kogum. Populatsiooni tunnused · Arvukus ulukite arv mingil territooriumil · Asustustihedus ulukite arv mingi kindla suurusega maa-alal · Struktuur sooline ja vanuseline koosseis · Hierarhia Populatsioonidünaamika · Elupaiga mahutavuse määravad populatsiooni eksisteerimiseks vajalikud ressursid, mis alati on piiratud (toit, varjepaigad jne). · Ulukiasurkonna kasvu piirab ennekõike see ressurss, mis optimaalsest kõige rohkem erineb. Populatsioonidünaamika Populatsiooni suurust mõjutavad: · Sündimus · Suremus · Sisseränne · Väljaränne Populatsiooni arvukust mõjutavad mehhanismid võivad olla: · Asustustihedusest sõltuvad (konkurents) · Asustustihedusest sõltumatud (ilm) Jahindus
putukaid •Mitmekesised elupaigad putukatele •Tiik R.Arro •Varjulisus ja vähene valgustatus Vaata lisa: projekt Loodusaed http://loodusaed.kirikiri.ee/spip.php?article17 •Nahkhiirtele sobivad varjepaigad. Nahkhiir ja inimene Tehiselupaigad Kui soovime luua nahkhiirtele juurde sobilikke elupaiku •Nahkhiirtele võib ehitada varjepaiku maja seinadesse ja katusesse. •Siin on mõned näited... http://www.habibat.co.uk/ http://www.ibstock.com/sustainability-ecozone.asp www.schwegler-natur.de/
.........16 3.1.5. Intensiivne e. tööstuslik kasvatamine......................................17 3.2. Vähikasvanduse kavandamine....................................................17 Tiikide projekteerimine.............................................17 Kasvutiigid ja nende ehitus..........................................18 Vähipoegade tiigid...................................................18 Varjepaigad............................................................18 Vähitiikide piiramine aiaga..........................................19 Tiigitammid...............................................................19 Tiikide paigutus..........................................................19 3 Sisebasseinide ehitamine...........................................
tõmmulendlase. Ka võib isend süüa mürgiga kokkupuutunud, kuid veel elus putukaid, mis võib viia nahkhiire surmani.[8] Puitkonstruktsioonide töötlemiseks kasutatavad ained (lindaan ja dieldriin) on tõmmulendlasele surmavalt mürgised. Kui isend otsustab pikemalt mõnele konstruktsioonile püsima jääda, siis mürk satub ta organismi ja liigne kogus osutub surmavaks. [5, lk 45] Metsade majandamisel ei mõelda tihti, et vanad ja pragunenud koorega puud on ideaalsed varjepaigad nahkhiirtele. Puu saab raieküpseks samal ajal, kui on välja kujunenud sobivad õõnsused nahkhiirte varjumiseks, mida noortel puudel ei esine. Seega raiutakse maha tõmmulendlasele sobivat varjepaika pakkuvad puud ja vähendatakse sobivaid elupaiku. [1, lk 6] 7 3.Võimalikud lahendused Inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamiseks on mitmeid võimalusi. Praeguseks on juba kaitse alla
28. Erinevad elupaigalaikudevahelise sidususe suurendamise viisid. Vähim dünaamiline pindala – minimaalne kaitsealune pindala, mille korral ümber kujunev maastik ei kaota ühelgi ajahetkel ühtegi elupaiga- või kooslusetüüpi. • Sõltub ala heterogeensusest ning elupaigalaikude vahelisest sidususest. Elupaikadevaheline sidusus. Nt lendorav: * Ühendus teiste lendorava leiukohtadega; * Kasvav mets (metsaribad, koridorid); * Pikemate vahekauguste korral varjepaigad. 29. Erinevad ökoloogiliste koridoride tüübid. -> Looduslike koosluste riba kultuurmaastikul või mingi teist laadi loomade jt liikide rändetee, mis ühendab kaitsealasid või üksteisest lahutatud elupaiku ja võimaldab liikidel levida. Ökoloogilistele koridoridele sarnanevad ökoloogilised astmelauad, mis aga asuvad kultuurmaastikul elupaigalaikudena ning moodustavad ühendamata "saarekestena" rändetee.
