Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja alluksid ordu juhtkonnale. Peapiiskopid nägid ordut vaid sõjalise organisatsioonina ja üritasid liivimaalaste vahendusel. Linna õigused: Lübecki, Riia, Saare-Lääne piiskopiõigus. Rae maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, nõuda ordudlt vasallitruudust. Danzigi konverents: Ordu inkorporeeris Riia peapiiskopkinna, ülesanded: Heakord ja kaitse. Linna huvide kaitse. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja piiskopkonnad vabanesid kohustusest sõja korral ordule alluda. Maapäevad: Üleliivimaaline Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia Hollandisse. Transiitkaubandus
6.Kes olid trubaduurid? Trubaduur oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik,viljeles eeskätt armastusluulet. 7.Kes olid truväärid? Truväär oli Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulik,kes luuletas prantsuse keeles.Üks tuntumaid truvääre oli Richard 1 Lõvisüda. 8."Nibelungide laulu" teema,probleemid ja tegelased? "Nibelungide laulu" põhiteemaks võiks pidada reetmist,armastust,kättemaksu,rüütellikust ja vasallitruudust. Tegelasteks olid siis Siegfried,madalmaade kuningas,kes oli peaagu võitmatu,ainult üks puulehe suurune koht tema kehal oli haavatav. Siis oli veel Kriemhild,kes oli Burgundia printsess ja kellest sai Siegfriedi naine. Siis Gunther,kes oli Burgundia kuningas ja Kriemhildi vend. Siis oli Guntheri truu vasall Tronja Hagen. Siis Islandi vürstitar Brünhild,kes oli maailma tugevaim naine,kuid kellest sai Guntheri naine.
aastal), Svaabimaa hertsogiriigi hertsog ning lühikest aega ka Jeruusalemma valitseja (1225- 1228). Friedrich II oli keiser Heinrich VI ja Sitsiilia kuninganna Constantia poeg. Pärast isa surma krooniti ta 17. mail 1197 2-aastaselt Sitsiilia kuningaks. Pärast oma ema surma oli ta riigi nominaalne ainuvalitseja. Et pärast Heinrich VI surma olid keisririigis puhkenud vastuolud ja Sitsiiliaski oli olukord ebakindel, siis pidid Friedrichi eestseisjad kinnitama tema vasallitruudust paavst Innocentius III-le: ametlikult oli Kirikuriigi valitseja Sitsiilia lääniisand. 1208. aastal tapeti Friedrichi onu Svaabimaa hertsog Philipp. Tema rivaal, Saksimaa hertsog Otto, krooniti järgmisel aastal keisriks. Kuid peagi läks ta paavstiga tülli ja tema võim muutus ebakindlaks. Temavastaselt meelestatud Saksa vürstid valisid 16-aastase Friedrichi 1211. aastal Saksa kuningaks, ta krooniti 1212. aastal ja sai ka paavsti toetuse
Jaapani koolides ei püüdnud õpetajad rõhutada konkurentsi, sest see rakendas elu rangelt seisuslikus ühiskonnas. Vastupidi, iga õpilane oli isiksusena oluline ja põhiülesanne oli mitte alandada õpilast madalamast seisusest koolikaaslaste ees. Poisid sooritasid pidevalt eksameid ja said selle eest preemiaid. Need preemiad olid küllaldane ergutus ja poisid olid püüdlikud. Kuna õppimine algas vara ja oli pikaajaline, kujundati lastes eelkõige vasallitruudust, ülemuste austamist, õpetati neile väärikust ja kombeid. Jaapani hariduse areng Lugemine ja kirjutamine algasid Jaapanis sedamööda, kuidas tungisid Jaapanisse Hiina hieroglüüfid 6. sajandi paiku. Nara ja heiani perioodil õpetati aristokraatiat budistlikus ja konfutsiaanlikus laadis, esimesed õpetajad olid budistlikud preestrid. Taih koodeks nägi ette esimese ametliku kooli rajamise. See oli mõeldud valitsusametnike koolitamiseks ja sinna pääsesid vaid nobiliteedi lapsed.
