kirjanuduse eriala, on kuulanud tartu nak-i ja erakkonda, 2001. Aastal pälvis betti alveri debüüdiauhinna ja eesti kuluurkapitali proosapreemia, „Vanameeste näppaja“ 2001, „härra pauli kroonika“ 2001, „Rändaja õnn“ 2007, „Sügaval elu hämaras“ 2009, „ülikond“ 2013 Indrek Hargla- Indrek Sootak, 1970 tallinnas, eesti kirjanik ja stenarist, üks eesti tuntuim ulme- ja kriminaalkirjanik, kasutanud varjunimesid, kirjutanud jutte, lühiromaane ja romaane, kasutab tihti õuduskirjandusele omaseid elemente, populaarse telesarja „Süvahavva“autor, teoseid tõlgitud ka teistesse keeltesse, kuulus eesti kirjanike liitu, võtnud sõna ühiskondlikel teemadel, lõpetas tartu ülikooli õigusteaduskonna ja töötas eesti välisministeeriumis, Apteeker melchior raamatute sari 2010-2014, „Uskumatuse hind“ 1999, „mees , kes ei joonud viskit“ 2001, „Palveränd uude maailma“ 2003
Tunnustused 2002 Juhan Liivi luulepreemia Tartu Kultuurkapitali Gustav Suitsu luulestipendium 2008. Lüürik või küünik? Poeet või inimene? on tema kohta artiklipealkirjades ennegi küsitud. Üks on selge jälgede segamine, pihtimuste ja blufi suurejooneline sulandamine on luuletajal veres; oma sünnipärast tundeküllasust tembib ta jaheda kuiva iroonia, sageli eneseirooniaga; viskab otsekui vigurit, tabades nagu muuseas märki. Varjunimesid ja varikujusid on Priidul võimsasti veelgi, erakordne empaatia võimaldab tal kergesti sisse elada erinevatesse elutundeisse. Mitmedki luuletused kõnelevad Priidu Beierist kõrvaltvaates kaastunde ja hukkamõistu kurbhumoorika seguna. Poeet Priidu Beier on avaldanud kaheksa luulekogu. Tema õlale on riputatud Juhan Liivi luuleauhind vasikanahast karjasemärss. Ma luuletan sageli liikudes, kas käies või joostes, tunnistab Beier. «Teinekord panen esimesed paar rida
põnev. Referaati koostades soovisin rohkem teada saada kirjaniku elu ja loomingu kohta. 1. Elulugu 3 Indrek Hargla (Joonis1) (kodanikunimega Indrek Sootak) on sündinud 12. juulil aastal 1970 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja stsenarist ning on üks Eesti tuntumaid ulme- ja krimikirjanikke. Hargla on kasutanud ka kirjanduslikke varjunimesid Andrei Golikov ja Marat Faizijev. Hargla on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna aastal 1993 ja kuni 2012. aasta aprillini töötas ta Eesti Välisministeeriumis. Alates 2012. aasta veebruarist on ta Eesti Kirjanike Liidu liige ja 2012. aasta aprillist on Indrek Hargla vabakutseline kirjanik. (Vikipeedia, 2014) Joonis 1. Indrek Hargla (2010) 1.1 Isiklikku I.Hargla on abielus politoloogia haridusega bioloogiaõpetaja Heli Illipe-Sootakiga, kes on ka lastekirjanik
poliitilise tegevusega. Ühe versiooni kohaselt heideti poliitilise tegevuse pärast seminarist välja, teise versiooni kohaselt oli sunnitud lahkuma eksamite ebaeduka sooritamise tõttu. Detsembris asus tööle Tbilisi Füüsika Observatooriumis.1900 aastal hakkas ta juhtima tööliste massilist streiki Tbilisi Raudtee Keskdepoos. Aasta pärast loobus ta tööst loobusobservatooriumis ja alustas tegevust põranda all, kasutades varjunimesid "Koba", "David" ja "Stalin1906-1907 aastal korraldas Stalin partei rahastamiseks ulatuslike pangarööve, mida nimetati vara võõrandamiseks.Ta oli röövide organisaator, ise röövtegevuses ei osalenud. 03.1907sündis Stalini esimene laps, poeg Jakov (tapeti 1943 põgenemiskatsel Sachsenhauseni koonduslaagrist). Ja samal aastal suri ka stalini esimene abikaasa Jekaterina Svanidze .22.04.1912 aastal ilmus ajalehe "Pravda" esinumber, mille asutamisest ja toimetamisest Jossif
