· Täna harjutasime lõunaajal terve tund auandmist, sest Tjaden oli üht majorit lohakalt tervitanud. Katil ei taha see tõik kuidagi meelest minna. Ta ütleb: ,,Pane tähele, me kaotame selle sõja, kuna me liiga hästi au anname." (lk28) · Juhus ongi see, mis meid ükskõikseks teeb. Paar kuud tagasi istusin ühes varjendis ja mängisin skatti; mõne aja pärast tõusin püsti ja läksin ühte teise varjendisse tuttavaid külastama. Kui ma tagasi tulin, polnud esimesest varjendist enam midagi alles, raskekaliibrilise otsetabamus oli selle puruks tampinud. Läksin teise varjendi juurde tagasi ja jõudsin just õigeaegselt pärale, et aidata mehi välja kaevata. Vahepeal oli samasugune mürsk varjendi kinni matnud. (lk 63) · Me näeme elamas inimesi, kellel puudub kolju; me näeme jooksmas sõdureid, kellel mõlemad jalad on ära kistud; nad komberdavad oma luukildudes jalaköntidel
Suureks probleemiks on rotid, kes söövad nende toitu. Meestele antakse korralikult süüa. See on märk sellest, et olukord on halb. Algab suur lahing. Peitutakse varjendisse ja üritatakse ellu jääda. Toit saab otsa ja rünnak on väga tugev. Mitu punkrit hävitatakse, kuid nende oma peab veel vastu. Nekrutitel hakkavad närvid üles ütlema. Üks nekrut, kes tahab välja minna, pekstakse läbi, et tal "mõistus tagasi tuleks". Mõned nekrutid põgenevad varjendist ja nad tapetakse kohe mürsu poolt. Üks nekrut peksab pead vastu seina... Turmtuli lõpeb ja algab pealetung. Vaenlased jõuavad järjest lähemale. Vastupanu on meeleheitlik ja see toob edu. Algab vastupealetung. Jõutakse vaenlase varjenditesse ja sealt võetakse toitu kaasa, kuna vaenlased on palju paremini toiduga varustatud. Päevad mööduvad. Rünnakud vahelduvad vasturünnakutega. Üks sõdur
regulaarne toitmine, kui vanemlik hoolitsus kõige laiemas mõttes. Helgi Sallo mäletab, et tema ema hoolitses tema eest väga hästi ning tegi kõik endast oleneva, et lapsel oleks hea ja turvaline. Varane lapseiga: autonoomia vs. häbi ja kahtlused. Lapsed õpivad nüüd ka esemeid haarama ja nendega mängima, käima ning teistega suhtlema. Helgi jaoks oli mängimine raskendatud kuna tol ajal käis kõva pommitamine ning tal tuli oma emaga ühest varjendist teise joosta . Siiani on tal silme eest ema kastkised sukad ja jalad, sest kukkumisi tuli tihti ette. Ta mäletab ka veel pommitamisega kaasnenud õudsat häält. Mänguiga: initsiatiiv vs. süütunne. Laps hakkab üha enam ümbrust uudistama ja muutub aina liikuvamaks. Tema lemmiksõnaks kujuneb nüüd ,,miks''. Sellel etapil pannakse proovile nii lapse iseseisvuspüüdlused kui ka ümbrusega toimetulek. Helgil ja ta emal polnud elada kuskil (pomm hävitas nende kodu)
Tõmmulendlaste arv 36 29 53 66 40 67 Ka teised looduskaitse all olevad koopad pole tegelikult piisavalt kaitstud. Vääna-Posti koopas nr 2 oli 2007.aastal põletatud prügi, mis maa-aluses käigus talvituvatele nahkhiirtele võib mõjuda surmavalt. Humala varjendi ümbrusest avastati 2007.aasta seire käigus hulgaliselt prügi, mis takistas nahkhiirte sisenemist varjendist algavasse maa-alusesse käiku. Humala koopas on mitmeid aastaid olnud ja leidub veel siiani mõningaid mürgitünne, mis muudavad samuti koopa õhu seal talvituvatele tõmmulendlastele ohtlikuks. [4] Samuti ei saa nahkhiired talvituda tahmastes või liigse CO2 sisaldusega ruumides. Seetõttu tuleb vältida koobastes tõrviku, küünla või suitsuga käimist ja tule tegemist. [3] 6
