Niiskus), reljeef e pinnamood, organismid mullas, põhjavesi, inimtegevus Mulla koostis: MULD ELUS OSA ELUTA OSA mikroorganismid, seened, VEDEL OSA TAHKE OSA GAASILINE OSA mikro- ja pisiloomad mullavesi MINERAALNE ORGAANILINE mullaõhk kivid, kruus, liiv, savi kõdu, huumus Mulla horisondid: kõduhorisont koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Katavad mullapinda, võivad olla 1-3 kihilised ja erineva niiskussisaldusega huumushorisont orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Kobe, toitaineterikas, tumedat värvi väljauhtehorisont heleda värvusega, vaestunud saviosakestest ja toiteelementidest sisseuhtehorisont peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine, savimineraale sisaldav, pruunika või punaka värvusega lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele on muld tekkinud
D - aluskivim on lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. E - heleda värvusega väljauhtehorisont , mis on vasestunud saviosakestest ja toiteelementidest. G - sinakashalli värvusega gleihorisont, mis tekib siis kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg. AT - toorhuumuslik horisont, tekib liigniisketes tingimustes. O - kõduhorisondid, mis koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest, viimased katavad mulda, võivad olla 1-3 kihilised T - turvas ehk vee ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont.
kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim. Väljauhtehorisont heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest Gleihorisont tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall Toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele. Kõduhorisont koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Turvas vee ja orgaanilise aine rikas ja tuhavaene soomulle horisont. Läbiuhteline veereziim kui sademed ületavad aurumise (paras ja palavvöötmes) Tasakaalustatud veereziim kui sademed ja auramine on tasakaalus (rohtlates,savannides,metsasteppides) Auramise ülekaaluga veereziim kui aurumine ületab sademed (kõrbetes) Muldade hävimise peamised põhjused: vee-erosioon, tuuleerosioon, keemiline degradeerumine, füüsikaline degradeerumine.
kujuneb gleihorisont välja savide puhul, ei määra gleistumist mitte mineraalhorisondi lõimis (liiv, savi) vaid pidev liigniiskus. · AT toorhuumuslik horisont, mis tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. See orgaanilise aine kuhjumise horisont jääb oma omadustelt mineraalse huumushorisondi (A ja ogaanilise turba (T) vahepeale · O orgaanilised kõduhorisondid, mis koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Viimased katavad õhukese kihina mulla-pinda. Võivad olla ühe- kuni kolmekihilised ja erineva niiskusesisaldusega. · T turvas ehk vee ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont. Mullahorisondid - muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tüsedus muutub nii ruumis kui ka ajas, s.t mulla arengu käigus. Sageli ei ole horisontide vahelised piirid selgelt eristatavad, sest
väetamine; kihtide segunemine, huumust tekib juurde. Puhverdusvõime vastupanuvõime välismõjutstele. Mullahorisondid mullakihid, mis on üksteise peale ladestunud; erinevad värvuse, tiheduse, lõimise, tüseduse poolest A huumushorisont: kobe, tume, sisaldab orgaanilist ainet, kõige enam lämmastikku ja süsinikku. AT toorhuumushorisont: tekib liigniiskuse tagajärjel. O orgaaniline kõduhorisont: koosneb eri lagunemisjärgus variseosadest, katab õhukeselt mullapinda. T turvas: palju vet ja orgaanilist ainet, tuhavaene soomuld. B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont): sisaldab rauda ja on mineraalosakesi. C lähtekivim: mineraalne lähtematerjal. D aluskivim: lähtekivimi all, ei mõjuta mulla teket. E väljauhtehorisont: vaesustunud saviosakesed ja toiteelemendid, heleda värviga. G gleihorisont: sinisavi Mullatekke iseärasused: läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist,
Mineraalne lähtematerjal millele muld on tekkinud. Mullatekke protsese ei toimu. D aluskivim, mõju mullale on kaudne. E väljauhtehorisont, hele värvus, vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest G gleihorisont. Sinakashalli värvusega, tekib siis kui muldo n kõrge põhjavee seisuktõttu suurema osa aastast märg. AT toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. O kõduhorisont, koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T turvas. Ehk vee ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont · Läbiuhteline veereziim kui sademed ületavad auramise. · Tasakaalustatud veereziim kui sademed ja auramine on tasakaalus · Auramise ülekaaluga veereziim auramine ületab sademed. Muldade erosioon: selle toimel paugutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelst osadelt madalamatele. Selle tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudesse või
muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Mullahorisondid ehk mulla horisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Horisondid võivad eri muldadel olla erinevad. Horisontide järjekord moodustab mullaprofiili. O-horisont ehk kõduhorisont.Kõduhorisont on mullahorisont, mis koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. A-horisont ehk huumushorisont on enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont. A-horisont on ülaltpoolt teine horisont: ta paikneb O-horisondi all. A-horisondis on mineraalne aine segunenud orgaaniliste ainetega, mis on tekkinud organismide lagunemisel. A- horisondis toimub enamus pinnase bioloogilisest aktiivsusest. A-horisondi paksus sõltub tugevalt piirkonnast. Tavaliselt on see 28 cm, kuid mustmullapiirkonnas võib see küündida poole meetri ja isegi enamani.
