Anniohver - (ld do ut des - annan, et sa annaksid) Lepitusohver (nt patuoinas) Kommuniooniohver ehk ühendusohver (nt Püha Õhtusöömaaeg) 7. Pühad isikud Šamaan (evengi k – teadja) loodusrahvaste vahendaja siin- ja sealpoolsuse vahel (ld) Pontifex Maximus - Suurim Sillaehitaja, rooma ülempreester Rex (ld) kuningas Dux (ld) väejuht Noviits (ld novus – uus), postulant (ld postulans – taotleja) Preester (kr presbyteros – vanem) pühitsetud vahendaja; presbüter - varakristluses ja vabakirikutes koguduse eestseisja Hierarhia (kr hieros – püha) pühaduse astmestik initsiatsioon (ld initiātio sissepühitsemine) Piiskop - kr episkopos- ülevaataja, kõrgem vaimulik ülevaataja Patriarh – kr patriarchés – esiisa) Autokefaalne (kr autos ise + kefalé – pea) Metropoliit (kr métropolités – pealinna piiskop) Paavst – ld papa isa; roomakat. kiriku pea der Pabst, the Pope Kardinal (ld cardinalis – peamine) Kr monahhos üksiklane munk
Need tõlgendused on seotud juba mainitud lõiguga Taanieli raamatust, mis kuulutab „Inimesepoja sarnase“ tulekut pilvedest ja kõikumatu riigi loomist, vihjeid pilvedest tulevale Inimese Pojale on ka evangeeliumites, näiteks Markusel (13:26). Seepärast on leitud, et Taanieli Inimese Poeg ja evangeeliumite Inimese Poeg on omavahel seotud ja seega võiks Jeesus Inimese Pojast kõneldes pidada silmas just Messiat.8 Seostamine Inimese Poega Jeesuse kõnes Taanieliga sai alguse juba varakristluses, jätkus reformatsiooni ajal ja saavutas domineeriva positsiooni üheksateistkümnendal sajandil. Üheks põhjuseks apokalüptilise tõlgenduse eduks oli see, et üpriski tõenäoliselt Jeesus teadis Taanieli 7:13 ja valis „Inimese Poja“ teadlikult (või kaudsete mõjutuste tõttu) kui tiitli. Siit tõuseb omakorda küsimus sellest, kas Jeesus viitas seda tiitlit kasutades iseendale või kellelegi teisele ja edasi autentsuse küsimus, ehk kust see tiitel üldse Uude Testamenti tekkis.
Sakraalarhitektuuris kehtestati uued stiilireeglid – kristluse sümbolite paigutus kirikus oli väga oluline: Kristuse kujutis ja Maarja Kristusega paigutati kirikus kupli või võlvlae alla. Selline paigutus väljendas austust ja ülistamist. Kogu kunstile oli omane püüe distantseerida kujutatav reaalsusest (nii anatoomilisest, ruumilisest kui ka looduslikust). (Calvalho de Magalhães 2005) 3. Kristlikud sümbolid Kristluses, ka varakristluses kasutatud sümbolid on niivõrd tihedalt seotud varasemaga (antiigiga, Vana-Roomaga), et pean vajalikuks siinkohal mõned neist välja tuua. Otseselt varasemast (mittekristlikust ehk paganlikust) traditsioonist on üle võetud kaks kristlikus kunstis keskset kujutusobjekti: orant (orans - lad k palvetav) – kokkupandud kätega inimfiguur, sageli kujutatakse oranti ka laialiaetud kätega (kristluses muutus palvetaja lunastust paluva hinge sümboliks) ja karjane – lambatalle kandev mees
askesis- harjutus) on usulis-müstiline õpetus, mis keskendub eriti praktilistele harjutustele. Askees on eriti levinud müstikasse kalduvates usundites või usundivooludes. Askees jaguneb positiivseks ja negatiivseks askeesiks. Positiivne askees on askeesi vorm, kus surutakse maha kehalisi tunge ja võideldakse ebapuhaste mõtetega, püüeldes niimoodi Jumalaga ühinemise või suhtlemise, vabanemise, nirvaana vms. poole. Positiivne askees on eriti levinud Lääne müstikute seas, eriti varakristluses, katoliiklaste ja õigeusklike seas paljuski ka tänini (näiteks opus Dei, jesuiidid). Järgitakse mitmeid erinevaid eelkõike füüsilisi harjutusi, näiteks paast, jõhvsärgi kandmine, flagellatsioon (enesepiitsutus), klausuur (kongi sulgemine), sambapühaklus jne). Ateism Ateist ütleks ise, et ateism on loogikale ja teaduslikele tõenditele tugineva arutluse tulem - kuna jumala olemaolu pole võimalik tõestada, ei ole põhjust tema olemasollu uskuda. Loodusseaduste
