2. Järglased on omadustelt vanematega ühesugused 3. Vegetatiivsel paljunemisel pärilik muutlikus on kas väga väike või puudub üldse. 4. Vaid vegetatiivselt paljunevad organimisd evolutsioneeruvad aeglasel. Niisiis Vegetatiivne paljunemine toimub varre või juure osade kaudu mullas või selle pinnal. Mulla pinnal toimub paljunemine maapealsete võsunditega mis moodustab teatud vahemaade tagant uusi taimi (anijalg, maajalg). Mullas levivad varreosad (risoom) juurduvad ja pungadest tekkivad uued võsud (harilik orashein, harilik käbihein). Samuti toimub paljunemine ka mullas horisontaalselt levivate juurte abil (roomjuured) mis moodustavad lisapungi ja arenevad uued taimed (põldohakas, põld-piimohakas). Paiksed umbrohud paljunevad mõningal määral ka sammasjuurte abil (tõlkjas, kärnoblikas). Veel esine umbrohtude paljunemist veel mugulate ja sibulatega (meil esineb neid vähe).
· Mugulköögiviljad · Kapsasköögiviljad · Sibulköögiviljad · Lehtköögiviljad · Maitseköögiviljad · Dessertköögiviljad · Viliköögiviljad: - Tomatköögiviljad - Kõrvitsköögiviljad - Kaunviljad - Teraköögiviljad (suhkrumais) 1. Mugulköögiviljad taimed, mille maa-aluste võsude külge kujunevad lühenenud ja paksenenud varreosad ehk mugulad Nt: kartul, maa-pirn, bataat (magus kartul) 1.1. Kartul · On kõige tähtsam köögivili · On ükstähtsamaid C-vitamiini allikaid · Sügisene kartul sisaldab ~25mg % C-vitamiini, kevadine aga 5-6% · Sisaldab täisväärtuslikku valku tuberiini Liigitus: · Söögikartul peab olema heade maitseomadustega ja hästi pehmeks keema · Tehniline kartul kõrge tärklisesisaldusega
peale hakata: 1. Kui linataim on valminud, siis kitkuti see käsitsi ja seoti peodesse. 2. Seejärel järgneb kupardamine - eraldati kuprad linakammi või ka vana vikatiga. 3. Nüüd pandi linad mõneks nädalaks seisva veega või aeglase vooluga veekogusse likku , et kiude eraldada. 4. Leost võetud linapeod seati põllule kuivama. 5. Seejärel murti linalõugutiga ülekuivanud linadel puitunud varreosad, et need saaks eemaldada. 6. Siis ropsiti linad luudest puhtaks. 7. Nüüd eraldati linakammiga lühemad kiud ehk takud. 8. Seejärel võis lina ketrama hakata. Kanep on vana kultuurtaim, kes pärineb ilmselt Aasiast. Hiinas on kanep alates kiviajast olnud ainuke kodumaine kiutaim; kanepiseemneid tarvitati toiduviljana kuni kuuenda sajandini samamoodi kui hirssi, riisi ja sojaube. Kasutamisest Hiina meditsiinis on teateid teisest sajandist
ksuga: 1,19 *Maitseainete maksumus kantakse köögikuludesse *Portsjoni kaal saadud ülekaalumisel Valmistamine Bruschetta 1. Lõigata baguette'ist poolkaldu kolm 2 cm paksust viilu. 2. Röstida ahjus saiaviilud 5 minutit 180 °C juures. 3. Pesta kirsstomatid. 4. Lõigata kirsstomatid neljaks sektoriks, eraldada varrenupp. 5. Lõigata mozzarella juust kuubikuteks. 6. Eraldada basiilikul jämedad varreosad ja hakkida lehed. 7. Koorida küüslauk ja hakkida brunoise kuubikuteks. 8. Pesta sidrun ja veeretada sidrun lõikelaua peal, et sidrunimahl pigistades paremini välja tuleks. 9. Eraldada mahl tsitruspressi abil. 10. Asetada kõik toorained kaussi ning maitsestada poole sidrunimahla ja küüslaugu, soola ning musta purustatud pipraga. 11. Asetada segu röstitud saiaviiludele. 12. Röstida ahjus 3 minutit 180 °C juures. Salat 13
kupraid on vähe. Linakiudu saadakse linavarre niinosast. 1.3.3 Kuidas saadi linataimest linakiud 1. Kui linataim on valminud, siis kitkuti see käsitsi ja seoti peodesse. 2. Seejärel järgneb kupardamine - eraldati kuprad linakammi või ka vana vikatiga 3. Nüüd pandi linad mõneks nädalaks seisva veega või aeglase vooluga veekogusse likku , et kiude eraldada. 4. Leost võetud linapeod seati põllule kuivama 5. Seejärel murti linalõugutiga ülekuivanud linadel puitunud varreosad, et need saaks eemaldada. 6. Siis ropsiti linad luudest puhtaks 7. Nüüd eraldati linakammiga lühemad kiud ehk takud 8. Seejärel võis lina ketrama hakata 1.4 Teised kiudained 1.4.1 Kanep Kiudu andev kanep erineb meelemürgina kasutatavast kanepist ja kiukanep ei ole narkootilise toimega. Eestis kasvatati kiukanepit eelmise sajandi keskpaigani. Praegu ei ole meil lubatud kiukanepi kasvatamine. 1.4.2 Ramjee ehk teise nimega hiina nõges, on kiutaim mida kasvatatakse Aasias, Ameerikas,
Vars on enamasti , ülemises osas oksine, 30-60 cm kõrge. Õied on kuldkollased, 5 pikliku terava kroonlehega; tupplehti niisama palju. Õies on hulk tolmukaid, mis enamasti on alusel ühinenud kolmeks kimbuks. Õitseb juulist septembrini. Ravimini kasutatakse liht-naistepuna maapealset puitumata osa, ürti herba Hyperici. Kogutakse õitsemise ajal enne viljade tekkimist, s.o. Juulis ja augustis. Lehtede ja õitega ülemised varreosad lõigatakse umbes 20 cm pikkuselt ja kuivatatakse õhukese kihina vilus. Eemaldatakse varreosad, mille küljest kuivamisel lehed on eraldunud. Naistepuna on rahvameditsiinis kasutatud iidsest ajast. Arvestades droogi keemilist koostist ja mitmesuguste ainete sisaldust, on ta kasutamine ravimina laialdane: teena verejooksu tõkestamiseks, vereköhimise, köha, jämesoolepõletiku (koliidi), seedehäirete, kõhulahtisuse, maksa- ja põiehaiguste puhul.
