saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või
788.aastal liidendas Karl Suur Baieri hertsogkonna ning 796 laiendas ta Frangi riigi valdusi Balkanile. Frangi riik hakkas saavutama kunagise Lääne-Rooma mõõtmeid ning Karl Suur hakkas püüdelma keisri tiitli poole. Aastal 800 saigi Karlist Rooma keiser. Karl Suure vallutuste tagajärjel tekksi impeerium, kus elas 15- 18 miljonit inimest. Tegemist oli põhiliselt Karl Suure impeeriumiga, kuid seda nimetati Karolingide impeeriumiks. Impeerium lagunes, nii nagu teisedki varakeskaegsed suurriigid, peale rajaja surma. Karl Suure valitsusajal leidis aset ligi poolsada sõjalist kampaaniat, millest kolmekümmend juhtis ta ise. Märkimisväärseks võib pidada aastat, kui ei toimunud ühtegi sõjalist kampaaniat. Karl Suure õukond oli kogu aeg teel, keiser peatus erinevate vasallide juures, kes kinnitasid või uuendasid oma lojaalsust. Frangi riigis elanud hõimud rääkisid erinevat keelt ning erinesid ka arengutasemelt. Riik ei jõudnud tugeva keskvõimu,
http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/manuskript/pildileht/pilt10.html Viikingite kunst Viikingite kunstis on tuntuimad: Ruunikivid Püstpalkkirikud Laevaninadesse ehitatud lohepead Viikingite laevad http://staap02.files.wordpress.com/2009/01/viking31.jpg Viikingite laeva ehitus Viikingite laevadel olid raa purjed ja laeva ninale oli ehitatud lohepea www.kids.ee/est/index.php?productID=884 Varakeskaegsed Viikingite ornamentikastiilid Osberg/Broa (750 840 a) Borre (830 970 a) Jelling (880 1000 a) Mammen (950 1060 a) Ringerike (980 1050 a) Ornamentikastiilid Borre Jelling Mammen Ringerike Viikingite kunst Viikingite Osebergi laevahauast leitud vanker ning tema puitnikerdusega kaunistused (800 875 a.). http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Ruunikivi
ladina keelde. 12 saj arendas Petrus Lamborus välja õpetuse sakramentidest. Katoliku ja õigeusu kirik tunnistavad 7 sakramenti : ristimine,armulaud,pihtimine,abielu,leeritamine(konfirmatsioon),viimne võidmine,vaimulikuks pühitsemine(ordinatsioon). Püha Augustinus: mõtleja,,,Pihtimused" (maailma 1. autobiograafia) ,,jumala riigist"(suur mõju läänekiriku ülemvõimu põhjendamisel ilmaliku võimu üle) Varakeskaegsed kloostrid olid suletud,individuaalse oskusi ja patukahetsuse paigad,kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest. Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust. Gregoriuse koraal- 1häälne kirikulaul. 4.-5-saj kujunes paavstlus. Aglul oli see kõikide piiskoppide austav nim. 4.saj hakkasid Rooma piiskopid üha enam rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavst Gregorius Suur- Tema ajal muutus kirikuliturgia. Vaimulike võimu märgiks kandis paavst mitrat
saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või
poole. Paavstide ilmalik riik KeskItaalias ja karolingide toetus tõstis paavstluse prestiizi. Paavst oli sisuliselt frangi riigi kuninga vasalliks ja sõltus ilmalikust võimust väga. Mis aga päästis paavsti? See, et Frangi riik hakkas muutuma nõrgemaks ja lagunes(Verdungi leping), nii sai paavst sõltumatuks ja hakkas oma võimu suurendama. 28) Mis oli klooster, kuidas nimetati kloostrielanikke? Varakeskaegsed kloostrid olid suletud, individuaalse askeesi ja patukahetsuse paigad, kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest. Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust. Klooster (ladina sõnast claustrum, mis tähendab 'suletud paika') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades
kes pöördus abipalvega Frangi kuningate poole. Paavstide ilmalik riik Kesk-Itaalias ja karolingide toetus tõstis paavstluse prestiiži. Paavst oli sisuliselt frangi riigi kuninga vasalliks ja sõltus ilmalikust võimust väga. Mis aga päästis paavsti? See, et Frangi riik hakkas muutuma nõrgemaks ja lagunes(Verdungi leping), nii sai paavst sõltumatuks ja hakkas oma võimu suurendama. 28) Mis oli klooster, kuidas nimetati kloostrielanikke? Varakeskaegsed kloostrid olid suletud, individuaalse askeesi ja patukahetsuse paigad, kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest. Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust. Klooster (ladina sõnast claustrum, mis tähendab 'suletud paika') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses - Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi.
