- Värvulised on monogaamsed pesahoidjad linnud - Pojad kooruvad munadest abitutena, pimedatena - Pesas viibivad vähemalt 10 päeva, kuni sulgkatte tekkimiseni, kuhu vanemad neile toitu kannavad - Munad on värvulistel väikesed, harilikult kireva värvusega, kuid mõnikord, enamasti õõnsustes pesitsevatel lindudel ühetoonilised - Kurnas tavaliselt 4-6 muna - Hauduvad tavaliselt pärast kõigi munade munemist - Haudevältus enamikel 11-14 päeva - Ronk haub 19-20 - Lüürasaba ~45 päeva - Suluspesitsejatel lendavad pojad 26. elupäeval - Maapinnal pesitsejatel 10-11. elupäeval - Suguküpsus saabub tavaliselt 1 aasta vanuselt rongal 2 a - Sulgivad 1 kord aastas - Paljude liikide ere kevadsulestik ei teki sulgimise tulemusel vaid tuhmide suleservade kulumise tõttu- need variavad sule eredamat osa Värvuliste 4 alamseltsi 1. Lainokalised (Eurylaimi) 2. Türannilised (Tyranni) 3. Lüürasabalised (Menurae) 4
helide märkamine ja jäljendamine, võib õppida lähedal olevalt linnult, isalt vms). Kuigi keerukamatel lauludel eri osad, siis on neil selge struktuur, korratakse ühte stroofi, siis järgmist (selle järgi saab liiki välja selgitada). Eri laulukihtidel võib olla geneetiline või n-ö kultuuriline determineeritus, nt kasupoegade laul võib olla sarnane kasuvanematele, aga stroofe järjestatakse oma liigile omaselt. Kuulates lüürasaba, siis võib tema kuulamise järgi üsna täpselt eristada, kus ta käinud on. Vilelind eelistab helisid, mis on ajalooliselt tema keskkonnas olnud, isegi kui mõni võõrliigi või tehniline heli on tugevam, siis lind ignoreerib neid. Erinevate helide (nt ehitustööde helisid) jäljendamine näitab head mälu ja on huvitav, olles põhimõtteliselt emaslindade ees uhkeldamine. Superb Lyrebird imitating construction work (lüürasaba)
Nokk tugev, kooniline, peitelja otsaga. N. suur- kirjurähn, väike-kirjurähn, roherähn, väänkael, toko, habe-udelind 16 Selts värvulised – Enamasti väikesed. Iseloomulikuks haardjalg- 3 varvast ette ja 1 tahapoole suunatud. Kõikide pojad pesahoidjad. Jagunevad nelja alamseltsi: lainokalised (N. lainokk), türannilised (N. kaljukukes, ida-türanntikat), lüürasabalised (N. lüürasaba) ja laululised (N. lõolased, vareslased, tihaslased, rästaslased, kuldnoklased, vintlased, varblased, lehtlalindlased, põõsalindlased, västriklased, kangurlindlased jt) Eesti linnud Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus- ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Nendeks liikideks on eelkõige suured röövlinnud ja teised inimpelglikud liigid (merikotkas,
N. piirpääsuke ehk piiritaja, koolibrid, jäälind, kakssarvvares Selts rähnilised enamasti metsalinnud. Nokk tugev, kooniline, peitelja otsaga. N. suur-kirjurähn, väike- kirjurähn, roherähn, väänkael, toko, habe-udelind Selts värvulised Enamasti väikesed. Iseloomulikuks haardjalg- 3 varvast ette ja 1 tahapoole suunatud. Kõikide pojad pesahoidjad. Jagunevad nelja alamseltsi: lainokalised (N. lainokk), türannilised (N. kaljukukes, ida- türanntikat), lüürasabalised (N. lüürasaba) ja laululised (N. lõolased, vareslased, tihaslased, rästaslased, kuldnoklased, vintlased, varblased, lehtlalindlased, põõsalindlased, västriklased, kangurlindlased jt) 16.3.9. Klass Imetajad (Mammalia) Eelised: homoiotermsus, vivipaarsus, hammaste eristumine, suurajupoolkerade võimas areng. Esmaesinevad tunnused: kuulmeluud keskkõrvas, piimanäärmed, karvad 16.3.9.1. Alamklass: Ürgimetajad (Prototheria)
annaabi.ee 
