Kaitseala lõunapoolset osa kutsutakse Seli või Kõnnu rabaks. See on vastupidiselt kaitseala põhjaosale laugaste poolest vaene. Siin asub aga kaitseala suurim veesilm peaaegu ümara kujuga Kõnnu järv. Rabivere rabas ja seda ümbritsevates metsades kasvavad mitmed looduskaitsealused taimed. Neist on kõige haruldasem Eesti soojumikas. Soodes kasvavatest käpalistest on kõige tavalisem soo-neiuvaip. Sood ümbritsevates hõredates lehtmetsades õitseb juuni alguses kauni õiega kuldking, varjulisemates kohtades pruunikas pesajuur. Enamik soolindudest elab selle kõige lagedamas ja niiskemas osas. Rabivere rabas pesitsevad kaitsealustest lindudest sookurg, teder ning rüüt.
Kujutise teravus ja värvide eristamine sõltub erinevate organismide nägemisretseptorite ehitusest. Olulise tähtsusega on ka ümbritsevatelt objektidelt peegelduva valguskiirguse iseloom. Hämaras tegutsevatel videviku- ja ööloomadel on välja kujunenud eriti suured silmad, seevastu maa alla elaval mutil on nägemismeel tugevasti taandarenenud. 3. Taimi jagatakse vastavalt kohastumusel valgustingimustega: Valguslembelised - niidutaimed Varjutaluvad võivad kasvada ka varjulisemates kohtades Varjulembesed alusmetsataimed 4. Valguse vajaduse järgi jagunevad taimed: Lühipäevataimed neil moodustuvad õied vaid siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi. Nt riis, kanep, daalia... Pikapäevataimed nõuavad päevapikkust rohkem kui 12 tundi. Nt. Nisu, oder, hernes, kartul... Soojuskiirguse mõju: 5. Infrapunane kiirgus on soojuskiirgus (valguskiirgus muundub neeldudes soojuskiirguseks).On väga
lehte ning vägev juurikas, mis ülalt võib olla kuni 1 meetri jämedune.Ta kasvab Namibi kõrbe kivistel lagendikel.Velvitsia on tegelikult kääbuspuu, mis võib elada tuhat aastat ja kauemgi. Võhma Gümnaasium 2001 HAVORTIA kasvab veidi varjulisemates paikades kivide või teiste taimede külje all. Pinnasest paistab neil välja vaid leheroseti ülaosa, ülejäänu on päikese eest peidus. Lehed aga vajavad valgust, et toitaineid sünteesida. Nõnda ongi lehtede ülaosas läbipaistev "aken", mille Tiiu Uibo kaudu pääseb valgus lehe sisemusse. Kuivaperioodil närbuvad
avaras aias, taluaias, kiviktaimlas. Sobivad kokku pööris-kipslille, varajaste päevaliilia ning aediirise sortidega. 20. Maikelluke Maikellukese perekonnas on vaid mõned liigid. Looduslikult kasvavad Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes. Eestis hästi tuntud metsalill. Risoomide abil moodustab suuri tihedaid kogumikke. Oma suurte laiade, veidi sinaka varjundiga tumeroheliste lehtedega moodustab väga tugeva pinnakatte, mis on pea asendamatu varjulisemates paikades. Õied valged või roosad kellukad, viljad oranzpunased marjad. Maikellukesed kasvavad nii päikesepaistelises kui ka varjulises kasvukohas, niiskemal huumus- ja toitaineterikkal mullal, kannatavad täisvarju ja kuivust. Kasutatakse vabakujulise rühmade ja suuremate kogumikena peamiselt muru asendajana varjulistemas paikades, hõredate puude all, põõsaste vahel, eriti vabades looduslikes paikades. Head kaaslased on metspiprad, sinililled, väikesed sõnajalad
