miskulu kulu a) Jah Jah ei b) Jah Jah Jah c) Ei Jah Jah d) ei ei ei Vali üks: a. Ei;jah;jah b. Ei;ei;ei c. Jah;jah;jah d. Jah;jah;ei Küsimus 8 Küsimuse tekst Püsikulu, mida saab käsitleda otsekuluna, on Vali üks: a. Tellimusi vormistava töötaja ametipalk, kui kuluobjekt on varustusosakond b. Varu hoidmiseks mõeldud laoruumi rendikulu, kui kuluobjekt on varustusosakond c. Elektrikulu, kui kuluobjekt on sisekontrolli osakond d. Kontrolleri ametipalk, kui kuluobjekt on toode
Küsimuse tekst Tootmiskulud klassifitseeritakse järgmiselt Vali üks: a. Esmakulud ja põhitööliste palk b. Põhimaterjal ja töötlemiskulud c. Korrektsed on a ja c d. Korrektsed on b ja c . e. Põhimaterjal, põhitööliste palk ja tootmise lisakulud Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Püsikulu, mida saab käsitleda otsekuluna, on Vali üks: a. Varu hoidmiseks mõeldud laoruumi rendikulu, kui kuluobjekt on varustusosakond b. Tellimusi vormistava töötaja ametipalk, kui kuluobjekt on varustusosakond c. Kontrolleri ametipalk, kui kuluobjekt on toode d. Elektrikulu, kui kuluobjekt on sisekontrolli osakond Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kulud liigitatakse muutuv püsiv ja segakuludeks Vali üks: a. Kogukulude ja järelikult alternatiivsete otsusevariantide kasulikkuse prognoosimiseks b. Rahakäibe aruande koostamiseks c
Suure ettevõtte puhul ei ole see probleemiks. tekivad konfliktid allüksuste ja terve organisatsiooni eesmärkide vahel. Eelkõige finantssüsteemis. üldine juhtide produtseerimine. 3) JAOTUS TERRITORIAALSE ASPEKT ALUSEL Territoriaalne aspekt seotud kohalike omavalitsustega. Väga keerulised organisatsioonid peavad kujundama end maatriks organisatsiooniks. Põhiprobleemiks sellistes organisatsioonides on alluvus. Funktsioon Varustusosakond Planeerimisosakond Personaliosakond Turustusosakond EESMÄRK osakond osakond osakond osakond osakond osakond osakond osakond osakond osakond osakond osakond VÕIMU JA AUTORITEEDI SUHETE TÜÜBID On olemas 3 alluvus tüüpi: 1) Liinihierarhia
kogustes. Materjalimajandus Materjalimajandus ettevõtte funktsionaalne valdkond, mis haarab tootmiseks vajalike materjalide hankimist, laondamist ja transporti. Peab tagama, et materjalid oleksid sobival kujul, koguses, kvaliteediga, õigel ajal, õiges kohas. Valdkonnad: 1. Varustamine. Hangitakse tooraineid, energiat, kütust, pooltooteid, kaupu. Siia alla kuuluvad personaliosakond, finantsosakond, varustusosakond ja ettevõtte juhtkond. Vajaduste planeerimine tooraine, kaupade ja vajaduste kindlaksmääramine kvartaliks Varustuse planeerimine tooraine ja kaubahangete plaanipärane kindlaksmääramine Juhuslik varustamine tellimus tuleneb vajadusest Sünkroonne varustamine täpses ajalises ja mahulises kooskõlas tootmisega. Varustamine laovarude loomisega 2. Laomajandus Tooraine, materjali, pooltoote ja valmistoodangu laod.
lähtuvalt ettevõtte tehnoloogilise protsessi etappidest, konkreetseteks kulukohtadeks. Tehnoloogilise protsessi etappide liigendamisel kulukohtadeks tuleks lähtuda ettevõtte tehnoloogilise protsessi kaardistamise tulemustel saadud tehnoloogilise protsessi kaardist. Näiteks, lähtudes ettevõtte funktsionaalvaldkondadest ja tehnoloogilise kaardistuse tulemustest võivad esmalt välja kujuneda järgmised kulukohtade grupid: materjalide soetamise, ettevalmistamise või hankimise kohad (varustusosakond, tooraine ladu, vastuvõtuosakond (piimatööstuses), püügilaevastik (kalatööstuses) jt); tootmise ettevalmistuse kohad (konstrueerimisosakond, ettevalmistusosakond jt); tootmisprotsessi kohad (tootmisprotsessi etapid (seadmed), operatsioonid, montaaž, värvimine, pakendus jt); abitootmiskohad (katlamaja, seadmete hooldusjaoskond, mehaanikajaoskond jt); turustuse kulukohad (ekspeditsiooniosakond, turustusosakond, reklaamiosakond jt);
10 3. Kulukohtade arvestus Kui on leitud ettevõttele sobiv kulude liigitamise meetod, tuleb paika panna kulukohad. Viimaste analüüs näitab, millistes punktides tekivad kulud. Järgnevalt mõned võimalused kulukohtade kujundamiseks sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast või tehnoloogilisest skeemist: · tooraine soetamise või ettevalmistamise kulukohad (näiteks varustusosakond, tooraine ladu); · tootmisprotsessi kulukohad (näiteks seadmed, piimakari, noorkarjalaut, kartulikasvatus, pakkimisosakond); · turustuse kulukohad (näiteks turustusosakond, reklaamiosakond); · üldhalduse kulukohad (näiteks arvepidamise osakond, personali osakond, juhtkond); · muud kulukohad (näiteks remonditöökoda, ettevõtte söökla, arhiiv).
