* jalategu- sai kõik asjad mõisast Abitegu Mõisavoor- talvel viidi teravili sadamasse Linnad: Linna eesõigused säilitasid Tallinn, Narva, Tartu, Pärnu Ülejäänud olid aadliperede valduses Väljaveokaubad: Teravili Lina Kanep Sisseveokaubad: Sool Luksusesemed Metall Paber Manufaktuurid: Keskus Narva: * vaseveski * saeveski Hüti klaasikoda (Hiiumaal) eesti esimene klaasikoda
sõjaväe varustamiseks või näljahäda korral. 17. sajandil arenes Rootsi riigis kiiresti tööstus; ka Eestis rajati esimesed töönduslikud ettevõtted -- mõisate juures alustasid tööd telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid; mõnda aega tegutses ka üks klaasikoda (Hiiumaal). Manufaktuurse tööstuse keskus oli Narva, kus olid lina- ja kanepitöötlemise ettevõtted ning Narva kose vee-energia jõul töötav vase- ja saeveski. Tallinnas oli vaseveski töötanud juba 16. sajandi lõpust, 17. sajandil ehitati see ümber paberimanufaktuuriks.
sõjaväe varustamiseks või näljahäda korral. 17. sajandil arenes Rootsi riigis kiiresti tööstus; ka Eestis rajati esimesed töönduslikud ettevõtted -- mõisate juures alustasid tööd telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid; mõnda aega tegutses ka üks klaasikoda (Hiiumaal). Manufaktuurse tööstuse keskus oli Narva, kus olid lina- ja kanepitöötlemise ettevõtted ning Narva kose vee-energia jõul töötav vase- ja saeveski. Tallinnas oli vaseveski töötanud juba 16. sajandi lõpust, 17. sajandil ehitati see ümber paberimanufaktuuriks. XVII sajandil suutsid Eestis rahvusvahelise kaubandusega jätkata ainult sadamalinnad. Euroopa ja Venemaa vahelised kaubateed olid muutunud ja peamisteks saanud kauplemine merd mööda Arhangelski ja Valge mere kaudu ning, küll vähemal määral, Narva ja Soome lahe kaudu. Maismaatee viis Pihkvast Vastseliina ja Aluliina (läti Alksne, saksa Marienburg) kaudu Riiga
*omanik ei pruukinud tunda käsitööd *manufaktuurid rajati esialgu linnadest välja, sest tsunftiseadused keelasid nende rajamise linnadesse *püüti leida kaubale turgu välismaal Mõlemas tehti tööd käsitsi. 13. Tööndusharud ja näited seal tegutsenud manufaktuuridest. Klaasitööndus – klaasimanufaktuur Hiiumaal, Kõrgessaare lähedal Hütil Paberitööndus – paberimanufaktuur Tallinnas, Härjapea ojal Metallitööndus – Narva vaseveski Metsatööndus – Narva saeveski Ehitustööndus – pea igas mõisas telliselöövid ja lubjaahjud 14. Hinnang Rootsi ajale majandusliku arengu seisukohalt. SIIN ISIKLIK ARVAMUS/HINNANG Minu oma: Hinnang: Rootsi aja mõju Eestile majanduslikule arengule oli pigem positiivne. Põhjendus: Hoolimata kaubateede muutumisest ning linnade läänistamisest, pean majanduslikku arengut pigem positiivseks seetõttu, et hakati looma esimesi
siis annad kulda ära teistele riikidele selle tõttu tehtigi narva jõele veskeid ja tehaseid sõjavägi vajab kaupu rootsi riik sel ajal suurriigi staatuses väiksest talupojamaast paisunud väga suureks pea tervet läänemerd hõlmavaks riigiks kõike üritatakse eestis toota talupojad ei tohtinud tammesid maha raiuda, sest need läksid laevade ehituseks ja riigi kaitseks, võis järgneda isegi surmanuhtlus 1649 sae- ja vaseveski Narva jõel veejõul toimus vasemaagi töötlemine ka tallinnasse rajatakse erinevaid veskeid nt paberveski, toodeti kaltsudest paberit 1667 Härjapea jõgi paberveski pikka aega voolas läbi tallinna, kasvas kinni on olnud mitmete tootmiste asupaigast voolava vee jõud aitas käivitada mitmeid masinaid algas ülemiste järvest ja voola tallinna lahte kiriku- ja vaimuelu võitlus igasuguste usuliste väärnähtuste vastu
Mõlemas kohas tehti tööd KÄSITSI!!! 13. Tööndusharud, kus asusid tegutsema manufaktuurid. Konkreetsed näited iga töön-dusharu üksikute ettevõtete kohta. Metsatööndus- 1649.aastal rajati Narva saeveski. Paberitööndus- Tallinnas asutati Härjapea ajal Eesti esimene paberimanufaktuur. Klaasitööndus- Hiiumaal Kõrgessaare lähedal Hütil tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur. Metallitööndus- rajati Vaseveski Narva (1649.a) 14. Hinda Rootsi aja mõju Eesti ala majanduslikule arengule. Põhjenda oma arvamust. Mõjus halvasti, sest linnad kaotasid linnaõiguse, linnad läänistati aadlikele. 15. Selgita: pärusmõis, riigimõis, aadliopositsioon, adramaade revisjon, vakuraamat, manufaktuur, konsistoorium. Pärusmõis - Riigimõis - Riigi omandisse kuulunud mõis. Seda valitsesid riigi poolt määratud
Oluliseks tegevusalaks jäi käsitöö. Meistrite, sellide ja õpipoiste suhted olid täpelt korraldatud. Tsunftikord muutus rangemaks, tsunfte tekkis juurde. 1675. aastal kaotati Tallinna Oleviste gild, selle käsitöölised arvati nüüd lihtrahva hulka, kellel ei olnud kodanikuõigusi. Eestlaste roll linnaelus tõusis. Manufaktuurid olid tunftidest järgmisel kohal. Uut tüüpi ettevõte oli Glashütte- klaasimanufaktuur Hiiumaal. Manufaktuuritootmise põhikeskus oli Narva. Narvas olid vaseveski ja saeveski. Lutheri kirik Eestis Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: Kirikuhooned olid rüüstatud ja purustatud Enamik kogudusi oli õpetajateta Taas võtsid võimu muinasaja kombed Pastorite haridus jättis soovida Armulaual pakuti veini asemel õlut Piiskop Joachim Jhering suutis lutheri kiriku Eestis kindlustada. Ka Liivimaale loodi konsistoorium. Vaimulikkonna ees seisis kindralsuperintendent. Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer.
