Siilid on ööloomad ja ema võib poegade juurde ilmuda alles õhtuhämaruses. Kui inimene vahele segab, siis pojad tõenäoliselt surevad. Pole mõtet proovida mahajäetud siilipoegi kodus üles kasvatada, sest selle ülesandega saab hakkama ainult vastava väljaõppe saanud inimene. Parem on nad rahule jätta ja lasta siiliemal endal nende eest hoolt kanda! Siili talveuni Siili talveuni kestab oktoobrist varakevadeni. Siil ei soeta talveuneks toidutagavara. Kõik mida on siilil talveune ajal vaja süüakse naha alla enne talveunne jäämist. Poegimine Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi.
mustikataimede uuendamisele oma peenramaal. Kultuurmustika paljundamine pistokstega Pistokstega paljundamisel saavad uued mustikapõõsad ,,valmis" alles kahe aasta pärast ning seega on tegu suhteliselt aeganõudva paljundusviisiga, samuti ei sobi see juhul, kui puudub köetav kasvuhoone. Pistokstega paljundamisel kasutatakse kasvu lõpetanud üheaastaste okste osi. Hästi arenenud, puitunud ning tervetest okstest võib pistoksi lõigata hilissügisest varakevadeni. Sügisel lõigatud pistoksad säilitatakse keldris niiskes turbas või niiskesse riidesse pakituna varakevadeni 1-5 kraadi juures. Oluline on, et neil poleks pungi, muidu juurduvad nad halvasti. Eesti oludes pannakse kultuurmustikas juurduma küttega kasvuhoonesse kastidesse. Pistoksad juurduvad vähemalt kaks kuud ja sellel ajal ei tohi neid väetada. Sobivaks temperatuuriks on 20-25 kraadi ja õhuniiskus 95%. Väetamist alustatakse
). Harilik ebatsuuga on ühekojaline okaspuu ning paljuneb seemnete abil. Ta hakkab tavaliselt käbisid kandma 12- kuni 15-aastaselt. Roheline ebatsuuga tolmleb levila soojemates piirkondades märtsis-aprillis, jahedamates aga maist kuni juuni alguseni. Madalamatel ja keskmistel kõrgustel valmivad seemned augusti keskpaigast kuni septembri keskpaigani, millele varsti järgneb nende varisemine. 2/3 seemnetest on üldjuhul langenud oktoobri lõpuks. Ülejäänud varisevad varakevadeni. Sinihall ebatsuuga tolmleb Colorados aprilli keskelt kuni mai alguseni ning Idahos mai algusest kuni juuni lõpuni. Seemned valmivad Oregonis augusti keskel ja Montana suurematel kõrgustel septembri lõpuni. Seemnete kvaliteet varieerub suuresti kogu varisemise aja jooksul. Kvaliteet on väga hea sügisel peale valmimist, kuid väheneb oluliselt talvel ja kevadel. See võib olla tingitud sellest, et käbi keskel olevad parima kvaliteediga seemned varisevad kõige
Elmar Zimmeri Seedri talu Istikute kulu pinnaühikule ja maksumus Istutusskeem 1.5 m x 0.75 m Leida istikute kulu 1 ha-le ja ridade arv! Paljundusvõtted Vegetatiivsel paljundamisel saadakse emataimega sarnane ja ühtlane istutusmaterjal. Kultuurmustikate puhul on mitmeid vegetatiivse paljundamise võimalusi. Paljundamine pistokstega kasutatakse kasvu lõpetanud üheaastaste okste osi. Hästi arenenud, puitunud ning tervetest okstest võib pistoksi lõigata hilissügisest varakevadeni. Sügisel lõigatud pistoksad säilitatakse keldris niiskes turbas või liivas kilekotti või niiskesse riidesse pakituna 1-5 °C juures. Oluline on teha pistoksad enne pungade puhkemist, sest hilisemad juurduvad halvasti. Pistoksi lõigatakse teravate aiakääride või noaga, kusjuures alumine lõige tehakse veidi kaldu punga alt ja ülemine lõige risti oksast ja mustikaliigist, kuid sellel peab olema vähemalt 3-4 punga. Liiga lühikesed pistoksad on väikese toitainete varuga ning vähem
piim. Taliuinak Taliuinaku veedavad siilid sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid nad ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Taliuinak vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Taliuinak kestab ümmarguselt pool aastat, sel ajal jääb kehakaalgi poole väiksemaks. Hea, kui siil läheks talvituma kehamassiga seitsesada grammi. Peidikuid tagavaradega siil endale ei soeta. Kõik mis oktoobrist varakevadeni vältavaka talveuneks vaja, kogutakse naha alla. Talvituva siili kehatemperatuur langeb +4 kuni +6 kraadini, seda on siis suvisega võrreldes isegi 35 kraadi vähem. Hingamine aeglustub 20-40 korralt kuni 9 korrani minutis. Suvisest päevasest energiatarbest kasutatakse talvel vaid 1/100 (hämmastav kokkuhoidlikus). Siili organism vajab talvel vett ja seda põletatakse samuti rasvast. Soolestik peab talvel töötama, et lämmastik organismist välja viia ehk siis ,,kakitakse talvepesasse".