Kaheksa meest saadeti küla valvama, mis liigse tulistamise tõttu oli evakueeritud. Peamine valvealune asi oli toiduladu. Kogu nende jagu oli kohal- Kat, Albert, Müller, Tjaden, Leer ja Detering. Neid oli rohkem alles kui mõnes teises jaos. Varjendiks oli betoneeritud kelder. Põranda katsid nad madratsite ja pehmete asjadega. Paul ja Kat tegid väikse luurekäigu majades. Nad leidsid tosina mune ja kaks naela värsket võid. Ringi jalutades leidsid nad kaks elusat siga. Umbes 50 sammu nende varjendist oli väike maja, kus sees oli köök. Põrsad olid veristatud. Prae juurde tegid nad kartulikotlette, neid küpsetas Paul. Kat valmistas põrsad ette ja puhastas porgandid, herned ja lillkapsad ja lillkapsa juurde valmistas ta valge kastme. Kõik mehed seisid põrsaste juures nagu altari ümber. Vahepeal saabus sinna kaks radisti, kes kutsuti ka sööma. Küpsetamise tõttu tuli korstnast suitsu ja maja pihta anti tuld. Kõik pääsesid varjendisse ning sõid seal palju jaksasid
Lennukid lendasid hästi madalalt ja sealt tulistati otse põgenejate pihta. Venelased tegid sel ööl kaks rünnakut. Esimese ajal olime kodus, teise ajaks läksime aga varjendisse, mis asus Viru väljaku ääres praeguse Metro Plaza keldris. Terve linn oli tulekumast valge ja kõikjal lendasid sädemed. Mäletan, et ema käskis meil õega oma riideid patsutada, et need põlema ei läheks. Nägin ka, kuidas põles Estonia teater. Meie kodu Gonsiori tänaval sai pihta. Kui varjendist välja tulime, avastas isa, et õnneks ei olnud põlema süttinud püssirohutünnid, mis olid varjendiks oleva maja seina ääres." [Lisa 1:3] 2.4. Sõjajärgne Eesti 1944. aasta lõpuks oli Punaarmee uuesti vallutanud Eesti. Eestlased ei uskunud, et iseseisvus on lõplikult kaotatud, ikka loodeti mingile imele. Õie Vesik: "Nagu ma lapsena aru sain, usuti pärast sõda, et okupatsioon on ajutine. Rääkida sellest aga ei julgetud, sest inimesed mäletasid veel
Taskulamp ja patareid Patareidega töötav raadio Seep ja käterätikud Esmaabikarp koos joodi ja ravimitega Toiduvalmistamise ja söögitarbed Radioaktiivsuse mõõtur Merlecons ja Ko OÜ 195 TUUMAVARJEND Ekspertide hinnang 1. Veekonteinerid Keskmiselt vajab inimene päevas üks liitrit vett. Kaks nädalat on tõenäoliselt see aeg, mille järel võib varjendist väljuda. Seega tuleb veekasutusele piirangud panna lähtuvalt inimeste arvust ja vee kogusest, arvestades, et vett peab jätkuma kaheks nädalaks. Pärast seda on võimalik hakata otsima väljaspool varjendit vee saamise võimalusi. Ka vee otsimine võib võtta aega. Seega vett peaks jätkuma umbes kolmeks nädalaks. 2. Konserveeritud ja kuivatatud toit Toiduvarud on ellujäämise seisukohast olulised. Ka peale varjendist väljumist on
Suureks probleemiks on rotid, kes söövad nende toitu. Meestele antakse korralikult süüa. See on märk sellest, et olukord on halb. Algab suur lahing. Peitutakse varjendisse ja üritatakse ellu jääda. Toit saab otsa ja rünnak on väga tugev. Mitu punkrit hävitatakse, kuid nende oma peab veel vastu. Nekrutitel hakkavad närvid üles ütlema. Üks nekrut, kes tahab välja minna, pekstakse läbi, et tal "mõistus tagasi tuleks". Mõned nekrutid põgenevad varjendist ja nad tapetakse kohe mürsu poolt. Üks nekrut peksab pead vastu seina... Turmtuli lõpeb ja algab pealetung. Vaenlased jõuavad järjest lähemale. Vastupanu on meeleheitlik ja see toob edu. Algab vastupealetung. Jõutakse vaenlase varjenditesse ja sealt võetakse toitu kaasa, kuna vaenlased on palju paremini toiduga varustatud. Päevad mööduvad. Rünnakud vahelduvad vasturünnakutega. Üks sõdur on pihta saanud ja karjub, kuid teda ei suudeta leida (kõhuli karjudes on
annaabi.ee 
