Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelastel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii mõneski eeposes leidis ta nendes võitlustes kuulsusrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid " Rolandi laul ". See jutustas Karl Suure ustavast vasallist krahv Rolandist, kes sõjaretke ajal Hispaaniasse pidi oma väesalgaga võitlema suure hulga islamiusuliste araablaste vastu. Rüütliromaanid Rüütlitest ei pajatanud ainult eeposed, vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid. Kõige armastatumad olid lood Kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest. Kangelasteod pühendati tavaliselt oma armastatud neiule südamedaamile. Trubaduuride luule Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet
keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi (1557) laienes maksunõue kogu Liivimaale. Ordu püüdis Vene ohu vastu leida kaitset, sõlmides esialgu liidu Rootsiga. Kuid 15541557 kestnud Rootsi-Vene sõjas jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda Gustav Vasa silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti nõudmisi Posvoli leppe kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop Wilhelmi õigused. Sõlmiti ka Vene-vastane Poola- Liivimaa liit, mis pidi ellu rakenduma aga alles 1562. aastal. Nii jäi Liivimaa Venemaa otsese rünnakuohu vastu kaitseta. 1557
Mõisaid ehitati rohkem peale Jüriöö ülestõusu. Suurem osa siinsetest saksa soost vasallidest olid mitte rüütliseisusega aadlid vaid nende teenistuses olnud alamaadlid e ministeriaalid Baltikumis saavutasid nad kõrgema sotsiaalse positsiooni. Talupoega puudutav: algselt oli kohutsusteks vaid üldised, kõiki ristituid puudutavad tööd, nagu teede ja sildade korrashoid, kirikute & linnuste ehitamine. Hiliskeskajal täielik sõltuvus vasallist. Põhjuseks: - üldine feodaalkord ja sellega seotud ühiskondlik mõtlemine. - Aadel kõrgeima võimu esindaja, krikul omad privileegid ja linnakodanikel autonoomia. - Talupoegade koormised polnud reguleeritud ja valitsevaks sai vasallide suva. - Keskvõimu polnud olemas, kes oleks sisemist elu tasakaalustanud (nt kuningas). - Võlgadesse sattumine sunnismaisuse väljakujunemine. Linnad: märkimisväärne eestlaste hulk. Hoidsid isikliku vabaduse mõtet elus
keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi (1557) laienes maksunõue kogu Liivimaale. Ordu püüdis Vene ohu vastu leida kaitset, sõlmides esialgu liidu Rootsiga. Kuid 15541557 kestnud Rootsi-Vene sõjas jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda Gustav Vasa silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti nõudmisi Posvoli leppe kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop Wilhelmi õigused. Sõlmiti ka Vene- vastane Poola-Liivimaa liit, mis pidi ellu rakenduma aga alles 1562. aastal. Nii jäi Liivimaa Venemaa otsese rünnakuohu vastu kaitseta. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond
rahu säilitamiseks lubama, kuid hiljem keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi (1557) laienes maksunõue kogu Liivimaale. Ordu püüdis Vene ohu vastu leida kaitset, sõlmides esialgu liidu Rootsiga. Kuid 15541557 kestnud Rootsi-Vene sõjas jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda Gustav Vasa silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti nõudmisi Posvoli leppe kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop Wilhelmi õigused. Sõlmiti ka Vene-vastane Poola-Liivimaa liit, mis pidi ellu rakenduma aga alles 1562. aastal. Nii jäi Liivimaa Venemaa otsese rünnakuohu vastu kaitseta. 1557
Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelaseepose peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel, kes ei kõhelnud hetkegi, kui tekkis vajadus oma elu isanda ja ristiusu eest ohvriks tuua, kangelasel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii mõneski eeposes leidsid ta nendes võitlustes kuulsusrikka lõpu. Kangelaseeposte seal oli üks kuulsamaid ,, Rolandi laul ,, See jutusta Karl Suure ustavast vasallist krahv Rolandist, kes sõjaretke ajal Hispaaniasse pidi oma väesalgaga võitlema suure hulga islamiusuliste araablaste vastu. Raskest olukorrast hoolimata pidas Roland häbiväärseks pasunahüüdega Karli appi kustuda. Ta astus ebavõrsesse võitlusse ja langes kangelasena. Rüütliromaanid Vapratest ja ustavatest rüütlitest ei pajatanud mitte ainult eeposed, vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid
Elanikke ca 1000. Viljandi – 13saj tekkinud. 1283 Riia õigus. Elanike arv ca 1000. Sama Rakveres (1302 Lübeck). Paides 1291 Riia õigus. Narva ka Lübecki õigusega 14saj I poolel. Polnud hansalinn, kuigi Tallinnaga tugevalt seotud. Vadja elemendid sees. 1492 Ivan III Ivangorod lõikas ära jupi majanduslikust tagamaast. Haapsalu – linnaõigus 1279 (Riia modifikatsioon), mõnisada elanikku. 1296 üritas Vasalemma suudmesse rajada keegi linna. Lätis üritas üks Straupe linn tekkida vasallist. Hullumaja. Alevikud – linnaõigusteta, aga majanduslikult olulised. Nt Lihula jõukus 13saj võrreldav Haapsalu/Pärnuga. Kindlustatud vaid põhilised linnad Linnaelu Valitses raad (magistraat). Valisid ise liikmed. Suurus erines ka. Tallinnas 14saj 24. Istuv raad 12 liiget. Vana raad teine pool ja aastaga vahetusid. Saj vahetus lakkab ja kujuneb pidevaks. Liikmed prestiižsemad ja rikkamad tegelased. Lisandus 15saj bürgermeister. Kuulus haldusvõim, kohtuvõim, seadusandlik võim.
C. Venemaa loobus oma nõudmistest Narvajõe läänepoolsetel aladel: kinnitas II korda Põhja-Eesti ja Narva Rootsile (I korda 1583) Liivi sõja II pool (1562-1583) · Lähtekoht: Taani (1559), Rootsi (1561) ja Poola-Leedu (1561) olid saanud endale alasid vabatahtlikult: - Venemaa laienenud vaid sõjalisel viisil: Eesti idaalade okupatsioon - Venemaa soov edasi laieneda diplomaatiliste vahenditega: vasallist liitlasest hertsog Magnusest sai näiline ,,Liivimaa kuningas" (1570-78) · Pöördepunkt: ,,venesõbralik" Erik XIV kaotas Rootsi trooni (1568) ja Poola-meelne ja Vene-vastane Johan III tõhustas sõda idas ja lõunas - Magnus palgasõdurid ja Vene vägi alustasid rünnakut Rootsi Põhja-Eesti valduste vastu 1570 · Kurnav sõda käis edasi tagasi ja katkuepideemiad: - 1575 oli Põhja-Eesti manner (va Tallinn) venelaste käes
Algusest peale kivilinnused, olid vaja meistreid. Ja meeskonna teenindamiseks oli vaja käsitöölisi ja kaupmehi , ja nendest hakkaski kujunema linnuse ümbrusesse asulad. 100 linnust oli aga umbes 10 linna oli olemas. Suurim ja iseseisvam oli Riia linn. Orduriigist Koiva ääres kaks linna Võnnu ja Valmiera. Ja Kuramaal Koldigen ja Venspils. Riia peapiiskopi aladele Koknese, Lemsalu,Straupe(eripära sai alguse kohalikust piiskopi vasallist). Kuramaapiiskopi haldusaladel Piltene, ja Aizpute. Nendest 10 linnast oli 8 hansalinnad, hansaliidust jäi välja Piltene ja Aizpute. Hansaliitu kuulumine tähendas et need osalesid hansakaubanduses ja said osa hansarikkusest. Hansa kaupmehi huvitas transiitkaubandus, hoidsid sidemeid lääne-euroopaga, skandinaaviamaadega , kasutasid Väinajõge kui olulist veeteed Venemaaga. Kohalik kaubandus etendas oma rolli, veeti välja laevaehitus
annaabi.ee 
