3) pankrotiavalduse esitamise. Raamatupidamise põhivõrrand Varad = Kohustused + Omakapital, seega Aktiva = Passiva Bilansi aktivas kajastatakse ettevõtte varad liigendatuna käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara on lühikese kasutusajaga vara ( üks aasta või ettevõtte normaalne talitustsükkel ). Põhivara on vara mida kasutatakse pikema ajavahemiku kestel ( üle ühe aasta ). Olulisuse printsiibist lähtudes kehtestab iga ettevõte piiri, millest kõrgema maksumusega varaobjektid kajastatakse põhivaradena, madalama maksumusega varaobjektid kantakse nende kasutuselevõtmisel kuluks. Põhivarad amortiseeritakse kuludesse nende kasuliku eluea jooksul. Ettevõtte investeerib põhivaradesse eesmärgiga teenida põhivarade kasutamisega (põhivaradega toodetud toodete müügiga) tehtud investeering tagasi. Bilansi passivas kajastatakse ettevõtte kohustused ja omakapital. Kohustused liigendatakse lühi- ja pikaajalisteks ( kriteeriumiks maksetähtaeg üks aasta )
soetusmaksumuses, mis koosneb: * ostuhinnast ja * kasutuselevõtmist võimaldavatestväljaminekutest. Materiaalse põhivara depretsiatsiooni (amortisatsiooni) arvestus (pikaajalise vara soetamine, kajastame kuluna selle perioodi eest, kuna me teda kasutame) Tavaliselt on aineliste varade kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. (kuluvad füüsiliselt- värv tuhmub, puruneb jne.. võib kuluda ka moraalselt-riistvara vananeb.) Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. (eksponaadi väärtus võib hoopiski tõusta ja samuti ka kunstiteostega) Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg,
mõõdetav. Selles määratluses on kolm väga olulist põhipunkti: · vara peab olema majanduslik ressurss; · ressurss peab olema ettevõtte poolt kontrollitav ja · ressursi väärtus peab olema omandamise hetkel objektiivselt mõõdetav [9: 129]. Varud on see osa käibevarast, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, teenuste osutamiseks või (edasi)müügiks. Varudest rääkides on mõeldud selliseid käibevarana kajastatud varaobjektid nagu materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, (edasi)müügiks soetatud kaubad [2: 208]. Uno Mereste defineerib varude mõiste järgnevalt varud on ettevõttes materjalid jms; peamised ainelised aktivad, mida raamatupidamise seaduse järgi käsitletakse bilansis viiel eri alakirjel: tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad ja ettemaksed tarnijatele [17: 503].
tühistata kunagi. Immateriaalse põhivara objektid, mis on kavas müüa lähema majandusaasta jooksul, klassifitseeritakse müügiootel põhivaraks ja kantakse bilansis põhivara osast üle käibevara osasse. Müügiootel immateriaalse põhivaraobjektide amortiseerimine lõpetatakse koos käibevaraks ümberklassifitseerimisega Seda tehakse ainult siis, kui müük on enam- vähem kindel. Kui kavandatud müüki ei toimu, klassifitseeritakse varaobjektid taas immateriaalseks põhivaraks, kajastades neid kas endises bilansilises jääkmaksumuses või reaalväärtuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Kui ümberklassifitseerimisega kaasneb kasum või kahjum, kajastatakse see jooksva perioodi kasumiaruandes, mitte tagasiulatuvalt Ka immateriaalse põhivara müügiga kaasnev kasum või kahjum kajastatakse jooksva perioodi kasumiaruandes Kui immateriaalne põhivara on moraalselt
Hälvete dokumenteerimine Raamatupidamisandmete korrigeerimine Inventeerimistulemuste kajastamine Puudujääk normi piires D Kulud K Kaup, Materjal jne Puudujääk üle normi (süüdlane teada) D Debitoorne võlg, Pangakonto, Kassa, Palgavõlg jne K Kaup, Materjal jne Puudujääk üle normi (süüdlast ei tea) D Kulud K Kaup, Materjal jne Ülejääk D Kaup, Materjal jne K Kulud VARUDE KULUPÕHISED ARVESTUSMEETODID Laos olevad üheliigilised varaobjektid võivad olla soetatud erinevatel aegadel ja erineva soetushinnaga. Arvestuse lihtsustamise eesmärgil on välja töötatud kulupõhised meetodid, mille alusel toimub varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine. Enamlevinud meetodid Tükimeetod ehk individuaalmaksumuse meetod ehk ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod FIFO-meetod (first in, first out) LIFO-meetod (last in, first out) ei lubata eestis kasutada Kaalutud keskmise meetod
vara kuluks kandmisel. Jätkuvus võib katkeda likvideerimise või lõpetamisega. Nii tuleb vara kajastada reaalväärtuses. Firma tegutseb oma eesmärkide saavutamise nimel nähtamatu lõputa. Monetaarsuseprintsiip- raamatupidamisaruannetes kajastatakse infot, mida saab väljendada rahas. See võimaldab vara, kohustisi, tehinguid mõõta, kajastada ning analüüsida. Perioodilisuseprintsiip- aruandeid koostatakse teatud ajaperioodide möödudes. Soetusmaksumuseprintsiip- varaobjektid võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas ja kulutused tegelikus väärtuses. (vara kajastatakse soetamise hetkel ja kulutuste kogusummas) Realiseerimiseprintsiip e tulu tekkimine- tulu arvestatakse tekkimise momendil. (toodete muuk kajastatakse realiseerimise hetkel) Kassapõhinearvestusprintsiip- tehingud kajastatakse, kui raha on laekunud. Tuleks kasutada siis, kui raha laekumine on ebaselge.
soetusmaksumuste ja erinevate kasulike eluigadega varaobjektideks (komponentideks) (näiteks hoone katus, lift ja muud osad). 16 Mõne varaobjekti asendamisel teisega (näiteks hoone katuse vahetamisel) tuleb vana varaobjekt maha kanda. Materiaalse põhivara objekti asendamine või uuendamine tuleb kajastada eraldi vara soetamisena ja asendatud või uuendatud varaobjekti bilansiline väärtus tuleb maha kanda. Asendatud varaobjektid kantakse bilansist välja. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit ja amortisatsiooni arvestatakse vara kasuliku eluea vältel. Amortisatsiooni arvestamine algab hetkel, mil materiaalse põhivara objekt on valmis kasutamiseks selle sihtotstarbel (st kui varaobjekt on juhtkonna poolt ette nähtud asukohta viidud ja töökorda seatud). Varaobjekti amortiseerimine lõpetatakse, kui varaobjekti
rohkem kui 180 päeva võrra, on kantud kuludesse täies ulatuses. Lootusetud nõuded on kantud bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisi kajastatakse ebatõenäoliste nõuete kulu vähenemisena. Materiaalne põhivara Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid
annaabi.ee 