13 3. TAIMMATERJALI JAGAMINE EHK VEGETATIIVNE PALJUNDAMINE Vegetatiivse paljunemise erinevus seemnetega paljunemisest on, see, et esimesel juhul säilitab taim oma vanema pärilikud omadused. Vegetatiivne paljunemine toimub varre või juure osade kaudu mullas või selle pinnal. Mulla pinnal toimub paljunemine maapealsete võsunditega mis moodustab teatud vahemaade tagant uusi taimi. Mullas levivad varreosad (risoomid) juurduvad ja pungadest tekkivad uued võsud. Samuti toimub paljunemine ka mullas horisontaalselt levivate juurte abil (roomjuured) mis moodustavad lisapungi ja arenevad uued taimed. Veel esineb paljunemist mugulate ja sibulatega. Vegetatiivse paljunemise positiivsed küljed on : · Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond · Järglased on omadustelt vanematega ühesugused · Vegetatiivsel paljunemisel pärilik muutlikus on kas väga väike või puudub
liivakihiga. Tärkavad 2-3 nädalaga. Külvid tehakse mai kuust alates avamaale. Noored taimed istutatakse peenrale 20*20 (või 20-30 cm) suuruste vahedega. Jagamise teel saab paljundada vanemaid puhmaid ja selle töö võiks ette võtta kevadel, et taimed jõuaks korralikult juurduda. Vanematelt taimedelt võib suvel pistikuid lõigata. Saagi kogumine kogutakse noori võrseid ja lehti kogu suve jooksul. Kuivatamiseks lõigatakse oksad vahetult enne õitsemist, hiljem eemaldatakse suuremad varreosad. Lehti ja noori võsusid võib koguda maist hilissügiseni. Kuivatamiseks lõigatakse osa põõsast maha vahetult enne õitsemist ning laotatakse oksad laiali varjulisse õhurikkasse kohta. Kasutamine maitsetaimena ükskõik kas värskena või kuivatatult, oma meeldiva, vürtsiliselt magusa maitsega sobib tüümian eriti vahemereliste toitude maitsestamiseks. Erilise aroomi annab ta just lambalihale. Oma puhitusi ärahoidva toime tõttu teeb tüümian rasvased ning kergesti seeduvad
6 muna tk/kg 0.200 0.010 0.400 0.020 7 rõõsk koor 35% l 0.015 0.015 0.030 0.030 8 riivsai kg 0.015 0.015 0.030 0.030 11 toiduõli (praadimiseks) kg 0.012 0.012 0.024 0.024 Kokku: 0.183 0.366 Mise en place: 1. Kaalu vajalik tooraine. 2. Koori sibul ja tükelda väiksemaks. 3. Eemalda tilli jämedamad varreosad ja haki till. Valmistamine 1. Peenesta kalafilee koos sibulatükkidega hakklihamasinas. 2. Sega kalahakkliha-sibulamassile juurde lahtiklopitud muna, rõõsk koor ja hakitud till. 3. Maitsesta soola ja musta pipraga. 4. Lase hakkmassil külmkapis pool tundi maitsestuda. 5. Vormi ovaalsed 1 cm paksused šnitslid ning paneeri need riivsaias. 6. Prae kuumal pannil õlis kuldseks. 7. Vajadusel järelküpseta ahjus 180 °C temperatuuril valmimiseni. Serveerimine: 1
et siis õitsemise, viljumise ja seemnete valmimise järel loomulikku surma surra. Tekiila valmistamiseks kasutatakse mitte agaavi vilja õitsemise järel moodustuvat seemnekoda varre tipus, vaid hiiglaslikku ananassi meenutavat piñat küpse agaavitaime paksenenud juurekaela ja lihakat varrekodarikku. Viljeldavatel agaaviväljadel, mille elutsükliks loetakse 812 aastat, ,,nuumatakse" piñasid sel teel, et nende tipmised õiealgetega varreosad lõigatakse varakult maha. Saagi valmimine on ebaühtlane ega sõltu aastaaegade vaheldumisest, seetõttu käib põlluharimine ja koristustöö seal aastaringselt. Valmimisest annavad märku taime tumenev kuni kastanpruun värvitoon ning lehtedele ilmuvad punakad täpid. Koristusküps piña on ligikaudu paari meetri kõrgune ja kaalub 4080, vahel ka üle 100 kg. Nende kogumise ja okkaliste lehtede eemaldamisega, mis on suurt füüsilist jõudu eeldav
annaabi.ee 