lisakulud ning põhimaterjal ja töötlemiskulud. 4. Põhimaterjalikulu on tootmiskulu ja esmaskulu. 5. Kui kulukäituri maht muutub, siis ühiku muutuvkulud jäävad samaks, kuid muutuvad püsikulud ühiku kohta. 6. Turunduskulud on perioodikulud. 7. Püsikulu, mida saab käsitleda otsekuluna, on tellimusi vormistava töötaja ametipalk, kui kuluobjekt on varustusosakond. KULUDE KÄITUMINE 1. Olulisusvahemiku tähtsus seisneb selles, et ta on vahemik, kus tooteühiku muutuvkulud ja püsikulude kogusumma jäävad konstantseks. 2. Tootmispinna kuurent on esmaskulu ja mittekapitaliseeritav kulu. 3. Astakkulu on segakulu erijuhus ning sarnaneb segakulule vähese ulatusega olulisusvahemikus. 4. Üldjuhul on kõige usaldusväärsemalt võimalik prognoosida muutuvkulusid tooteühiku kohta. 5
annavad hiljem ostule hinnangu. Mõjutajad on isikud, kes määravad ära kriteeriumid, tehnilised tingimused jms, mis ostetavale tootele esitatakse. Nad annavad sageli ka informatsiooni variantide võrdlemiseks. Mõjukus tuleneb nende tehnilistest teadmistest või autoriteedist organisatsioonis. Väravavahid (infosõelujad) on isikud, kes kontrollivad ostuga seotud informatsiooni liikumist organisatsioonis (nt müüjatelt kasutajatele ja mõjutajatele saabuvat infot kontrollib varustusosakond). Otsustajad on isikud, kes teevad lõpliku ostuotsuse. Vahel on ostja ja otsustaja sama isik. Tegur Tarbijaturg Organisatsiooniturg Nõudlus Primaarne Tuletatud Tarbijate hulk Suur, väga hajutatud Väike, geograafiliselt kontsentreeritud Ostjad Üksikisikud ja Palju mõjutajaid, tihedad tööalased
Subprodukt- ja veretoodete osakond Valmisroogade tootmise osakond · Tehnotoodete tootmise tsehh · Lihakonservide tootmise tsehh · Liimi ja zelatiini tootmise tsehh · Abitsehhid: - remonttöökoda - katlamaja - kompressoritsehh - elektrialajaam - pumbajaam - kanalisatsioonitsehh (heitvete puhastus) · Abiteenistused - transportosakond - turustusosakond - varustusosakond - veterinaarkontrolli osakond (labor) Lihakombinaatide projekteerimisel ja ehitamisel kasutati kaht viisi: · vertikaalset ja horisontaalset Vertikaalse ehitusviisi eelised · On vajalik väike maa-ala lihakombinaadi jaoks · Tehniliselt on lihtsam lahendada tooraine liikide transporti ülakorruselt alla · Tööjõu kokkuhoid · Energia kokkuhoid Vertikaalse ehitusviisi puudused
7.1.4 Eksperthinnangud 3.7.1.5 Lepingu tüübi valik 3.7.1.5.1 Fikseeritud hinnaga leping 3.7.1.5.2 Kulude katmise leping 3.7.1.5.3 Aja ja materjali lepingud 3.7.1.6 Alltöövõtjate juhtimise plaan 3.7.1.6.1 Mis tüüpi lepinguid kasutatakse? 3.7.1.6.2 Kes hindab alltöövõtjaid? 3.7.1.6.3 Kui ettevõttes on varustusosakond, mis ülesanded jäävad projektimeeskonnale? 3.7.1.6.4 Kas on olemas standardiseeritud dokumendid alltöö vormistamiseks? 3.7.1.6.5 Kuidas juhitakse erinevate alltöövõtjate tööd? 3.7.1.6.6 Kuidas on alltöö seotud projekti ajakavaga ja aruandlusega? 3.7.1.7 Töö kirjeldused 3.7.2 Alltöö pakkumise planeerimine 3.7.2.1 Pakkumise ja alltöö dokumendid
Kulukohtades vaadeldavate kaudkulude( üldkulude) sidumine kulukandjatega; Objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine kaudkulude jaotamiseks kulukandjatele. Kaudkulude sidumisel kulukandjatega lähtutakse sellest, milliseid kulukohti erinevad kulukandjad ( tooted, tootegrupid jm. ) kasutavad. Järgnevalt mõned võimalused kulukohtade kujundamiseks sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast või tehnoloogilisest skeemist: · tooraine soetamise või ettevalmistamise kulukohad (näiteks varustusosakond, tooraine ladu); · tootmisprotsessi kulukohad (näiteks seadmed, piimakari, noorkarjalaut, kartulikasvatus, pakkimisosakond); · turustuse kulukohad (näiteks turustusosakond, reklaamiosakond); 103 · üldhalduse kulukohad (näiteks arvepidamise osakond, personali osakond, juhtkond); · muud kulukohad (näiteks remonditöökoda, ettevõtte söökla, arhiiv).