Metsas elab veel mitmesuguseid elusolendeid. Ilma metsata oleks elu palju keerulisem, sealt saab meie linn küttematerjali, ehitusmaterjali ja palju muud toiduained. Ilma ühe elukoosluseta ei saaks teine elukooslus hakkama ja siis ei oleks enam kerge. Juba ammu on metsa ellu sekkunud inimene. Ürgajal leidis ta sealt varju vaenlaste ja halva ilma eest, sai puitu ning toitu. Vanal ajal saadi enamik vajalikke esemeid metsast, kõik puud millest tehti tööriistu ja varjualuseid saadi ka metsast. Metsa rikkus sõltub mulla rikkusest ja taimedest. Vähe on metsi kus pole inimese käsi mängus olnud, kuid palju neid mida on inimene ise loonud. Metsas kasvavad peamiselt marjadest jänesekapsas, metsmaasikad, metsvaarikad, seened jne. mets võimaldab organismidel hingata: puhastab õhku ja eritab hapnikku.
K U S ELA S ID M ETS A V EN N A D ? Koostajad: Jaanus Talts ja Oliver Leppik 10. klass Sissejuhatus Tänapäeval levinud üleelamisõpetus õpetab ehitama igasugu varjualuseid. Vaadates metsavendade punkreid, tuleb tõdeda, et need mehed teadsid juba siis, mida nad tegid. Varjekohad ehk punkrid 1940. aastate teises pooles hakkasid metsavennad rajama endale üle Eesti varjekohti ehk punkreid. Eesti metsavendade elupaiku saab jaotada mitmesse kategooriasse. 1. Maapealsed punkrid 2. Pinnasesse süvendatud punkrid 3. Maa-alused punkrid 4. Taluhoonetesse ehitatud peidikud 5. Suvisel ajal kasutati elamiseks aga
ebaproportsionaalselt pikad käed. Homo habilis kasutas tööriistu põhiliselt koriluses (muuhulgas raibete liha tükeldamiseks), kuid mitte kaitseks ega küttimiseks. Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Homo erectus Ehk püstine inimene, elas umbes 1,8-0,3 aastat tagasi. Oli esimene hominiid kes lahkus aafrikast. Oli suurema aju ja kehaga ning kasutas tuld. Nad valmistasid varjualuseid, suhtlesid häälitsustega olid pikemad kui eelkäijad. Olid suure tõenäosusega mustanahalised. Neandentaarllane Aafrikas kujunes püstisest inimesest nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Avastati Saksamaalt Neandertaani orust. Tegutsedes ajavahemikus umbes 150 00040 000 aastat tagasi. Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet
· tuntakse vaid Aafrikast 2. Homo habilis e. osavinimene · 2.5 1.5 milj aastat tagasi · Ida-Aafrikas · valmistasid ise algelisi tööriistu raidudes kivist kilde · Esimesed säilmed on leitud Aafrikast Oldurai orust 3. Homo erectus e. püstine inimene · 1,8 0,3 milj aastat tagasi · esimene hominiid, kes lähkus Aafrikast · suurem keha ja aju · oskas ka sutada tuld · valmistasid varjualuseid · eksisteeris kommunikatsioon · pikad · ilmselt tumeda nahaga 4. Neanderdaallane · 300 000 / 250 000 / 30 000 · esimesed säilmed Saksamaalt Neanderdaadia orust · lihaseline kehaehitus · võibolla oskasid kasutada keelt · küttisid suuri imetajaid · kasutasid kivist tööriistu (nt. kaabits) · looma nahkadest valmistati kehakatteid · surnute matmine · hoolitseti haigete ja vigaste eest
jäänused, millest nähtub, kuidas taimed ja loomad on aja jooksul muutunud. Mida rohkem leitakse kivistisi, seda selgemaks saab paljude isendite sugulus. Inimese kujunemislugu saab alguse australopiteegist, kelle puhul on tegemist inimese ja Aafrika inimahvi eellase vahepealse olendiga. Talle järgnesid juba selgemate tunnustega inimlased Homo habilis e. Osav inimene, kelle nägu oli küll lamdedam ja hambad väiksemad, kuid oskas valmistada juba rohmakaid varjualuseid ja tahumatuid tööriistu. Järgnes Homo erectus e. Püstine inimene, kes elas laagrites, kasutas tuld ja oskas ka arvatavasti rääkida. Rohkem arenenud olid Neandertaallased, kes kandsid riideid, tegelesid keeruliste nikerdustega ning matsid oma surnuid. Pärisinimene e. tark inimene e. Homo sapiens omandas juba nii kirjutamisvõime sümbolitega kui ka kunstiloomisevõime. Tänapäeva inimesed hakkasid aga laialdaselt tegelema põllunduse,
