks pruuliti koduõlut
kala ja liha • Läänemaalt on teada veiseliha toiduks tarvitamist rohkem kui mujal Eestis. Söödi veel nii lamba kui ka sealiha. • Rannarootslased tapsid Noarootsi suurtes taludes oma tarbeks aastas 8-10 lammast, 1-2 siga ja veise. • Saaremaal, Hiiumaal ja Muhus keedeti sülti mitte sea vaid vasikalihast, Hiiumaal ka veiselihast. • Rannarootslased valmistasid ka juustu. Ida-eesti toit • 18. sajandist kasvatasid Ida-Eesti eestlased aed- ja juurviljadest ainult naerist ja kapsast. • Eestlased elavsid suvel peamiselt hapupiimast, soolakalast ja rukkileivast, ühe korra nädalas keeti oa- ja hernesuppi,
Sõltuvalt toidust: · Kastmed liha ja linnuliha roogade juurde · Kastmed pasta juurde · Kastmed köögiviljade juurde · Marinaadid · Magusad kastmed 3. Viis emakastet ja nende valmistamine · Bechamel klassikaline valge kaste. Valmistamisel lisatakse piim, või ja jahu segusse pidevalt segades. Kastme viskoossus sõltub jahu ja või osakaalust piimas. · Veloute valge põhikaste, mis võidakse teha kana- või vasikalihast, aga ka kalast, kasutades vastavat puljongit. Juurde võidakse lisada munakollast või koort. · Espagnole pruun kaste, mis valmistatakse lihast, pruunistatud köögiviljadest (mirepoix hakitud sibul, porgand ja seller), korralikult pruunistatud roux`ist (nisujahu ja rasvaine segu), maitsetaimedest ja vahel ka tomatipastast. · Hollandi kaste ja majonees kastmed, mis valmistatakse munarebust ja rasvainest
12. biifsteek- praetud või grillitud veiselihast portsjontükk 13. canape- suupiste 14. dessert- magustoit 15. dinee- pidulik lõuna- või õhtusöök 16. dip- dip ehk paks külm kaste 17. durumjahu- durumjahu ehk kõvateraline nisujahu 18. eelroog- enne esimest sooja rooga pakutav roog 19. eripuhastustööd- pinna ühekordne põhjalik puhastamine ja vajaduse korral töötlemine kaitseainetega 20. eskalopp- pratud või grillitud, jahus paneeritud sea- või vasikalihast portsjontükk 21. filee- kodu- või metslooma lihakeha vastav jaotustükk, linnul rinnatükk, kalal seljaliha; ka loetletud lihakeha osadest valmistatud praad 22. fond- tugeva maise ja värvusega prae- või keeduleem 23. fruktoos- fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur 24. fursett- püstiseisupidu 25. garneerima- garneerima ehk rooga lisanditega kaunistama 26. gastronoomia- on õpetus, mis tegeleb hea toiduga ja toitumisega, hõlmab inimese toidukultuuri kõiki valdkondi 27
Võileibade arvust, kui suur kogus kattest kulub ühele võileivale (väike viil, suur viil, diagonaalis pooleks lõigatud tükid jms). 36.Milliseid kastmeid kasutatakse salatitele? * külmi õlikastmeid * hapukoore-majoneesikastmeid * hapukoorekastmeid * kohupiimakastmeid *keefiri- ja hapupiimakastmeid * rõõsa koore kastmeid * jogurtikastmeid * mahlakastmeid * rõõska või hapukoort 37.Mis on galantiin, bool? Galantiin (prantsuskeelsest sõnast galantine) on kallerdisega kaetud linnu- või vasikalihast hakktäidisega külmtoit. Bool on suurepärane ja lõputut varieerimist võimaldav pidujook, mida võib suvistel koosviibimistel külalistele häbenemata pakkuda. See on vägagi dekoratiivne, kergelt kihisev ning meenutab meeldival kombel puuviljakompotti. 38.Kas tärklis lahustub vees? Külmas vees tärkliseterad ei lahustu, kuid punduvad. Kõrgemal temperatuuril (5070 kraadi juures) hakkavad nad vee toimel tugevasti
õli-äädikakastmes segasalat, mis sisaldab kodupeeti, värsket hapukapsast ja -kurki, õuna ja sibulat. Kotlet on praetud hakklihakoogike, mujal kotletiks kutsutud naturaalne sealihatükk aga kannab Eestis karbonaadi nime. On teisigi lihtsaid kõhurõõme, mida mujal ei leidu. Nii jääb võõrsile väljarännanud eestlane alatiseks taga igatsema hapendatud rukkileiba ja hapukapsast. Pärisomaks peavad eestlased ka sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sülti. Omaette fenomen on 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu, mida tänapäeval säilitatakse plekktoosides, vanasti aga kaheliitristes plekkmannergutes. Soolasilk kipub linnades oma tähtsust kaotama, asemele on astunud praetud räim, mida süüakse esiti kuumalt, seejärel külmalt, ülejääk aga marineeritakse. Kalasõber ei lase mööda
