Rutebeuf, Dante Aligieri "Jumalik komöödia" Romaani stiil tasapinnalised reljeefid, mille sisuks legendid pühakutest ja piibli-sündmused. Ruumides tinaraamides klaas- vitraazid. Gooti stiil suured aknaavad soodustasid vitraazmaali (roosaknad kunst sissekäigu kohal). Tahvelmaal. Romaani stiil varakristlikest dünaamilisemad, kuid massiivsed basiilikad, ümarkaar. Gooti stiil teravkaar, kirikutornid (tihti kaks) rarhitektuu sirutusid taevasse. Sagenes kivihoonete ehitamine. Inimene kui vahendaja teenib jumaliku päritolu muusikat. Vaimulik muusika seotud jumala- teenistusega, ei olnud iseseisvat rolli (missa);
Maalis heroilised ajaloo- ja maastikumaalid; portree- ja aktimaal Romaani stiil Antiigi eeskujul eelistati Kõige selgemalt väljen- Lihtsus, sümmeetria, varakristlikest dünaami- kirikuarh. kuppelehitisi. dus barokk arhitektuuris monumentaalsus, võim- isemad, kuid massiivsed Teravkaart asendas mida iseloomustavad sad sammas- ja kuppel- basiilikad, ümarkaar. ümarkaar, hooned ei liikuvus, rahutus, kirg, ehitised. Eeskujuks Gooti stiil pürginud enam taevasse, ülepaisutatus; eesmär- Antiik-Rooma sammas- arhitektuur
varakristlikud kirikud? Nimeta neist linnadest vähemalt üks kirik. Roomas- Santa Costanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Itaalias Ravennas- San't Apollinare in classe, San't Apollinare Nuovo 24. Milliste vahenditega kaunistati varakristlikke kirikuid? Roomlased olid oma mosaiikides enamasti kasutanud siledaid värvilisi marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad kuid võimaldasid peente värvivarjundite edasiandmist. 25. Mille poolest erinesid roomaaegsed mosaiigid varakristlikest (nii materjali ja tehnika osas kui ka sisuliselt)? Roomlased kasutasid siledaid värvilisi marmori tükikesi, mis polnud kirkad.Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjalideks olid aga väikesed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. 26. Edaspidi kohtad paljude kirikute nimedes sõnu San, Sant`, Santo, Saint, Sainte, Sankt. Mida need tähendavad? San't tähendab püha. 27. Paljudes paikades, ka Eestis, leidub Peetri kirikuid. Kuulsaim Peetri kirik oli ja on Roomas
nende eest. 4 „Inimese Poeg“ ehk inimese poeg: põlvnemisel põhinevad interpretatsioonid Kõige varasemad käsitlused ja nende edasiarendused lähtusid vaatekohast, et „Inimese Poeg“ tähendab Jeesuse põlvnemist inimsoost esivanematest. Selle idee aluseks on kreekakeelse väljendi tõlge, mille üks võimalikke alltekste on just lapse-vanema suhe. Arusaam „Inimese Poja“ ja Jeesuse põlvnemise seosest oli aktuaalne varakristlikest filosoofidest ja gnostikutest kuni keskajani. Vastuargumendina toodi, et Jeesuse eripäraks oli ikkagi Jumala Pojaks olemine, milleks rõhutada siinkohal pärinemist Maarjast, Joosepist või Taavetist. Seoses Jumala Poja käsitlusega leidsid patristlikud uurijad, et väljend „Inimese Poeg“ on vajalik, et 1 rõhutada Jeesuse kahetist loomust: jumalikku ja inimlikku. Huvitav oleks ehk märkida, et
paljundamisega, seal tegutsesid kloostrikoolid, mungad olid varakeskaegses ühiskonnas ainsad kirjaoskuse elushoidjad). c) Vaeste hoolekanne (kerjuste toitmine, palverändurite majutamine, viljatagavarade jagamine näljahädade ajal). Kõrgkeskajal hakati looma uusi vaimulikke ordusid, mille liikmed pidasid benediktlaste ordu järjest materiaalsemat elulaadi liialt kaugenenuks varakristlikest vaesuse põhimõtetest. 11.saj lõpul tekkis tsistertslaste ordu, mille liikmed ehitasid ise oma kloostreid maale ja harisid ise põlde. 13.saj algul kujunesid välja kerjusmungaordud linnades, et kuulutada inimeste keskel olles jumalasõna ja kutsuda inimesi patukahetsusele. Kerjusmungaordudest tähtsaimad olid püha Franciscus Assisist poolt 1223 loodud frantsisklaste (e frantsiskaanide) ordu ja 1216 püha