Mõnda saab aga ainult hoiustatult,mõnelkaovad hoiustatult kõrvatoimed.Hoiustamiseks on enmus juhul kuivatamine ja tõmmised ( vee ja viinaga). Preparaatdega sama tõhusad on õlid. Naistepunast teha õlis, japanna veelpäikese kätte. Mõni kord võib teha ka segu. Arvestada igasuguste võimaustega, mis see kaasa võib tuua. Kogumine Koguda puhtalt. Koguda ühte liiki, mitte pärast jagama hakata. Korjata õigel ajal; kui toimeaineid leidub( on kõige rohkem). Tavaiset sügisest varakevadeni, suvel kasvuajal on vähe. Kui kasutada lehti, siis korjata suvel. Kui annavad õied siis korjata õitseise ajal, sest õitsedes aine tehulk kahaneeb. Meliss korjata enne õitsemist. Puu koort koguda talvisel ajal. Nt piparmüntikorjata sügisel,siis on taimes rohkem vajaikke aineid. Paremad ravimtaimed saab metsast, sest taimedel on stressi tingimustes rohkem kaitseaineid. Metsast korjates ei tohi täielikut ära korjata kaitsealuseid liike. Kaubandus
UVB on päevitamise kohalt väga efektiivne ning päevitamisel on võimalik doose täpselt kontrollida. 1.7.4. SAD (Seasonal Affective Disorder) valgusravi - päevavalgusteraapia talvemasenduse ennetamiseks ja leevendamiseks. SAD ehk sesoondepressioon on levinud just päikesevaestel maadel. Talvel on päevad lühemad ning päikest ja valgust vähem. See ongi üks peamisi tegureid talve-masenduse taga. Selle tundemärgid hakkavad ilmnema sügisel ja võivad kesta varakevadeni: - unehäired (suurenenud unevajadus) - väsimus - liigsöömine (soov magusa järele) - kehakaalu tõus - otsustusvõime ja aktiivsuse vähenemine, energiavaegus - soov sulguda üksindusse - seletamatu sisemine pinge, ärrituvus - vähenenud seksuaalhuvi - masendus, meeleheide - vastuvõtlikkus infektsioonidele ja somaatilistele haigustele Talvemasenduse vastu aitab valgusravi spetsiaalse päevavalgust imiteeriva lambi abil. Efekt seisneb
unest äratanud - Molli ja Indrek suudlesid, hiljem kui töö lõpetatud ja Molli Indrekut saatis väravani, juhtus seda veelgi, Indrek armus neiusse - pärast seda tegi poiss kõike, et uuesti ikka Molliga kokku saada, igal vabal hetkel püüdis tema juurde saada, isegi paariks minutiks - tema õppimine halvenes, Molotov hõõrus talle seda kord nina alla, sai aru et poiss on armunud ja käskis naistest eemale hoida - Indreku ja Molli sebimine kestis varakevadeni, kui siis enam Molli eriti aega ei leidnud, et poisiga jalutama minna või polnud teda enam kodus, Indrek tundis hingevalu XXVIII - tuli viimase klassi kevadine lõpupidu, seda korraldasid lõpetajad ise, vaidlesid ja arutasid, kes mida kõneleb, vaidluste peamiseks teemaks oli see, kas kõnedes avaldada direktorile ja õpetajatele tõtt või jääda valede juurde - lõpuks mindi Koovi juurde nõu küsima, kuid see arvas, et mis sellest tõest nii väga taga
annaabi.ee 