oksüdeerumine. C - Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. D- Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim. E- Väljauhtehorisont heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. Savimineraalide teke . G-Gleihorisont tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall. AT- Toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele. O - Kõduhorisont koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T - Turvas vee ja orgaanilise aine rikas ja tuhavaene soomulle horisont. Veereziimid. Läbiuhteline veereziim kui sademed ületavad aurumise , sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas põhjaveeni, lahustuvate toitainete kadu ja mullaviljakuse langus. (paras ja palavvöötmes) Tasakaalustatud veereziim kui sademed ja auramine on tasakaalus , sademetevesi ei ulatu põhjaveeni, toitaineid välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange
Mullatekke protsesse ei toimu. D aluskivim, mõju mullale on kaudne. E väljauhtehorisont, hele värvus, vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest G gleihorisont - tekib siis kui muld on kõrge põhjavee seisu tõttu suurema osa aastast märg, sinakashalli värvusega. AT toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. O kõduhorisont, koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T turvas. Ehk vee ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont.
saastumine.see ei tähenda alati mullal asuva taimestiku hävimist, küll aga toksiliste ainete sattumist biogeokeemilistesse aineringetesse ja ka toitumisahelatsesse. MULLAHORISONDID-A huumushorisont, B saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont), C lähtekivim, D aluskivim, E väljauhtehorisont, G gleihorisont, AT toorhuumuslik horisont, mistekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele, O orgaanilised kõduhorisondid, mis koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. 1-3kihilised ja erineva niiskussisaldusega, T turvas ehk vee-ja orgaanilise aine rikas. Läbisuhteline veereziim-*sademet ületavad aurumise*mullaviljakuse langus*muldade läbiuhtumine ja leostumine*paras ja palavvöötme niiske kliima. Tasakaalustunud veereziim-*sademete ja auramise vahekord on võrdne*maailma kõige viljakamad mullad*rohtlates esineb. Auramise ülekaaluga veereziim-*auramine ületab sademed*aurustumine*kõrbed,poolkõrbed
Horisontide tekkimine oleneb: taimkatte tüübist, lähtekivimi koostisest, sademete ja aurumise vahekorras Mullahorisondid mullakihid, mis on üksteise peale ladestunud; erinevad värvuse, tiheduse, lõimise, tüseduse poolest A huumushorisont: kobe, tume, sisaldab orgaanilist ainet, kõige enam lämmastikku ja süsinikku. AT toorhuumushorisont: tekib liigniiskuse tagajärjel. O orgaaniline kõduhorisont: koosneb eri lagunemisjärgus variseosadest, katab õhukeselt mullapinda. T turvas: palju vett ja orgaanilist ainet B sisseuhtehorisont: sisaldab rauda ja on mineraalosakesi. C lähtekivim: mineraalne lähtematerjal. D aluskivim: lähtekivimi all, ei mõjuta mulla teket. E väljauhtehorisont: vaesustunud saviosakesed ja toiteelemendid, heleda värviga. G gleihorisont: sinisavi Erinevad mullad troopiline kliimavööde sademeid pole, ülekaaluga
mullale on kaudne. E heleda värvusega väljauhtehorisont, mis on vaesustunud saviosakestest ja toiteelementidest. G- sinakashalli värvusega gleihorisont, mis tekib siis, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg. Vesi tihendab mulda ja surub õhu mullapooridest välja. AT- toorhuumuslik horisont, mis tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. O- orgaanilised kõduhorisondid, mis koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T- turvas ehk vee- ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont. Tsonaalsed mullatekke iseärasused Eri vööndites valitsevad erinevad kliimaolud, temperatuur ning sademete ja aurumise vahekord, mis mõjutavad oluliselt murenemisprotsesse. Sademete ja aurumise vahekorrast sõltub, kas murendmaterjal jääb maapinna lähedale oma tekkekohale või liigub laskuva vee mõjul mullas sügavamale. Kliimas ja veereziimist sõltuvalt võib mullad jaotada kolme suurde gruppi.