Töölised on arenemata suguorganitega emased, kes suve lõpuks kasvatavad üles uue emade ja isaherilaste põlvkonna. Ühiselulised on ka pesaparasiidid, kuigi neil puudub tööliste kast. Peale ühisherilaste elab Eestis veel vähemalt 300 mitmesugustesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvat erakherilast. Pesapaiga valikult jagunevad meie herilased kahte rühma. Ühed teevad pesa maapinnast kõrgemale mitmesugustesse õõnsustesse, kasutades seejuures ka inimese loodud varjualuseid: lakapealseid, kuure, pesakaste, isegi kummuli ämbreid jm. Kõige levinum on sellistest liikidest saksi-metsaherilane. Maapinna kohal pesitsevate liikide hulka kuuluvad need, kelle pesad on tavaliselt põõsastes või puude võrades, kuid kes tulevad ka inimese juurde. Nimetatud rühma (perekonna) eestikeelne nimetus on metsaherilased ja neid on neli liiki. Viies maapinna kohal pesitsev liik on Eestis väga haruldaseks peetud kärjeherilane, kes on viimastel
lihtsustamiseks. Esimeseks tähtsamaks muutuseks inimese elus oli tule kasutama õppimine: tuli andis sooja, seega ta kaitses koopainimesi külma eest. Ka lubas tule kasutuselevõtt toiduks tarvitada rohkemaid toiduaineid: inimese “menüüle” lisandusid ained, mida on võimalik süüa ainult küpsetatult. 1.3 miljonit aastat hiljem õppis inimene ehitama esimesi varjualuseid. Need parandasid eluolu märgatavalt: kaitsesid vihma, tuule, päikese ning metsloomade eest. Ehitati materjalidest, mida ümbruses parasjagu saada oli: piirkondades kus oli puid, ehitati eluasemed puust, kus puid ei olnud, kasutati ehitamiseks kive ning mulda. See oskus võimaldas inimesel ellu jääda palju agressiivsemates kliimatingimustes. Kasutusel olid veel
(Heidelberg, leiti 1907. a, esimene kirjeldaja: Otto Schoetensack. Homo heidelbergensis oli lühikese kehaehitusega (eelkäija Homo erectus'ega võrreldes), mis oli kohastunud külmemas kliimas elamiseks. Meeste keskmine pikkus 175 cm ja kaal 62 kg, naistel – 157 cm ja 51 kg. Ajumaht 1100–1400 cm³ on võrreldav tänapäeva inimestega. Silmatorkavalt suure kulmukaarega Arvatakse, et see oli esimene inimlaste rühm kes suutis tuld kasutada (tõendid Iisraelist, 790 000 a eKr) ja varjualuseid rajada (Terra Amata, Prantsusmaa), kuid kasutas elupaigana ka koopaid. Jahtis suuri loomi (elevandid, jõehobud, metshirved, hobused jne), mh leitud 400 000 a vanune oda. Hispaania Atapuerca andmete põhal esimene liik, kes teadaolevalt surnuid mattis. Loetakse neandertallaste, Denisovo inimeste ja tänapäeva inimeste ühiseks esivanemaks. Homo habilis ehk osav inimene Eraldasid Louis Leakey jt Olduvai (tänapäeva Tansaania) leidude põhjal esmakordselt 1964
Varustage kõik töökohad, trepid ja muud ehitusplatsi kohad, kus töötajad võivad tõenäoliselt liikuda, piisava ja sobiva valgustusega. Kavandage ja tehke lammutustöid üksnes pädeva isiku järelevalve all. Korraldage ehitusjäätmete asjakohane äravedu. Hoone hooldamine või lammutamine: asbestiga töötamisel võtke kõik ettevaatusmeetmed. Hoolitsege selle eest, et oleks piisavalt sanitaar- ja pesemisruume, söömiskohti ja varjualuseid, mida saab kasutada halvast ilmast tingitud töökatkestuste korral. Korraldamine Muutke tööplaani, kui seda on riski vähendamiseks vaja. Korraldage töö nii, et sarnaseid kaitsemeetmeid vajavaid ülesandeid tehtaks üheaegselt, et saaks rakendada ühiskaitsemeetmeid. Hoolitsege selle eest, et kõik töötajad, ka need, kes ei saa riigikeelest hästi aru, oleks teadlikud ehitusplatsil
