demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata vabariik. Selle väljatöötamisel võeti eeskuju Weimari Vabariigi, Sveitsi, Prantsusmaa ja USA põhiseadustest. Põhiseadusega kehtestati Eestis demokraatlikud kodanikuõigused. Selle muutmiseks oli nõutav rahvahääletuse korraldamine. Liberaalse demokraatia ajajärgul oli väga palju erakondi, sellest võis olla tingitud ka poliitiline võitlus parlamendis ning valitsuse sagedane vahetumine. Kuid siiski püsisid riigikogus kolm põhijõudu -- vasaktiib, paremtiib ning tsenter . Koalitsioonivalitsustes domineerisid parempoolsed ja tsentriparteid. 1929. aastal vallandunud ülemaailmne majanduskriis ja sellega kaasnenud äärmuslike liikumiste toetuse kasv destabiliseeris Eesti üliliberaalset poliitilist süsteemi. 1929.aastal moodustati paremradikaalne antiparlamentaarne liikumine, mis pürgis kriisi süvenedes võimule. Rahvahääletusel kiideti heaks vabadussõjalaste põhiseaduse muutmise eelnõu, mis
Valdav osa polnud iseseisvalt raamatut avaldanud. Avalikud kirjandusõhtud, kus rühma liikmed esinesid oma teostega, teenisid nii raha kui ka reklaami. Avalikkusele jäi neist intrigeeriv pilt kui argielu ja tavamoraali trotsivatest boheemlastest. Siuru avaldas üle 30 raamatu, ühisväljaannetena kolm albumit ja 1928. aastal koguteos ,,Sõna". Siuruga tõusis luule populaarsus. Tegutsemisaja alguses oli Siuru ühtehoidev, aga eristuma hakkas boheemlaslik ,,vasaktiib"- Gailit ja Visnapuu. Nad leidsid, et teised, eriti Under ja Adson, on liiga alalhoidlikud ja ning väikekodanlikud. Visnapuud häiris Siuru nn ,,lilleluule". Siuru looming oli juba laadilt selline, mis saab valitseda vaid lühikest aega. M. Under Rühmituskaaslaste poolt Siuru printsessiks hüütud. Gailit nimetab ,,Noor-Eesti puhkema läinud õieks". Tema tähtsaim, siurulikum ja esimene luulekogu ,,Sonetid"
A-U pidi konsulteerima Sks, kes aga oli huvitatud sõjast. Serbia seda vastu ei võtnud. 28. juulii 1914 kuulutab A-U Serbiale sõja. Sõjaplaanid: a) Schliffeni plaan: Sks juhtiv sõjaväelane töötas selle plaani välja, ise seda ei näinud. Välksõjaplaan! Blitzcrieg: 3-4 nädalaga tuli purustada Prants. Inglismaa sekkus, sest Sks rikkus Belgia neutraliteeti. Selle plaani ellu viimise tähtsaim eeldus oli, et põhiliselt suurim sõjaline jõud tuli koondada läänerindele. Lr. Vasaktiib tuli jätta nõrgemaks. Schieffeni plaan ebaõnnestub, sest läbi murdmine Belgiast ei olnud piisavalt jõuline, parempoolne läänerinne oli nõrk. b) Prantslaste plaan: löögijõud piirile Sks-ga 17. plaan! Ei õnnestunud. 1914 sept oli selge, et Sks plaan on läbi kukkunud. Marne'e lahing- jõgi kirde prantsusmaal. Sks pealetung peatati. Positsioonisõda 1914- kurnamissõda, vastu peab see riik, kes suudab oma varusid täiendada. 1914 20. august alustab
põhjustades sagedasi valitsuskriise. Uuendusi olukorra parandamiseks oli raske läbi viia,sest valitsuse etteotsa pääsesid tavaliselt suuremad lubajad. Sageli kaeti antud lubadusi riigi kaitsekulutusi kärpides. Aastate 19201934 poliitilist elu iseloomustab erakondade rohkus, äge poliitiline võitlus parlamendis ja valitsuste sagedane vahetumine. Sellel perioodil vahetus 23 valitsust. Riigikogus domineeris kolm põhijõudu -- vasaktiib, kuhu kuulusid Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Eestimaa Kommunistlik Partei. Parempoolse tiiva moodustasid Põllumeestekogud ja Kristlik Rahvaerakond ning tsentri Eesti Rahvaerakond. Kuigi poliitilised jõud parlamendis olid enam-vähem tasakaalus, oli siiski täheldatavparempoolsete agraarparteide mõju kasv ning sotsialistlike ja tsentriparteide mõju vähenemine. Koalitsioonivalitsustes domineerisid parempoolsed ja tsentriparteid.
