CTRL+O dokumendi avamine CTRL+S kirjuta kettale (Save) Funktsiooniklahvid F10 aktiveeri menüüriba F12 kirjuta fail kettale Save As käsuga ALT+F4 akna sulgemine Shift+funktsiooniklahv SHIFT+F3 aktiveeritud tähtede muutmine suur- või väiketähtedeks Ctrl+... CTRL+F2 printimise eelvaatuse käsk (Print Preview) CTRL+SHIFT+W joonib alla sõnad, kuid mitte tühikuid CTRL+ENTER sundleheküljevahetus Lisa Lõigu joondus CTRL+E keskjoondus CTRL+J rööpjoondus CTRL+L vasakjoondus CTRL+R paremjoondus Kustutamine CTRL+BACKSPACE ühe sõna kursorist vasakult kustutamine DELETE ühe märgi kursorist paremalt kustutamine CTRL+DELETE ühe sõna kursorist paremalt kustutamine Teksti ja graafika aktiveerimine SHIFT+PAREM NOOL ühe märgi paremale SHIFT+VASAK NOOL ühe märgi vasakule CTRL+SHIFT+ PAREM NOOL sõna lõpuni CTRL+SHIFT+ VASAK NOOL sõna algusesni SHIFT+END rea lõpuni SHIFT+HOME rea alguseni SHIFT+NOOL ALLA ühe rea alla SHIFT+NOOL ÜLES ühe rea üles
Uuelt leheküljelt algavate töö esimese astme pealkirjade ja järgneva teksti või teise taseme pealkirja vahele tuleb jätta tühi rida, samuti pealkirja ja sellele eelneva teksti vahele. Kolmanda ja neljanda taseme pealkirjad järgnevad nii tekstile kui ka eelmise taseme pealkirjale tavalise reavahega, samuti on tavaline reavahe nende ja järgneva teksti vahel. Sissejuhatust, kokkuvõtet, resümeed, kasutatud allikate loetelu ja lisasid ei nummerdata. Pealkirjadel on vasakjoondus. Taandridu ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Erandiks on juhud, kus pealkiri koosneb mitmest lausest. Uurimistööde pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid reeglina ei kasutata. Leheküljenumbreid loetakse alates tiitellehest, kuid tiitellehele ja sisukorrale lehekülje numbrit välja ei trükita
Paljudel fontidel on kas piirkondadele või kirjasüsteemidele kohandatud eriversioonid. Meile sobib hästi Baltic. 3. B (Bold) - rasvane kiri. 4. I (Italic)- kaldkiri 5. U (Underline)- allajoonitud kiri 6. Kirja värv (Color) 4 2.3 Teksti joondamine Vahel on vaja tekst sättida nii et ta oleks kas lehe paremas või vasakus servas või hoopis keskel (pealkirjad). Selle jaoks on tööriistaribal kolm nuppu: 1. Vasakjoondus (Align Left) - sättib teksti tavalisel moel algama vasakust servast 2. Keskjoondus (Align Center) - tekst keskele NB! Ainult nii sätitakse pealkiri lehe keskele, mitte kunagi ei tohi selleks kasutada tühikuid! 3. Paremjoondus (Align Right) - tekst seadub paremasse serva. Ülesande jätk: Proovi saavutada selline tulemus: Peter Paul Rubens Flaami maalikunsti suurim esindaja, kes viis ellu baroki ideaalid, oli Pieter Pauwel (Peter Paul) Rubens (1577-1640)
Töös tuleb kasutada automaatset poolitamist. 2.2.2 Pealkirjade vormistamine Tööde tekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks. Pealkirjad nummerda- takse araabia numbritega (v.a sisukord, lühendid, sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud allikad ja lisad). Kõikide peatükkide pealkirjad vormistatakse järgnevalt: läbivate suurte tähtedega; kirjasuurus 18 punkti; teksti värv must; vasakjoondus; lõigu vahe pärast lõiku 12 punkti. Kõikide peatükkide pealkirjad algavad uuelt lehelt. Pealkirjades ei poolitata sõnu, ei kasutata lühendeid (v.a üldkasutatavad ja üldtuntud organisat- sioonide nimed). Pealkiri peab olema võimalikult lakooniline ja vastama järgneva osa sisule. Pealkirjade järele ei panda punkti. Kui pealkirja alla mahub vähem kui kolm rida teksti, viiakse