Loomade enesepuhastamist võib lugeda instinktiivseks tegevuseks. Inimesel on pikemaajaliste kogemuste najal kujunenud instinktist teadlik pesemisvajadus. Juba ürgajal puutus inimene kokku veega ja märkas, et vesi puhastab nahka, pesemine aga parandab üldist enesetunnet ning aitab vältida haigusi. Ka ilumeele arenemine võis soodustada puhtempiiriliselt omandatud pesemisvajaduse tugevnemist. Esialgu piirdus pesemine suplustega jões, järves või meres. Pesemistele varjulisemates kohtades lisandus oskus kasutada soojendatud vett. Vee soojendamiseks visati veenõusse lõkkes kuumaks köetud kive. Selle tagajärjel tekkiv järsk vee aurustumine võis omada ka rituaalse tähenduse. Hiljem ehitas inimene pesemiskohale tuulevarjuks seinad ümber ja hakkas vett kallama kuumadele kividele(viskama leili). Nii võis tekkida sauna ja kerise eellane ja võisid saada alguse leiliprotseduurid. Ei ole võimalik vastata küsimusele, et kus tekkis saun. Ei ole võimalik nimetada ka
a.i.2. Valguskiirguse mõju organismidele Taimerakkude fotosüntees (orgaanilise aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul. Fotosünteesivõime on otseses seoses valguskiirgusega. Valgustingimuste halvenedes pidurdub fotosüntees ja koos sellega ka glükoosi moodustumine ning hapniku eraldumine. Taimi jagatakse vastavalt kohastumusel valgustingimustega: Valguslembelised niidutaimed Varjutaluvad võivad kasvada ka varjulisemates kohtades Varjulembesed alusmetsataimed Valguse vajaduse järgi jagunevad taimed: Lühipäevataimed neil moodustuvad õied vaid siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi (riis, kanep, daalia). Pikapäevataimed nõuavad päevapikkust rohkem kui 12 tundi (nisu, oder, hernes, kartul) Loomadel on valgus vajalik nägemiseks. Silmadesse jõudvad valguskiired ärritavad nägemisretseptoreid. Kujutise teravus ja värvide eristamine sõltub erinevate organismide nägemisretseptorite ehitusest
koosne suur liitõisik mitte õitest, vaid korvõisikutest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit. Keelõites on olemas vaid emakad, need on ühesugulised emasõied. Putkõites on aga nii emakad kui tolmukad ehk seega on õis mõlemasuguline.Harilikul raudrohul on meie looduses kaks sugulast: võsa- ja ida-raudrohi. Mõlemad on üsna sarnased taimed, kes kasvavad hoopis niiskemates ja sageli ka varjulisemates kohtades kui harilik raudrohi. Peale selle on neil tunduvalt suuremad õied. Nii sobib võsa-raudrohi harilikust enam lillepeenrale. Vahel võivad need liigid olla ka väärtuslikeks meetaimedeks, kuid midagi enamat ka mitte. Seega vaatame nüüd hariliku raudrohu arvukaid kasutusvõimalusi.Kes raudrohu on kätte võtnud, on kindlasti tundnud iseloomulikku veidi vänget "raudrohulõhna". See lõhn tekib peamiselt eeterlikust õlist
happeline, pHKCl 3,0-4,5. Kõduhorisont on õhuke 2.....6 cm tüse, huumuslik ja kuiv. Puistutest on valitsevad puhtmännikud, harva esineb üksikuid kaski ja kiduraid kuuski. Boniteet IV-Va. 100 aastase samblikumänniku keskmine kõrgus on 16 m ja tüvepuidu maht 165 m3. LU teke on puudulik. Alusmets tavaliselt puudub või esineb üksikuid h. kadakaid. Alustaimestik liigivaene, domineerivad ohtralt samblikud (peamiselt põdrasamblikud, islandi samblik), varjulisemates kohtades esineb samblaid: palusammal, lainjas kaksikhammas, laanik, liiv-karusammal (Polytrichum piliferum) jt. Puhmasrindes kanarbiku kõrval kasvab veel h. pohl, h. leesikas, h.kukemari (Empetrum nigrum). Rohttaimedest esineb üksikult palu-härgheina, kassikäppa, nõmm-liivateed, nõmmtarna (Carex ericetorum) jt. Kuivad ja tuleohtlikud metsad. Raiestikud uuenevad väga raskesti, pärssivaks on mulla kuivus ja ohter samblike esinemine, raiestikel suureneb ka kanarbiku ohtrus
annaabi.ee 
