parasiit. Suurim on 4 m jalgade siruulatusega ämblikkrabi. Välimus Keha on võimalik jaotada kolmeks: Pea, rindmik ja tagakeha. Lülidele on kinnitunud paari kaupa lülilised jätked. Eesmised jäsemed on paljudel muundunud sõrgadeks. Kaks paari tundlaid. Liitsilmad on painduva varrekese otsas. Kõva kitiinkest, mis moodustab kaitsva kooriku. Kasvavad kogu elu ja kestuvad palju kordi. Tähtsus Veekogude toiduahelates on nad peamised taimhõljumist toitujad ja paljude kalade ning vaalade põhitoit. Hoiavad veekogude puhtust. Toituvad surnud orgaanilisest ainest. Palju vähke kasutatakse ka inimese toiduna. Ämblikulaadsed Ämblikulaadsete hulka kuuluvad lisaks ämblikele veel
Vähid/ämblikulaadsed/putukad 1.Vähkide tunnused: 1) kitiinkest 2) keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmiku ja tagakeha. Pea ja rindmik on paljudel kokku kasvanud ning kaetud kilbiga 3) 2 paari tundlaid 4) 2 liitsilma. Paljudel vähkidel on silmad painduva varrekese otsas 5) hingavad lõpustega 6) koorikus on 2 värvainet: must ja punane 7) aeg-ajalt kestuvad 2.Vähkide tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) suur tähtsus toiduahelas. Vetikad alamad vähid kalad, limused, käsnad ; Krillid kalad, kiusvaalad ; Jõevähk saarmas, naarits, veelinnud 2) vähke süüakse (krevetid, jõevähk, homaarid, krabid) 3) vähkide koorik sisaldab värvaineid. Vähkide koorikuid lisatakse lindude toidule 4) vähke kasvatatakse akvaariumis lemmikloomadena
nad emasputuka poolt kaitseks kehakarvadega või ümbritsetakse mullaosakestest või muust materjalist kookoniga. Mõne liigi emased jäävad munade juurde ja hoolitsevad nende eest, mõned kannavad munapakikest isegi endaga kaasas. Munade arengu kiirus sõltub Kiilassilm muneb oma eelkõige temperatuurist ja niiskusest. munad varrekese otsa Kuna putukavastsed nagu ka täiskasvanud putukad on kaetud jäiga ja mitteveniva kitiinist kestaga, ei saa nad kasvada pidevalt. Seetõttu peavad nad aeg-ajalt kestuma. Kestumisel heidetakse ära vana kitsaksjäänud kitiinkest, mille all on juba valmis kujunenud uus. Uus kest on esialgu pehme ning enne selle kõvenemist saab vastne kasvada. Täiskasvanud putukad enam ei kasva ega kestu. Kõige alamate putukate, nagu ürgtiivutute, arenemine on lihtne, nende munadest kooruvad vastsed,
kinnituvad jalad, toitumiseks ja kompimiseks vajalikud lühikesed jätked ja silmad. Ämblikud näevad ainult liikumist, teravalt näeb enamik neist mõne sentimeetri kaugusele. Ämblike tagakehas paiknevad mitmesugused siseelundid, sealhulgas võrguniiti toovad näärmed. Neil on hästi arenenud kompimismeel. Nad kompivad suu lähedal ja mujal kehal olevate karvakestega. Lestadel ja koibikulistel on pearindmik ja tagakeha kokku kasvanud. Ämblikel on tagakeha muu kehaga seotud kitsa varrekese abil. Kõikidel ämblikulaadsetel on kaheksa jalga ning kaks paari suiseid. Selliseid tundlaid nagu vähkidel ja putukatel ämblikulaadsetel pole. Närvisüsteem on ämblikulaadsetel kõhtmine. Suurem juhtimiskeskus on koondunud rindmikupiirkonda. Peaaju paikneb söögitoru kohal ning tema ülesandeks on töödelda peapiirkonnas asuvate meeleelundite signaale. Silmi on erinevatel ämblikulaadsetel üks kuni viis paari. Paljud pinnases elavad lestad aga on hoopis pimedad
pikkused kokkukleepunud seemnerakkude kogumid). Munarakud valmivad munasarjades. Neil on iseloomulik kehaväline viljastamine. Viljastatud munarakke kantakse kevadeni tagakeha all. Juunis kooruvad vähikesed. Vähkidele on iseloomulik kestumine - kooriku vahetamine. Vähkide püügiks on kehtestatud alammõõt (10 cm). Vähi arvukust vähendab vähikatk (seenparasiit). Ämblikud Ristämblik - keha katab kitiinkest, pearindmik on suurema tagakehaga ühendatud peenikese varrekese abil. Suu lähedal paiknevad lõugkobijad. Lõugtundlate tipus on küünis, selle tipul avaneb mürginäärme juha. Neil on 8 lülilist jäset, mille käpalülid on varustatud sugaküünistega (vajalik võrgu kudumiseks). Tagakehas paiknevad võrgunäärmed, selle nõre sattumisel õhu kätte hangub see peeneks võrguniidiks. Kasutatakse: 1) Püünisvõrgu valmistamiseks 2) Saagi võrgendisse mähkimiseks 3) Kookoni valmistamiseks 4) Liikumiseks