15.september, 2008 TAOTLUS Meil toimub 25.november 2008 koolis üritus ja meie klassil on soov, et äkki te saaksite meid sponsoreerida kommidega . Me tahakasime anda igale külalisele ühe kommi ja külalisi on 120 . Ette tänades kaheksas klass . Lugupidamisega Kristiina . Allkiri 5 Protokolli kirjutamine Vasakjoondus ! Internet Internet on arvutivõrkude võrk . internet kohtvõrk (väike esitäht) Internet ülemaailme võrk · Internet ei kuulu kellelegi · Ühe osa sulgemine ei sega teiste toimimist · Keegi ei loenda baite, mis liiguvad · Pole vahet, kas suheldakse kõrvaltoa või teise mandriga Interneti arengust · 1960 hakati USA-s välja töötama sõjalist võrku · 1969 saadi esimene proovivõrk tööle ( 4 arvutit "ARPANET")
Peatükid ja alapeatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1.; 1.1.; 1.2. jne. Ei ole soovitav kasutada pikemaid kui kolmeosalisi peatükkide jaotusi (st 1, 1.1., 1.1.1. on lubatud). Liiga lühikesed alapeatükid tuleb pikematega ühte siduda. Peatüki (ka alapeatüki) pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Uurimistööde pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid reeglina ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas. Kõikide töö iseseisvate osade, st sissejuhatuse, sisupeatükkide, arutelu, kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse pealkirjad kirjutatakse läbivate suurtähtede ja esimese astme
Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele leheküljenumbrit ei panda. Teksti liigendamiseks ei kasutata taandridu, vaid lõigu piirid märgib reasamm 6 punkti enne ja pärast lõiku. Võõrkeelsed sõnad või väljendid kirjutatakse kursiivis. 4.2. Pealkirjad Peatükid ja alapeatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1.; 1.1.; 1.2. jne. Üldpealkirjad ja peatükkide pealkirjad kirjutatakse läbiva suurtähega. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud allikate loetelu ja lisa(d) on ilma numbrita ja algavad uuelt lehelt. Pealkirjade lõppu punkti ei panda. Pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid ei kasutata (vaata ka tabel 1). Tabel 1. Pealkirjade vormistamise nõuded (tabel on vormistatud illustreerivana, kasutades kirjeldatud reavahesid) Pealkirja tüüp Vormistus
Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt. Iga alapealkirja ees ja järel on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Peatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1., 1.1., 1.2., 2. jne. Sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud lühendite, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Peatükkide hierarhia ei tohiks olla liiga keerulise ülesehitusega. Kui juba töö koostajal on hierarhias raske orienteeruda, ei saa keegi teine sellest ammugi aru. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Taandridu ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuid tiitellehele numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel keskel. Vt arvutil vormistamise juhendit lisas 4. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Erandiks on juhud, kus pealkiri koosneb mitmest lausest
Tõstumuut Shift+F3 Topeltjoon alla Ctrl+Shift+D Ainult sõnadele joon Ctrl+Shift+W KAPITEELKIRI Ctrl+Shift+K SUURTÄHTKIRI Ctrl+Shift+A Peidetud kiri Ctrl+Shift+H Alaindeks Ctrl+Shift+= Üla indeks Ctrl++ Kaldkiri Ctrl+I Paks kiri Ctrl+B Allajoonitud kiri Ctrl+U LÕIGUVORMING Vasakjoondus Ctrl+L Paremjoondus Ctrl+R Keskjoondus Ctrl+E Rööpjoondus Ctrl+J Vasaktaane Ctrl+M Taande tühistus Ctrl+Shift+M Eendrida Ctrl+T Eendrea tühistus Ctrl+Shift+T Ühekordne reavahe Ctrl+1 1,5 kordne reavahe Ctrl+5 Kahekordne reavahe Ctrl+2 12-punktine vahe enne lõiku Ctrl+0
annaabi.ee 