6. Nimi. Nimi sisaldab midagi olendist endast, on selle hing. Needuse ja sajatuse mõjule tehti vastu abinõusid, nt visati tuld ja tuhka sellisele järele, kes käis sajatamas. Nime mainimist ei peetud heaks, see võis anda vastasele võimu temaga midagi teha. Kõnevõime iseenesest oli imetlusväärseks jõuks. Lapsi ristiti ümber, kui need olid rahutud, sest said vale nime. Väljakutse võib olla nii kasuks kui ka kahjuks. Nt kuradi väljakutsumise vältimiseks kasutati varjunimesid, smuti teistele olenditele, kellega ei tahetud tegemist teha, nt hunt. 7. Irdhing. Hing tahab ihust irduda selleks, et saada teateid muust maailmast, puutuda kokku teistega, nt "sina seisad ikka minu südames". Nõia hinge lahkumine võis olla ka kasuks kellegi ravimisel vms. Peamiselt siskin meie usundeis on lahkuv hing halba tegemas, käib pinajaks, tuulispeaks, samuti vedajaks ja tulihännaks, isegi virmaliseks ja hundiks. Hing irdub ihust tulihännana, tulesädemena
Ega asjata ei nimetatud suure hingejõuga varustatud nõida "teadja" ja "tundja", et haigust jms enda kontrolli alla saada oli vaja teada saada võõra jõu nime. Väljakutse, nime mainimine, võib olla kutsujale kasuks, kui ta saab nõnda võõra jõu oma võimusesse või endale kaitsjaks, väljakutse võib olla ka kahjuks, kui nimetatav tuleb ja teeb midagi paha. Väljakutse hirmuga seletub kuradi või hundi mainimise keeld. Selle vältimiseks kasutatakse igasugu varjunimesid võsavillem jne. Varjunime mainimine ei kutsu olendit ennast kohale. Irdhing Hing võib irduda ihust. Selleks, et teateid saada muust maailmast ja puutuda kokku teistega. Hing lahkub ihust peamiselt pahatahtlikel eesmärkidel. Alatasa käiakse luupainajaks, et kiduma panna keegi inimene või tema loom, või käiakse tuulispasaks rikkumas teiste heina või vilja või hankimas endale teise vara, samuti käiakse tulihännaks, virmaliseks ja hundiks Hing võib ihust irduda ka hingelooma kujul
aastal Brüsselis prantsuse ja saksa keelt. Õed plaanisid kooli avada, sellest ei tulnud aga midagi välja. Samal aastal suri tädi ja Emily jäi Haworthi. Charlotte´i eestvedamisel avaldasid õed 1846. aastal pseudonüümide Currer, Ellis ja Acton Bell all oma luuletusi. Suurem osa neist pärines Emilylt ja paljud olid inspireeritud fantaasiamaailmast.[2] Avaldatud luulekogu kukkus aga läbi. Siiski oli õdede usk oma kirjanduslikese võimetesse nii kõikumatu, et nad pärast luulekrahhi varjunimesid muutmata proosasse üle läksid. Charlotte kirjutas romaani ,,Õpetaja", kus ta oma Brüsseli-kogemusi ära kasutas. Ja kuigi ta kirjastajat ei leidnud, jätkus tal veel 1847. aastal jõudu ,,Jane Eyre'i" väljaandmiseks. Seda teost saatis korrapealt menu. Emily ja Anne jätkasid samal ajal vanemat õde vääriva visadusega oma loomingulist teed. ,,Jane Eyre'iga" samal aastal ilmus Emily ,,Vihurimäe", kuhu valitseva traditsiooni kohaselt oli ,,kolmanda köitena" lisatud vähenõudliku Anne'i
