Õigusakt, mida tuleks mainida käesolevas töös on Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuse põhimäärus, mis on kehtestatud Sotsiaalministri 10.05.2007.a. määrusega nr 45 ja mille eesmärgiks on korraldada Välismaalasele rahvusvahelise kaitse seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine: 1) varjupaigataotlejale varjupaigamenetluse ajal; 2) ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejale ajutise kaitse menetluse ajal; 3) välismaalasele, kes vaidlustab varjupaigataotluse suhtes tehtud otsuse kohtus, kaebamistähtajal; 4) välismaalasele, kelle suhtes tehtud lahkumisettekirjutuse sundtäitmise on kohus peatanud, kohtumenetluse ajal; 5) välismaalasele kaaluka avaliku huvi korral kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele kaasaaitamiseks antava elamisloa taotluse läbivaatamise ja elamisloa kehtivuse ajal. 3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusega ning selle alusel vastu võetud
Inimõigused 1 AP arvestustöö Inimõiguste kaitsemehhanismid ( organisatsioonid jms, ära unusta ka pagulasi!)? Loetle varjupaigataotleja õigusi. Loetle varjupaigataotleja kohustusi. Millised õigusaktid kaitsevad Eestis inimõiguseid? Loetlege kehtivaid inimõiguseid kaitsvaid dokumente (rahvusvahelised kui ka siseriiklikud)? Kes on pagulane, varjupaigataotleja ja ajutist kaitset vajav isik? Piirivalveametniku kohustused varjupaigataotluse vastuvõtmisel? Nimetage 5 inimõigust omal valikul. Mis on UNHCR, millega tegeleb? Inimõigused arvestustöö I Millised õigusaktid kaitsevad Eestis inimõiguseid? Inimõiguste kaitsemehhanismid ( organisatsioonid jms, ära unusta ka pagulasi!)? Kes on pagulane, varjupaigataotleja ja ajutist kaitset vajav isik? Mis on UNHCR, millega tegeleb? Mis on ksenofoobia, too näiteid?
(2) tema piinamise või teiste tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise; (3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise tõttu, mis on põhjustatud rahvusvahelisest või riigisisesest relvakonfliktist. Täiendava kaitse saajale antakse Eestis üheaastane elamisluba. Varjupaigataotleja on välismaalane, kes on Eestis esitanud varjupaigataotluse, et saada rahvusvahelist kaitset. Varjupaigataotleja staatus kestab kuni Politsei- ja Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni. Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena, täiendava kaitse või ajutise kaitse saajana ning kellele on antud Eesti elamisluba. Immigrant on Eestisse saabunud välismaalne, kes on kodumaalt lahkunud omal vabal tahtel. Sageli võib immigrante seostada parema elukeskkonna otsimisega.
kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonissätestatud tingimustele ja kellele on Politsei ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse. Varjupaigataotleja on välismaalane, kes on Eestis esitanud varjupaigataotluse, et saada rahvusvahelist kaitset. Varjupaigataotleja staatus kestab kuni Politsei ja Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni. Täiendav kaitse. Vastavalt Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele on täiendava kaitse saaja ,,välismaalane, kes ei kvalifi tseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis
Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad . Dublini konventsioon sätestab, et pagulane võib varjupaigataotluse esitada vaid ühes riigis – esimeses Euroopa Liidu liikmesriigis, kuhu ta saabub Põgenike laviin on Euroopat tabanud sellepärast, et meist lõuna pool on tekkinud terve riikide ja piirkondade vöönd, kus miljonite inimeste tavapärane elu on segi löödud või lausa võimatuks tehtud. Süüria, Iraak, Liibüa, Somaalia on jagunenud läbisegi omavahel võitlevateks sõjapealike võimualadeks, kus on põimunud usulised, rahvuslikud, majanduslikud ja hõimuhuvid ning
1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse. Põgenik – mõistet kasutatakse katuseterminina inimese kohta, kes on olnud sunnitud oma kodust lahkuma. Põgenik võib olla ümber asunud oma koduriigi sees või koduriigist lahkunud, et otsida kaitset mõnest turvalisest riigist. 1 Dublini konventsioon sätestab, et pagulane võib varjupaigataotluse esitada vaid ühes riigis – esimeses Euroopa Liidu liikmesriigis, kuhu ta saabub. 1 Rahvusvahelise kaitse saaja – välismaalane, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund või
Samas toetab ühist süsteemi ELi liikmesriikide omavaheline ning varjupaigataotlejate päritolu- või transiitriikidega viljeldav tõhus praktiline koostöö ja vastastikune solidaarsus Varjupaigataotlejate suhtes kohaldatavate ühiste miinimumstandardite ja menetluste eesmärk on tagada kaitse neile, kes seda vajavad, ning samal ajal vältida liikmesriikide varjupaigasüsteemide kuritarvitamist. Nendega määratakse näiteks kindlaks varjupaigataotluse menetluskoht ja -viis, standardid varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks, varjupaiga saanud inimeste staatus ning liikmesriikide asutuste roll kõnealuste ülesannete täitmisel. Euroopa Liidu liikmesriigid tegelevad ka ELi ühtse sisserändepoliitika väljatöötamisega. See peaks kasutama ära seaduslikust sisserändest tulenevaid võimalusi, pakkudes samal ajal lahendusi ebaseadusliku rändega seotud probleemidele. Eesmärgiks on võtta arvesse iga ELi
Kirjandus Eesti Vabariigi immigratsiooniseadus; https://www.riigiteataja.ee/akt/28340. Vaadatud 05.01.2016. Esimesed sõjapõgenikud jõudsid Eestisse 2016; http://uudised.err.ee/v/26b8423a- 90d0-44d4-ad6a-ed194d868026. Vaadatud 02.04.2016. Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon 2012; http://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012E/TXT. Vaadatud 02.01.2016. Euroopa Ühenduse liikmesriigile esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise konventsioon - Dublini konventsioon; https://www.riigiteataja.ee/akt/812869. Vaadatud 06.01.2016. Inimkonna Rändeatlas 2008. Toim. Aime Kons. Originaal teose toim. Russell King. Tallinn: Kirjastus Ilo. IOM = Internationalˇfor Migration; http://www.iom.ee/. Vaadatud 04.01.2016. Kvantitatiivse uurimistöö põhimõtted; https://goo.gl/KMKsU4. Vaadatud 10.03.2016. Lukosiunaite, Aiste Andreja 2014
annaabi.ee 