kellel oli samuti bilateraal-, mitte aga radiaalsümeetria. Pärast mõnenädalalist elu veemasiivis, mil vastne vastne toitub energiliselt mikroskoopilistest vetikatest, moodustub kahepärgse ehk bipinaria eesotsas kolm jätket ja ta moondub järgmise staadiumi vastseks- hatuvastseks ehk brahhiolaariaks. Haruvastne laskub varsti merepõhja, kinnitub sinna eesotsa jätkete vahel leiduva inimnappaga ja teeb läbi moonde, misjuures haruvastse varrekese osa etendav eesosa degenereerub, aga magu sisaldavast tagaosast kujuneb noor meritäht. Otsesel arenemisel kooruvad suhteliselt vähearvukatest suurtest, reburikkastest munadest kohe noored meritähed. Vabaltujuvat vastsestaadiumi neil pole. Paljudel niisuguse arengutüübiga meritähtedel täheldatakse lõimetishooldust. Küürakal pisitähel ja mõnel teisel meritähel piirdub see hoole sellega, et nad kinnitavad munad mitmesugustele veealustele esemetele, kõige sagedamini
b) suhteliselt nõrgad külgjuured (hernes, seahernes, lääts) 3. Peajuur ei tungi sügavale, külgjuured on tugevad ja võivad pikkuselt ületada peajuure (aeduba, sojauba) -juurtel on moodustuvad mügarad, kus arenevad mügarbakterid -Igale kaunviljaliigile on kohanenud mügarbakterite eri rassid, Seeme(vt pilte konspkt) ·Sigimikust moodustub vili kaun ·Seemnekest on tihe, vett raskesti läbilaskev ·Seeme kinnitub kauna külge varrega ·Varrekese kinnituskohale seemnel jab igale liigile iseloomuliku kuju ja värvusega laik - seemnevarre arm ehk seemnenaba Lehed 1) sulgjad 2)kolmetised 3) sõrmjad -Sulgjad liitlehed paarissulgjad ja paaritusulgjad -Sõrmjate lehtedega -Kolmetiste lehtedega Õied -Kaunviljade õisik on kobar -Liblikjas õiekrooni ehitus: a) Puri - ülemine kõige suurem ja eri värvi kroonleht b) Tiivad - 2 külgmist kroonlehte c) Laevuke - 2 osaliselt kokkukasvanud kroonlehte 22
9.1. Klass: Ämblikulaadsed enamus maismaaloomad, paljud röövtoidulised, 8 jalga, 2 paari suiseid (lõugtundlad ja lõugkobijad) Selts: Skorpionilised pikliku, selgesti lülistunud kehaga. tugevate sõrgadega lõugkobijad ja lüliline painduv "saba", tipul mürgiaparaat, raamatkopsud. N. skorpion Selts: Nugilestalised elavad kellegi kehael, enamasti parasiidid N. sitikalestad, puuk 8 jalga, ees kilp Selts: Ämblikulised Ämblikuliste tagakeha on eeskehaga seotud peene varrekese abil. Nende lõugtundlad on küünise kujulise lõpulüliga, mille tipul avaneb mürginääre. Mürki kasutavad ämblikud saagi surmamisel. Ämblikud rebivad lõugtundlatega saagi puruks, lasevad saagi kehasse seedemahla ja imevad hiljem poolseeditud toidu. Lõugkobijaid kasutatakse kompimiseks ja saagi kinnihoidmisel. Ämblikuliste üheks omapäraks on võrguniit, mida toodavad tagakehal olevad võrgunäärmed. Võrguniiti kasutatakse püünisvõrgu
Sooltoru mõlemast otsast avatud, umbsoppidega eesmises osas. Esineb maks. Närvisüsteem koondunud peamiselt pearindmiku piirkonda. Esinevad lihtsilmad, kuni 8. Hingamiselunditeks on raamatkopsud. Lahksugulised, areng otsene, toimub munas. Klass. Ämblikulaadsed Arachnida Väga erineva välimuse, mõõtmete ja eluviisiga loomad. Selts: Ämblikulised (Araneae) Tüüpilise ämbliku välimusega. Pearindmik väiksem kui tagakeha. Tagakeha on pearindmikuga ühenduses peene varrekese abil. Esinevad võrgunäärmed. Võrku kuduvatel liikidel on jalgade tipus sugaküünised. Väga mitmesuguse eluviisiga, enamasti kuivalembesed röövtoidulised loomad. Liikide arv: 523 Ämblike uurija oli Asta Vilbaste Praegu Mart Meriste, töötab Tallinna Ülikooli Tartu filiaalis Kirjandus: Vilbaste A., 1969. Eesti ämblikud I. Tallinn Vilbaste A., 1987. Eesti ämblikud (Aranei). Annoteeritud nimestik. Tallinn
annaabi.ee 