või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Leonardo da Vinci on pärandanud meile suhteliselt vähe lõpetatud teoseid, see-eest aga uskumatult rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduse ja tehnika vallas. Tema kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. Maalimisel arvestas ta erinevalt varakristlikest kunstnikest õhuperspektiiviga- õrn heletumedus aitab luua kaunist tervikkujundit ja unistuslikku meeleolu. ,,Madonna kaljukoopas". 2 ,,Püha õhtusöömaaeg" (8. pilt)- iga nägu on omaette psühholoogiline portree, Kristuse esiletõstmiseks (heledal foonil ja perspektiivi tuumpunktis)on tema nägu ainsana varju jäetud- ometi ei pääse ükski ,,portree" rikkuma kompositsiooni terviklikkust
3 obstsöönsed. Juvenalise satiirid tegelesid kombelanguse ja linnaelu pahedega. Otsest, isiklikku, ründavat satiiri ta tookord kirjutada ei saanud. Moraalikriitika tõttu tunnustati teda kesk- ja barokkajal. Vaskne ajajärk (1306. saj) Apuleius, Suetonius, Ausonius, Claudianus, Augustinus, Boethius Antiikkirjanduse langus. Pöörduti tagasi vanade tunnustatud autorite poole. Ilmnes kristlik temaatika, varakristlikest autoritest oli kuulsaim Augustinus (,,De Civitate Dei", ,,Pihtimused"). Ladina keeles toimusid lingvistilised uuendused barbarite sissetungi tõttu. Kirja- ja kõnekeel kasvasid lahku. (Kõnekeel linga romana, klassikaline kirjakeel linga latina.) Oluline oli Apuleius, kelle ,,Kuldne eesel" on eesti keelde tõlgitud. See räägib noormehest, kes muudetakse eesliks. Selle kõrval kirjutas ta filosoofilisi teoseid ning ühe kohtukõne iseenda kaitseks
Kuningal endal oma perekonna valdused ja riigi valdused, mida ta saab kasutada kuningaks valimisel. Kui kuningas reisib pole tal arhiivi, raamatukogu seega on mälu tähtis. Kuninga administratsiooni tugevnemine. Kirikuõigus lähtub kiriklikest kaanonitest. 15 Kirikus kogu aeg olnud kirjalikkultuur. 12. sajandil saab paavstidest pea Euroopa õiguse mõttes. Kirikuõigus lähtub pühakirjast, kirikuisade ütlustest ja varakristlikest kontsiilidest. 1140. a paiku Bolognas koostas jurist kogu "Corpus juris Canonis" ( decretum gratsianus), kus süstematiseeritud kogu tolle aja kanooniline seadus. 12. saj hakatakse uuesti tundmaõppima rooma õigust (Justianus lasi 6. saj tõlkida, Justianuse koodeks). Itaalias (Bologna, Pavia) õigusteaduse keskus. Hiliskeskajal eeldatakse, et vaimulik on õppinud ülikoolis. Gloss märkused koodeksitele (õigustele), ääremärkus. Nimetatakse õiguses glossaatorite ajajärguks.
Teiseks levinud ehitustüübiks olid tsentraalehitused, milles kõik üksikud osad on keskpunktist ühekaugusel. Tsentraalehituse idee pärines antiiksest ümartemplist ning varakristlikul perioodil olid levinumateks tsentraalehitiseks ümara või hulknurkse põhiplaaniga sakraalhooned, nende kõrval võis kohata ka ühepikkuste ristiharudega (nn. kreeka rist) põhiplaaniga hoonet, mille keskosa oli kaetud kupliga. Varakristlikest ehitistest oli tähtsaim Püha Peetri basiilika Roomas (5.saj.; lammutatud 16.saj., tuntud ainult rekonstruktsiooni põhjal). Selle viielöövilise transepti, aatriumõue ja narteksiga sakraalhoone mõjus tänu hästi läbimõeldud mahtudele (aatriumõu, narteks ja basiilika peakorpus olid ühelaiused) kompaktselt ja terviklikult. Siseruumis oli sariklaega kaetud hästi valgustatud kesklööv külglöövidest tunduvalt avaram, altariosa
annaabi.ee 