tsunfti seadused keelasid linnades manufaktuuride rajamise. Reeglina müüdi kaupa kodulinnas Püüti leida turgu välismaal Tööd tehti käsitsi 19. Tööndusharud, kus asusid tegutsema manufaktuurid. Konkreetsed näited iga tööndusharu üksikute ettevõtete kohta. 1) Metallitööndus - Vaseveski Narvas rootsi ajal 2) Paberitööndus - Tallinna paberimanufaktuur, Räpina paberivabrik 3) Klaasitööndus - Hüti klaasimanufaktuur, 4) Ehitustööndus - mõisate juurde rajatud telliselöövid ja lubjaahjud 5) Puidutööndus/metsatööndus - saeveski Narvas 20. 17.-18. saj. töönduses toimunud muutused. TV lk. 37 ül. 2. · tekkisid manufaktuurid · kaotati tsunftide piirangud · tootmine suurenes ja käsitöö osatähtsus vähenes
käsitöö ja tööndus · säilis tsunftikord · eestlasi tõrjuti jätkuvalt käsitööst kõrvale · tegutsesid nurgakäistöölised e tsunftijänesed · mõisatesse ehitati veskeid, viinapõletuskatlaid, lubjaahje, telliselöövleid · mõisates hakati tootma seepi, puudrit, tärklist, küünlaid, äädikat · 17.saj hakati eestis asutama manufaktuure - Tallinnas paberimanufaktuur, Narvas sae-ja vaseveski, Hiiumaal klaasimanufaktuur, Põltsamaa portselanimanufaktuur · palgaline tööjõud · suur osa tööst tehti käsitsi VAIMUELU 18.SAJANDIL Poola ajal : · taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon · vastureformatsioon - jesuiideid tegutsesid Eesti aladel. 1583.a. rajati Tartusse Jesuiitide Gümnaasium parema hariduse andmiseks, jesuiidid asutasid tõlkide seminari, et ette
pääw", Talgo taggatip ehk peaparrandaminne". Oma loomult need katsetused üsna juhuslikku laadi ega arenenud järjepidevaks sündmuste reaks, seega ei mõjutanud eriti ka eesti teatri tulevikku. Teatritegevus Tartus 18. ja 19. sajandil Teatritegevusest Tartus 18. sajandil palju teada ei ole. Ilmselt peatus seal nii mõnigi rändtrupp, sest 1781. aastal kohandati teatrihooneks Aleksandri ja Lao tänava nurgal asuv vaseveski, mis mahutas u 200 vaatajat. Aastail 1812-1862 takistas teatritegevust oluliselt Vene keisri Paul I kehtestatud ja 55 aastat kestnud teatrikeeld, mis olid 19. sajandi liberaalses Euroopas täiesti ebatavaline nähtus. Idee teatritegemise keelamiseks siin tuli Tartu Ülikooli juhtkonnalt, kes kartis etenduste halba mõju üliõpilaste moraalile. Vastu tulles üliõpilaste teatrihuvile, lubati neil 6-8 korda aastas rektori järelvalve all esitada ,,Väikesi dramaatilisi
Linna elanmikke oli 6% kogu elanikonnast. Kaupmeeste seas toimus spetsialiseerumine teatud kaubaliikidele. Talurahvakaupmeheks peeti kauomeest, kelle käest sai osta kõikke, mida talus vaja läheb. Pulli Hans - Tartu kaupmees, kes oli esimene eestlasest Suurgildi liige. Hakkati asutama manufaktuure. De la Gardie rajas Hiiumaale Klaasi manufaktuuri "Glashütte." (Hiiumaale külanimi Hütti). Narva rajati lina ja kanepi töötlemise manufaktuur. Narva ja Tallinnasse tehti vaseveski ja saeveski. 1664 - Tallinnassse paberi manufaktuur. Paberit toodeti kaltsust. 17. sajandil elavnes Lääne-euroopa majanduselu.Sellega suurenes vajadus laevaehitus materjalide järele. Linnadesse hakati püstitama bastione. KÄSITÖÖ Valitses tsunfti kord. Selle seadusi muudeti rangemateks. Suurenes ka tsunftide arv. 15 Oleviste gild - eestlastest käsitöölaste ühendus. HARIDUS
annaabi.ee 