Viimasel pulmadega. hetkel ta siiski teeb seda, kuid keisri väed ei jõua õigeks ajaks kohale. Järgneb Võrreldes "Rolandi lauluga" on "Laul hirmus kättemaks ja saratseenide täieik minu Cidist" palju ajaloolisem, jutustades purustamine. Eepos lõpeb kohtu- kroonikalise täpsusega reaalsetest mõistmisega reetur Ganeloni üle. sündmustest Ülistab vasallitruudust ja rüütlivaprust Ei võitle ainult kangelased, vaid ka tavamehed Taunib feodaalide omavahelist vaenu ning idealiseerib õiglast ja autoriteetset Tähelepanu pereelul ja olustikule valitsejat Armastus naise ja laste vastu Rahvustunne ja kodumaa-armastus Värss on vaba ja jutustav
H. Tammsaare loomingust. ,,Tõe ja õiguse" kunstilisi iseärasusi. Vastused: · · ,,Rolandi laul"- pärineb 11.sajandist. Eepose sündmustiku aluseks on ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse ehk kristlike rüütlite sõda teiseusuliste vastu. Kui Karl Suur Hispaaniast 778 tagasi pöördus, ründasid baskid tema jalaväge ja hävitasid selle. Võitluses langes ka Roland. Lugulaul ülistab vasallitruudust ja rüütlivaprust, idealiseerib õiglast ja autoriteetset valitsejat. Teoses pole armastust ega huumorit, ainult rahvuse kaitsmise idee. · ,,Laul minu Cidist"- 12.saj, teose peategelane on Rodrigo, hüüdnimega Cid. Cid tähendab isandat ja on hispaania senjööride sage tiitel. Cid kuulus kõrgaadlisse oli kuninga Sancho II väeülem ja peamine abiline. Pärast
Karl Suure nõukogus valitakse rahusõlmija, end pakub saadikuks Roland, kuid ta on liiga temperamentne. Ta pakub asemele oma onu Ganeloni. Too on arg mees ning kardab, et Roland soovib tema surma. Ta täidab mauride juures oma ülesande, kuid reedab Kark Suure armee teekonna. Ta ahvatleb kuningas Marsiliust Karl Suure väge jälitama. Lahingus hukkuvad kõik 12 paladiini. Selle eest maurid hävitatakse. Ganelonile määratakse karistuseks neljakskiskumine. "Rolandi laul" ülistab vasallitruudust ja rüütlivaprust, idealiseerib õiglast ja autoriteetset valitsejat. Eepose autor psühhologiseerib nii oma tegelased kui ka võitluse episoodid, kujutades dramaatilisi olukordi, kurjakuulutavaid endeid, kordusi, tegelaste mitmeplaanilisi karaktereid jms. Üks esimesi teoseid Euroopa kirjanduses, kus on kujutatud rahvustunnet ja kodumaa armastust. Roland oli keskajal populaarne kangelane ka saksa, hispaania, eriti itaalia rahvalaulikute loomingus. (Mihkel lisas: "Kunstiliselt tervik
musitseerimine. Eesmärgiks oli kasvatada hingehellust, rahustada sõjakust ning viia mõtted verest, vägivallast ja lahingust kaugemale. Luuletamine oli samuti kasvatusvahend. Rituaalne enesetapp- seppuku_ oli üks kindel mõiste samurai kasvatuses. Selle sooritamine oli auasi. Talupoja kasvatuses rõhutati eelkõige töökuse tähtsust. Jaapani valitsev ladvik oli kindlalt veendunud hariduse tähtsuses. Kuna õppimine algas vara ja oli pikaajaline, kujundati lastes eelkõige vasallitruudust, ülemuste austamist, õpetati neile väärikust ja kombeid. Igale tüdrukule õpetati varakult, kuidas oma seisuse kohaselt käituda, kuidas riietuda, mida nõuab etikett ühe või teise külalise tervitamise puhul jms. Kõige olulisem samurai naise kasvatuses oli võtta omaks oma mehe maailmavaade. Tüdrukute kasvatus eeldas nende üldist ettevalmistust eluks mehe kodus. Jaapani teater oli jaapani linlase arvestatav kasvataja, näidates ja tutvustades talle nii
jätkas õpinguid oma õpetaja juures individuaalprogrammi alusel. Selline õpe jätkus kuni 22 aasta vanuseni. Koolid olid hästi varustatud treeninguruumide ja loengusaalidega. Hommikuti õpiti kirjandust, päevane aeg oli pühendatud treeningutele. Suurt tähelepanu osutati kalligraafia õpetamisele, samuti oli oluline tunda etiketti ja käitumisrituaale, lauakombeid ning relva käsitlemist. Kuna õppimine algas vara ja oli pikaajaline, kujundati lastes eelkõige vasallitruudust, ülemuste austamist, õpetati neile väärikust ja kombeid. Igale tüdrukule õpetati varakult, kuidas oma seisuse kohaselt käituda, kuidas riietuda, mida nõuab etikett ühe või teise külalise tervitamise puhul jne. Samuraide tütreid kooli ei saadetud, neid õpetati kodus. Nad õppisid majapidamist, kuidas peab olema hea pereema ja abikaasa. Lisaks kutsuti neile väljastpoolt õpetajaid, kes õpetasid neile rituaalset käitumist,
jätkas õpinguid oma õpetaja juures individuaalprogrammi alusel. Selline õpe jätkus kuni 22 aasta vanuseni. Koolid olid hästi varustatud treeninguruumide ja loengusaalidega. Hommikuti õpiti kirjandust, päevane aeg oli pühendatud treeningutele. Suurt tähelepanu osutati kalligraafia õpetamisele, samuti oli oluline tunda etiketti ja käitumisrituaale, lauakombeid ning relva käsitlemist. Kuna õppimine algas vara ja oli pikaajaline, kujundati lastes eelkõige vasallitruudust, ülemuste austamist, õpetati neile väärikust ja kombeid. Igale tüdrukule õpetati varakult, kuidas oma seisuse kohaselt käituda, kuidas riietuda, mida nõuab etikett ühe või teise külalise tervitamise puhul jne. Samuraide tütreid kooli ei saadetud, neid õpetati kodus. Nad õppisid majapidamist, kuidas peab olema hea pereema ja abikaasa. Lisaks kutsuti neile väljastpoolt õpetajaid, kes õpetasid neile rituaalset käitumist,
annaabi.ee 