-G-sinakashall gleihorisont tekib, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg. Vesi tihendab mulda ja surub õhu välja, sellepärast ei oksüdeeru ka raud hästi ja jääb kahevalentseks. Ilmekamailt kujuneb gleihorisont välja savide puhul. -AT-toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. -O-orgaanilised kõduhorisondid koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. -T-turvas e. vee- ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont. *Mullad levivad ekvaatorilt pooluste suunas vööndiliselt. Sademete ja auramise vahekorrast sõltub, kas murendmaterjal jääb maapinna lähedale oma tekkekohale või liigub laskuva vee mõjul mullas sügavamale. Kliimast ja veereziimist sõltuvalt jaotatakse mullad kolme gruppi: -Läbiuhteline veereziim sademed ületavad auramise e
· külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane,(Näiteks tundra) on mullad eriti tundlikud inimtegevusele- sellises piirkonnas võib ainuüksi veokiga sõit põhjustada mullale tõsist kahju Mullaprofiil on mulla läbilõige, kus saame ülevaate erinevatest mullahorisontidest. Mullahorisondid erinevad värvuse, tüseduse, tiheduse ja toitaineterikkuse poolest. Mullahorisondid ülalt alla: O orgaaniline kõduhorisont, mis koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest 1 A huumushorisont, kus toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Must huumushorisont näitab, et muld on viljakas. Hall huumushorisont näitab, et see on uus muld, kuid väheviljakas. E heleda värvusega väljauhtehorisont, mis on vaesestunud saviosakestest ja
kaudselt. 5. Väljauhtehorisont (E) heleda värvusega, vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. 6. Gleihorisont (G) tekib, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg. Vesi tihendab mulda ja surub õhu pooridest välja. Esineb tihti savide puhul. 7. Toorhuumuslik horisont (AT) tekib liigniisketes tingimustes ning on iseloomulik gleimuldadele. Orgaanilise aine kuhjumise horisont. 8. Orgaaniline kõduhorisont (O) koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Katavad õhukese kihina mullapinda. 9. Turvas (T) vee- ja orgaanilise aine rikas (rohkem kui 35%) ning tuhavaene soomulla horisont. Tsonaalsed mullatekke iseärasused. Mullad on seotud kliima ja taimkattega, mistõttu levivad ekvaatorilt pooluste suunas vööndiliselt, olenevalt erinevatest kliimaoludest, temperatuurist ning sademete ja aurumise vahekorrast. Kliimast ja veereziimist sõltuvalt võib mullad jagada: 1
huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim. Väljauhtehorisont heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest Gleihorisont tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall Toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele. Kõduhorisont koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Turvas vee ja orgaanilise aine rikas ja tuhavaene soomulle horisont. 46. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Taimede kasvuks peab lisaks mineraalainetele olema orgaanilist ainet, mis sisaldab elutähtsaid elemente nagu süsinik© lämmastik(N) ja väävel(S). Enamuse mulla tahkest ainest moodustab mineraalosa, mis sisaldab vähem või
annaabi.ee 