Varustage kõik töökohad, trepid ja muud ehitusplatsi kohad, kus töötajad võivad tõenäoliselt liikuda, piisava ja sobiva valgustusega. Kavandage ja tehke lammutustöid üksnes pädeva isiku järelevalve all. Korraldage ehitusjäätmete asjakohane äravedu. Hoone hooldamine või lammutamine: asbestiga töötamisel võtke kõik ettevaatusmeetmed. Hoolitsege selle eest, et oleks piisavalt sanitaar- ja pesemisruume, söömiskohti ja varjualuseid, mida saab kasutada halvast ilmast tingitud töökatkestuste korral. Korraldamine Muutke tööplaani, kui seda on riski vähendamiseks vaja. Korraldage töö nii, et sarnaseid kaitsemeetmeid vajavaid ülesandeid tehtaks üheaegselt, et saaks rakendada ühiskaitsemeetmeid. Hoolitsege selle eest, et kõik töötajad, ka need, kes ei saa riigikeelest hästi aru, oleks teadlikud ehitusplatsil
Üheksa aastat, mille kestel me pole suutnud võita, ja tunnistan, et oleme kaotanud ka lootuse võita. Seega aitab sõjast. Asugem laevadele, leppides kaotusega, ja pöördugem tagasi Kreekasse!" Ühe hetke vältel valitseb hämmeldus. Nagu ei usuks sõdurid oma kõrvu, siis aga tõuseb kokkutulnute peade kohale hüüe: ,,Koju! Me saame tagasi koju!" ning kõik hakkavad rõõmsalt käratsedes laevade poole liikuma; algab tohutu segadus, milles võetakse maha telke, lammutatakse varjualuseid, juba asuvad mõned laevadele, mida teised vette tõukavad: ,,Kreekasse! Kreekasse! Koju!" Siis astub ette Odysseus, jookseb Agamamnoni juurde, rabab sellel valitsuskepi käest ja astub seda viibutades vastu kõige südimatele kaptenitele ja sõduritele. ,,Hullud!" hüüab ta. ,,Kuhu te lähete? Kas te ei taipa, et Agamemnon tahtis teid ainult proovile panna? Kas te ei taipa, et temasugune võimas kuningas karistab teid, kui te peaksite põgenema? Pidage! Tulge tagasi! Mängus on Kreeka au!"
Talupidamisega tegelevatel saamidel olid tare kõrvale rajatud majandusehitised: aidad, lehma- ja lambalaut, tall, küün heinte ja põdrasambliku jaoks, saun, puukuur ja käimla. Soome eeskujude järgi ehitatud saunad olid suhteliselt hiline nähtus. Suvel valmistati toitu õue peal asuvas väliköögis, milleks võidi kasutada katteta või kattega püstkojasõrestikku. Erinevad aidad asusid enamasti talvepaikades tarede juures, suvepaikades leidus rohkem varjualuseid. Esimesed looduslikud säilituskohad olid allikad, kus hoiti põdra- ja linnuliha tagavara ning piimapütte. Kui põdraliha võeti allikast välja enne talve, siis kuivatati seda tuule käes. Tundrualadel hoiti põdraliha maasse või kivihunnikutesse kaevatud koobastes, mille sissekäik kaeti okste, liiva ja kividega. Kolta- ja inarisaamid kaevasid sügispaigas soolakala säilitamiseks kivide ja tohuga vooderdatud koopa, mis kaeti tohu, turba, puude ja kividega ning mis avati enne
Kunst on vaba fantaasia vili. Teine teooria tuleb usundist. Ürginimese usundiks oli animism, millega kaasnes maagia. Näiteks joonistati loomade kujutisi maagilistel eesmärkidel. Inimene joonistas looma, "haavas" teda ja uskus, et nii on tal ka parem jahiõnn. Koopamaalidel ongi oda-või noolehaavadega loomade kujutisi. Ka muusikat ja tantsu peetakse maagilisteks tegevusteks. Elamud. Ürginimesed elasid esialgu koobastes. Seal, kus kliima oli soojem, ehitati ka kergemaid varjualuseid. Onnide ehitamiseks kasutati väga erinevaid materjale; puuoksi, puukoort, suuri palmilehti, liaane, nahku ja rohumättaid. Mõnikord olid onnid kaevatud maa sisse ning pealt kaetud okste ja rohumätastega. Teisal ehitati mammutiluudest või okstest karkass, millele laotati loomanahku või puukoort. Onni katusesse olid jäetud avad lõkkesuitsule. Onnid polnud kuigi korrapärased. Niisugustes onnides elas tavaliselt mitukümmend inimest, kes magasid lõkkeaseme ümber
annaabi.ee 