lisandub sellele UUS TESTAMENT, mille kaanon kujunes enam - vähem välja 3. sajandil. Uus Testament koosneb Jeesuse elu kirjeldavatest evangeeliumidest, Apostlite tegude raamatust, apostlite kirjadest ehk epistlitest ning Johannese ilmutusraamatust. Vana ja Uus Testament moodustavad ristiusu pühakirja - PIIBLI. 311. aastal, keiser Constantinuse ajal, muudeti kristlus lubatud usundiks. 392. aastal keelati rooma vanad usukombed ja ristiusust sai riigiusk. Eri vooludena võib juba varakristluses näha nn juudikristlust ja nn paganakristlust ( mittejuutidest kogudusi). Tänapäeval on ristiusu põhiharudeks õ i g e u s k, k a t o l i i k l u s ja p r o t e s t a n t i s m. Idapoolse ja läänepoolse kiriku teineteisest eemaldumine oli pikemaajaline protsess. Rooma riik jagunes kaheks osaks. Läänes kujunes kirikukeeleks ladina, idas aga kreeka ( hiljem kirikuslaavi) keel. Läänes oli vaieldamatu kiriklik ülemvõim Rooma paavstil. Idas omas enam autoriteeti Konstantinoopoli
-14. sajandil (Kunstiajalugu: "Bütsantsi kunst") 5 2.2.1. Maalikunst Bütsantsi perioodil olid neli põhilist pildikujutamis viisid: mosaiik-, fresko-, ikoon- ja miniatuurmaalid. Kõige arenenumad neist olid mosaiikmaalid. Osati teha erinevaid klaasisegusid, mis lausa hõõgusid, vastatavalt vajadusele. Inimesed olid venitatud pikkadeks ja näod olid kujutatud tõsiselt. Värvid, mida kasutati, olid süngemad ja raskemad võrreldes varakristluses kasutatud värvidega. Inimkeha figuur oli peidetud riiete alla ning kirik reguleeris seda, kuidas mingit pühakut kujutati. (Kunstiajalugu: ,,Bütsantsi kunst") 2.2.2. Arhitektuur Bütsantsi kirikute põhjaplaanid olid väga mitmekesised ja erinevad. Väga tavaline nähtus oli kuplite olemasolu ja rohkus. Ristkuppelkirik oli kõige tavalisem. Kiriku põhiplaan meenutab natukene lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, selle keskel, kuid ka vahel harude otsadel olid kuplid
nagu juba öeldud, segu judeo-kristlikust traditsioonist ja platonismist, täpsemalt neoplatonismist (s.t kreeka mõjud). See segunemine toimus järk-järgult ning saavutas haripunkti St. Augustiniga, keda käsitletakse hiljem. Selle segunemise vältel toimus oluline nihe kreeka filosoofiale omane rõhuasetus ratsionaalsusele asendus rõhuasetusega spirituaalsusele, mis oli omane judeo-kristlikule traditsioonile. Püha Paulus Mitmed mõjutused, mis lõikuvad varakristluses, on kenasti välja toodud St. Pauli (10-64) töödes, kes oli esimene, kes väitis, et Jeesus naatsaretlane on Messias. Kord teel Damaskusesse tabas Pauli nägemus, milles talle öeldi, et Jeesus ongi Messias, kelle tulekut Heebrea prohvetid on ammugi ette ennustanud. Pärast seda nägemust sai Saulist Paulus, Jeesusest Kristus ja kristlus oligi tekkinud. Paulus oli rooma kodanik, kelle hariduslik taust hõlmas nii heebrea religiooni kui ka kreeka filosoofia tundmist
asutati 1300 aasta paiku. Tüübilt oli läänetorniga basiilika, nüüd asub samal kohal ülikooli peahoone. Kodakirik Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp kodakirik. Tegemist oli suure jutlusekiriku tüübiga linnades. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuurid, eelistati reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Neophyti Varakristluses vastristitut, kes pärast oma ristimist ülestõusmispüha ajal kandis valgeid rõivaid. Neofüütideks nimetatakse ka mungaordudesse äsja vastuvõetud. REFORMATSIOONIST KUNI PÕHJASÕJANI (1520-1710) Humanism Usupuhastuse kõrval oli 16. saj oluliseks nähtuseks humanismi levimine. See leidis Saksa ülikoolide kaudu tee ka Põhjamaadesse ja Baltikumi. Humanism püüdis murda Piiblist lähtuvat ahtapiirilist teoloogilist traditsiooni, mida kasutati ka seaduse,
annaabi.ee 