Kihlub noorema neiuga, Regine Olsen'iga, aga katkestab kihluse. Suur S(k)ANDAAL Kopenhaagenis. Läheb Berliini filo õppima. Leiab et pole vastikumat filosoofi kui Hegel. ,,Kordus"-tema kihluse lugu. Avaldab kui naaseb Kopenhaagenisse. Regine abiellub kellegi teisega. Teravad teosed pärast ,,Hammustused", ,,Hirm". Temast saab naerualune, sest ta teosed on veidrad. Ta kulutab kogu varanduse vastulauseteks. Kasutab veidraid varjunimesid. Ta teosed on sisult ja stiililt väga erinevalt. Ta kirjanikutöö ei saa mingit vastukaja. Kinkekaart sureb olles üksik ja häbistatud. Mõtted: ,,Elutee staadiumid" teoses, räägib ta inimese olemisest. Inimese elu teostub 3lt tasandilt: Esteetiline elu vastavalt meeleolule. Selline inimene, on meeleolu inimene. Elab hetkes. Mängib eluga kuni elu temaga mängib, kuni inimene jõuab kriisi. Seda on võimalik ületada ka positiivselt- leiab aset
Autori isiklikke õiguseid ei ole võimalik müüa ega muul viisil võõrandada. Autori isiklikud õigused on järgmised: õigus üldsuse ees esineda teose loojana ning nõuda teose kasutajatelt tema avalikku tunnistamist teose autoriks (õigus teose autorsusele); õigus valida viis autorinime kasutamiseks (õigus autorinimele), kas avalikustada oma nimi või mitte seda avalikustada ( jääda anonüümseks) või kasutada oma teostel varjunimesid ( pseudonüüme ) ; õigus teha ise või lubada või keelata teistel isikutel teha teoses, teose pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi (õigus teose puutumatusele); õigus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid (õigus teose lisadele); õigus vaidlustada mis tahes moonutusi või ebatäpsusi teoses, selle pealkirjas või autorinime
proosajutlustusena. “Uus elu” räägib Dante armastusest Beatrice’i vastu. Esimest korda nägi ta teda 9-aastasena ja juba siis sai ta neiust kustumatu mälestuse. Järgmine kord kohtusid nad 18-aastasena ning siis kasvas välja tõeline armastus. “Uus elu” käsitleb isiklikus laadis pihtimust ning filosoofilist ülestunnistust. Beatrice kehastab õndsust ja ebamaisust, ilu, õilsust ja pühadust. Dante armastus Beatrice’i vastu on ebamaine, häbelik, varjatud. Ta kasutab varjunimesid ja kujundeid, mis põhjustab väärarusaami ja Beatrice’i solvumist. Kui Beatrice’i isa sureb, hakkab Dante mõtlema, et sama võib juhtuda ka tema armastatuga, mis ka juhtub. Ta leinab Beatrice’i, kuni teos lõpeb. Pärast Beatrice’i surma pöördub Dante filosoofia ja looduse poole, et armastatult tähelepanu mujale pöörata. Kirjutab kaks filosoofilist arutlust. Teose “Pidusöök” põhimõte on ühtse itaalia keele ja grammatika väljatöötamine. See teos on arutlev
Kirik ei jätnud neid ikkagi veel rahule: loobugu senisest eluviisist ja kirik võtab nad enda ridadesse tagasi. Paljud tegidki nii. Vagantide periood lõppes, kui nendega saavutati kokkulepe. Neist said rändnäitlejad, veiderdajad. Nende tekstid olid ladina keeles, täpse kodukorraga organisatsioon. Ülesehituselt olid eeskujuks mungaordud, kandsid varjunimesid. Vagandiks saamiseks tuli läbida katsed, ristimistseremoonia. Igas piirkonnas oma piirkondlik juht, võimsad laulunaljamehed. Tekstide temaatika: teravalt kirikuvastane, astusid paavsti vastu välja, polnud jumalasalgajad, oldi kiriku liialduste vastu; ülistasid seda, millega tegelesid (naised, laulud, vein, mängud jne). Laule lõid üksikud, massid levitasid (ka väikeste nihetega). Tuntuim vagant oli Archipoeta, Kölni peapiiskopi isiklik õuelaulik
annaabi.ee 