ülevoolupaisud ja künnised ● enne nende meetodite kasutamist tuleb analüüsida võimalikku mõju veetasemele Jõe sängisisesed võimalused ● kivirahnude kobarad ○ kasutatav enamikus elukohatüüpides, sobivaim voolukiirus >0,5 m/s ○ efektiivseim grupiti, väikestes ojades ka üksikult ○ ei sobi liivase põhja korral; võivad tekitada uhtejoomi suure settekoormuse korral ● ülevoolud ja künnised ● kalade läbipääs ● varjepaigad VII Niidukoosluste taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited Niidukoosluste hooldus = karjatamine (loopealsed, rannaniidud, kadastikud, puiskarjamaad) ja niitmine (lamminiidud, puisniidud, aruniidud) Koosluse taastumise edukus sõltub peamiselt : 1) sobivate keskkonnatingimuste taastamine ja püsimine 2) kooslusele iseloomulike liikide tagasitulek. Rannaniitude taastamine
sõltumatult. Mitmesugused substraadid ehk biotoobielemendid surev puit, kõduneva puidu staadiumid, känd, puukoor, kivi, lõhe jne. Maastikuelemendid, mis võivad teatud juhtudel olla terviklikuks elupaigaks tiik, teeperv, kelder, allee, üksikpuu, astang, rändrahn, põllupeenar, hekk jne. Väikeelupaigad põllumajandusmaastikus on erinevatele liikidele: toitumiskohad pesitsuskohad varjepaigad rändekoridorid kõik eelnimetatu koos. Liigile võib saatuslikuks saada ühe olulise elupaiga puudumine tema poolt kasutatavaist. Eriti olulised selles kontekstis on substraat ja toit kui neid pole, ei saa olla ka nendega seotud liike. Elupaigaelemendid Esinevad regulaarselt elupaikades, kuid ei tarvitse olla elupaigaspetsiifilised. Nendel kasvavat elustikku mõjutab nii nende enda "olemus" kui ümbritsev keskkond: - silikaatne rändrahn vees, põllul, loopealsel,
allpool ennistustööde piirkonda. Siia kuuluvad ülevoolupaisud ja künnised, kalde kontrolli mehhanismid, ümberkorraldused jõesängis ning loogete taastamine. · Enne nende meetodite kasutamist tuleb analüüsida võimalikku mõju veetasemele. · Kallaste kindlustamisel tuleb täpselt ette näha, kust vool kallast hõõruma hakkab. · Kooskõla seadusandlusega omandiasjad jms. Jõe sängisisesed võimalused: Kivirahnude kobarad, Ülevoolud ja künnised, Kalade läbipääsud, Varjepaigad Kaldakaitse tööd: *kujundamine ja haljastamine. Erosiooni ja kaldajoone muutuste korral kõige effektiivsem. Vee kontroll: Sette kogumine, Veetaseme reguleerimine *Jõesängi ennistamine, *Kaldatsooni ennistamine. 6.Järvede ökoloogilise seisundi hindamise põhimõtted. Ökoloogilise tasakaalu all mõistetakse olukorda, kus ökosüsteemi koosseis on stabiliseerunud selliseks, mil liikide konkurents on minimaalne, koosluse ruumiline struktuur maksimaalselt liigestunud ja aastane
ulatuses, peatuskohtades vähemalt 50 m raadiuses. Tagada tuleb tuleohutus, jäätmekäitlus ja käimlate vajadus. Matkajad tuleb suunata võimalikult ainult (tähistatud) või olemasolevatele radadele ja laudteedele. Puhkemetsades vajavad ka loomad rahu, eriti sigimisperioodil, neile jäetakse kõrvalised alad. Külastajatele tuleb selgitada, et ka siis kui mõne looma välimus meile ei meeldi, peame neid hoidma. Loomade pesad, varjepaigad tuleb rahule jätta. Ärge hirmutage loomi, ka järgmised matkajad tunnevad rõõmu loomaga kohtumisest või linnulaulust. Puhkemetsades tuleb vältida lärmi ja müra. Pargid jt. haljastud 1. Taimestik vajab varist ja sellest tekkivat kõdu, mis läheb mullaenergia vajadusteks ning huumusevarude täiendamiseks. 2. Haljastutel olgu võimalikult palju põõsaid. 3
Häirimist põhjustavate tegevuste simulatsioon (SODA) on ruumiline konkreetse indiviidi põhine mudel, mis on kavandatud paindliku ja iseloomustava vahendina, et uurida antropogeense häirimise ruumilise ja ajalise mustri mõju elustikule (Bennett et al. 2008). Kuna SODA mudel on ruumiliselt konkreetne kasutatakse järgmiste lähteandmetega kaarte: • elupaigalaikude tüüp; • elupaigalaikude suurus; • elupaigalaikude asukoht; • loomade varjepaigad; • avalike teede paiknemine. Kõik mudelis kasutatavad kasutaja poolt määratavad parameetrid sisalduvad kolmes peamises lähteandmete kategoorias: 1) taustandmed, 2) puhkajad, 3) elustik. Taustandmed. Parameetrid sisaldavad järgmist informatsiooni: ajaline skaala, ruumiline skaala, keskkonna karakteristikud (asukoht, suurus ja elupaigalaikude tüüp, laikude karakteristikud, varjepaigad). 70
annaabi.ee 