Vasardatud, maitsestatud lihaviiludele asetatakse täidis, keeratakse rulli ja seotakse. Lambarind rinnatükist. Vasardatud, maitsestatud, paneeritud Saslõkk reie või seljatükist. 30-40g massiga kuubikud, marineeritud Raguu rinna ja labatükist. 20-30g g massiga kondiga tükid Pilaff rinna- ja labatükist. 20-30g massiga kuubikud Naturaalne kotlet seljatükist, kondiga või kondita 50-75g 1,5-2cm paksused tooted. Vasardatud. Portsjonis 2-3 tükki Pooltooted vasikalihast Vasikapraad seljatükist, tagumisest reietükist. Maitsestatud, vormitud. Eskalopp fileest, seljatükist 1-1,5cm paksused viilud. Vasardatud ja vormitud Vasikaliharulaad küljetükist. Vasardatud, maitsestatud lihale asetatakse täidis, keeratakse kokku ja seotakse. Vasikaraguu kaela-, rinna- või labatükist, 20-30g massiga kondiga tükid Pooltooted linnulihast Kanafileekotletid (kiievi kotletid) tiivakondiga fileetükist. Võivad olla täidisega või ilma.
Süües iga päev midagi igalt korruselt ning varieerides toite ka toidugrupi siseselt, saab organism kätte kõik vajalikud toitained. Seda nimetataksegi mitmekesiseks toitumiseks. Kindlasti tuleb jälgida ka seda, et süüakse vastavalt vajadusele ehk nii palju, kui organism kulutab. Mõõdukas tuleks olla suhkru, rasva ja soolarikaste toitude tarbimisega. 21. Hakklihast 3 pooltoodet Hakkrulaad Tehakse veise, sea, uluki, vasikalihast. Need on suuremad pätsid täitmata või täidetud peekoni, tomati, singi, juustu, õunte, ploomide, köögiviljade, ananassiga. Küpsetatakse 225 kraadi juures 40 50 min, portsjonis 2 3 lõiku. Hakkbiifsteek Tehakse veiselihast, on ümmargune 1,5 cm paksune, 140 150g, praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt. Hakkliharullid Tehakse veise, lamba, vasikalihast. Ovaalse kujuga, u 8 cm pikkused, portsjonis 1 2 tk, täidetud
Osso bucco e. pajaroog vasikakoodist Vasika koodilõik, kooritud tomat, küüslauguk, sibul, sool, valge pipar, suhkur, valge vein, nisujahu, või, porru, porgand, varsseller, lihapuljong, tüümian, loorber, petersell. Valmistamine: 1. Paneerida liha soola ja pipraga maitsestatud jahus, pruunista potis. Köögiviljad viilutada, panna liha peale. Valada üle puljongi ja tomatikonserviga, lisada küüslauk ja ürdid. 2. Hautada u 1-1,5 tundi. Pajapraad vasikalihast Kondita vasikaliha, lehttaigen, nisujahu, sool, valge pipar, või, sibul, porgand, varsseller, puljong, sampinjonid, küüslauk, kooritud tomat, tüümian, loorber, rosmariin. Valmistamine: 1. Lõigata liha kuubikuteks, paneerida soola ja pipraga maitsestatud jahus. Pruunistada kastrulis võis. Viilutada sibul, porgand ja seller, panna liha peale, valada puljongiga ja tomatikonserviga. Hautada 1-1,5 tundi. Pajapraad vasikalihast 2
äädikakastmes segasalat, mis sisaldab kodupeeti, värsket hapukapsast ja -kurki, õuna ja sibulat. Kotlet on praetud hakklihakoogike, mujal kotletiks kutsutud naturaalne sealihatükk aga kannab Eestis karbonaadi nime. On teisigi lihtsaid kõhurõõme, mida mujal ei leidu. Nii jääb võõrsile väljarännanud eestlane alatiseks taga igatsema hapendatud rukkileiba ja hapukapsast. Pärisomaks peavad eestlased ka sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sülti. Omaette fenomen on 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu, mida tänapäeval säilitatakse plekktoosides, vanasti aga kaheliitristes plekkmannergutes. Soolasilk kipub linnades oma tähtsust kaotama, asemele on astunud praetud räim, mida süüakse esiti kuumalt, seejärel külmalt, ülejääk aga marineeritakse. Kalasõber ei lase mööda juulis-augustis
annaabi.ee 