Eestis koonduti peamiselt rahvuste järgi, eestlased ei liitu. Eseerid- Suurim ja mõjukam sotsialistlik partei sh. ka Eestis pärast Veebruarirevolutsiooni. Eraomandit kaotada võimalik vaid revolutsioonilisel teel. Sotsialism aga veel kaugel, algul demokraatlik vabariik., autonoomia, tööliste huvid, maa muutmine ühisomandiks. Põhiliselt vene madrused ja soldatid ja laevaehitustehastes ja merekindluse ehitajad-töölised. Vasaktiib hakkas lähenema bolševikele, moodustades nendega sügisel 1917 koalitsioonivalitsuse. Eesti esseerid - Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Partei suur mõju talurahva hulgas, nägid Venemaad sotsialistliku riigina kaugemas tulevikus, aga algul föderatiivne riik, Eesti selle osariik +kultuurautonoomiaga. (Hans Kruus, Gustav Suits, Villem Ernits). Just Lõuna-Eesti keskustes ja maakondades. Eesti rahvuspolkude soldatid.
Kui kuulut välja saksa liiduvabariik , keelustatakse rahvahääletuste kasut riigivalitsemisel, viidates Hitleri toimingutele . Weimari Vabariigi parteisüsteem 27 · Paremtiib: - Saksa Rahvapartei (liberaalid), - Saksa Rahvuslik Rahvapartei (vanad kons.), - Tsentrum (katoliiklik), - Saksa Demokraatlik Partei/Riigipartei (end. Vabad kons.), - Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, - Baieri Rahvapartei, · Vasaktiib: - Sotsiaaldemokraatlik Partei, - Kommunistlik Partei, Parteisid rohkelt , künnis 2 % , parlament võrdlemisi killustunud ja rohkelt erinevate parteidega esindatud. Puudub väga selgelt domineeriv pol jõud vähemalt Weimari Vabariigi alguskümnenditel , järk-järgult hakkab osutama sellele, et keisririigist pärit jõud ennast ei õigusta ja 30 a alguses kus NSDAP tõuseb pol juhtivaks jõuks uue parteina, mis on vanast pärandist rikkumata
liberaalide, konservatiivide. Saksamaa on hea näide, kuidas toimub kiire radikaliseerumine. 1930ndatest on Riigipäev halvatud- kommunistide ja natside koostöö. Paremtiib: - Saksa Rahvapartei (liberaalid), - Saksa Rahvuslik Rahvapartei (vanad kons.), - Tsentrum (katoliiklik), - Saksa Demokraatlik Partei/Riigipartei (end. Vabad kons.), - Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, - Baieri Rahvapartei, Vasaktiib: Omavaheline vastasseis ja pooldavad pigem natse, kui see i kahjusta sotsiaaldemokraate. - Sotsiaaldemokraatlik Partei, - Kommunistlik Partei, Saksamaa Liitvabariik (alates 1949) Perioodid 1949-1990 Jagatud Saksamaa (SLV ja SDV); 1945-1949 Saksamaad kui riiki ei eksisteeri Saksamaa on jagatud neljaks okupatsioonitsoonideks. Neist tuleneb ka suuri mõjutusi hilisemas Saksamaa poliitikas.
Piiskopid reeglina aristokraadid, kel vähene vaimulik haridus, variatiivsus suur – on territooriume, kus 30% vaimulikest kõrgharidusega (ei pruugi olla teoloogiline haridus). Luterlik reformatsioon kestab 1517-1555 (lõpeb Augsburgi usurahuga). I faas – indulgentsitüli 1517-1521, Rooma kiriku algatatud protsess luteri kiriku vastu. II faas - Tekivad esimesed remormatsioonirühmitused, Šveitsis Zvingly? Tekib ka nn reformatsiooni vasaktiib, spiritualistid, ristijad. III faas 1525. a kui talupoegade ülestõus Saksamaal. IV faas kuni 1530. a konsolideerumise faas – evangeelse maakiriku algus. V faas 1530-1546/47 reformatsioon levib eeskätt just Saksamaal ning hakkab levima ka Euroopa põhja- ja idaosas – reformatsioon linnadesse jõuab juba varem. VI faas kuni 1555. a, kui puhkeb Šmalkaldija sõda, lõpeb augsburgi usurahuga. AUgsburgi usutunnistus pärit juba 1530. aastast. Konfessionaalne ajastu 1555. a alates.
revolutsioon viiks katastroofini. Eestis koonduti peamiselt rahvuste järgi, eestlased ei liitu. Eseerid- Suurim ja mõjukam sotsialistlik partei sh. ka Eestis pärast Veebruarirevolutsiooni. Eraomandit kaotada võimalik vaid revolutsioonilisel teel. Sotsialism aga veel kaugel, algul demokraatlik vabariik., autonoomia, tööliste huvid, maa muutmine ühisomandiks. Põhiliselt vene madrused ja soldatid ja laevaehitustehastes ja merekindluse ehitajad-töölised. Vasaktiib hakkas lähenema bolsevikele, moodustades nendega sügisel 1917 koalitsioonivalitsuse. Eesti esseerid - Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Partei suur mõju talurahva hulgas, nägid Venemaad sotsialistliku riigina kaugemas tulevikus, aga algul föderatiivne riik, Eesti selle osariik +kultuurautonoomiaga. (Hans Kruus, Gustav Suits, Villem Ernits). Just Lõuna-Eesti keskustes ja maakondades. Eesti rahvuspolkude soldatid.
annaabi.ee 