peale hele rüü. Et end paremini kaitsta ambude ja pikkvibude vastu, lisati XIII sajandil rõngassärgile nahkne metallplaatidega tugevdatud plaatvest. Kiiver kaitses enamasti ka nägu ja muutus nagu kaitserüügi aja jooksul üha täiuslikumaks. Hiliskeskajal võeti kasutusele ülestõstetavad allalastavad näokaitsed, kogu keha kattev raudrüü aga siis, kui rüütlivägi tulirelvade leiutamise järel juba oma tähtsust kaotamas oli. 1.2 KILP Kilp muutus palju. Varakeskaegsed ümarad kilbid asendusid kõrgkeskajal ülalt ümara ja alt teravatipulise pikliku kilbiga ning seejärel väikeste kolmnurgsete kilbidega, mida oli kergem hobuste seljas käsitleda. Kilbil oli ka sümboolne tähendus, kõrgkeskajast peale maaliti kilbile rüütli olulisemaid tunnuseid perekonna vapp. Hiliskeskajal loobuti tänu täislikule raudrüüle kilbist. Sest rüü kattis kogu keha. 1.3 JALAMEHED Osa neist olid relvastatud piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega
ning teisalt Põhja-Euroopa loitsuriitused, folkloor ja usundid. Põhja-Euroopa loitsuriitused olid pronksiajal samasugused nagu kogu maailmas. Matusepaigast välja kaevatud pronksiaja naisterahvale, kes võis olla loitsija, olid kaasa pandud ilveseküünised, nirgi kondid, ussiluustik, hobuse hambad, pihlakaraag, katkimurtud noatera ja kaks rauapüriidi tükki, millel kõigil usuti ilmselt olevat maagilisi omadusi. Kristlikud meeleparandusraamatud, varakeskaegsed juhendid preestritele pihitoolis patuste ärakuulamiseks ja patukahetsuse määramiseks, mõistavad muistsed loitsuriitused hukka. Olgu nende kombetelituste algne mõte milline tahes, nüüd sai neist ebausk, kuna neid ei ühendanud enam ükski sidus maailmakäsitus. Loitsimine ja usk sellesse Nagu maagia üldse, nii on ka loitsime rajanenud eeldusel, et kosmos on jagamatu tervik, ning seetõttu on ka looduse kõikide ilmingute vahel varjatud seosed. Soovitud praktilise
efektiivsust) Seoses põllumajandusliku efektiivsuse tõusuga suurenes haritav põllupind, saagikus tõusis, paranes inimeste toitumine ja rahvaarv hakkas kasvama. Selle tagajärjel hakkas elavnema ka linnade teke. Näiteks 7. sajandil elas Euroopas 27 miljonit siis 13. sajandil oli rahvaarv Euroopas 73 miljonit. Linnad keskajal Linnade teke oli seotud inimeste liikumistega: · Kaubateede ristumiskohad · Sadama · Kirikute ja kloostrite ümber Varakeskaegsed linnad olid eelkõige kaubanduses ja käsitöö keskused ja seal oli umbes 10000-20000 inimest. Konstantinoopolis oli hoopis miljon inimest. Kõrgkeskajal olid linnad jälle eelkõige kaubanduskeskusteks ja hakkas arenema rahamajandus ja pangandus. Eelkõige Põhja-Itaalia linadesse kogunes kogu finantstegevus. Hakati laenama ja tekkis liigkasuvõtmine. Tänapäevane pangandus sai alguse 14 sajandil Itaalias. Keskaegsete linnade käsitöölised spetsialiseeruvad.
kehtestas kuningas Gundobad (480 - 501) kehtis kui Lõuna-Prantsusmaal olnud burgundide õigus; 1.4. Lex Salica; kehtestas kuningas Chlodovech (481 - 511). kehtis kui Belgias ja Põhja-Prantsusmaal olnud frankide õigus; 1.5. Lex Ribuaria; kehtestas kuningas Dagobert I (623-639) kehtis kui Kölni piirkonnas olnud ribuaari frankide õigus 1.6. Edictum Rothari; kehtestas kuningas Rothar 643.a. kehtis kui Ülem-Itaalias paiknenud langobardide õigus 2. Varakeskaegsed õiguse üleskirjutused, mille päritolu on ebaselge; eeldatavalt koostatud kloostrites 8. saj. 2.1. Lex Alamannorum; kehtis Elsassi, Sveitsi, Lõuna-Badeni aladel 2.2. Lex Baiuvariorium; kehtis Baieri aladel 3. Varakeskaegsed õiguse üleskirjutused, mis on kuulutatud välja Karl Suure poolt 9. saj. algul 3.1. Lex Saxonum; kehtis Saksimaal 3.2. Lex Thuringorum; kehtis Tüüringi 3.3. Lex Francorum Chamavorum;
Piirkonna metsad, puuviljaaiad ja põllumaad on pakkunud mitmekülgset elatist, turgu on olnud nii Viinis kui oma linnades. Bakony'i mägedes on samuti sigu karjatatud, oruelanikud elatusid kalapüügist ja jahist. Balatoni põhjakalda mäenõlvadel laiuvad viinamarjaistandused, järv on toitnud kalaga. Felföldi piirkonna mäestikes on hulgaliselt kaevandusi. Talupoegade tähtsaks elatusalaks on läbi aegade olnud käsitöö. Ungaris olid juba 16. sajandil savitöökojad. Varakeskaegsed keraamilised nõud nagu glasuurimata potid ja mustakssuitsutatud veekannud säilisid tänu oma praktilisele kasutusele 20. sajandi alguseni. Glasuurimine ja keraamika kaunistamine maalingutega muutusid 16. sajandi alates üldlevinuks. Kui sobiv savi oli kättesaadav, valmistasid pottsepad tulekindlaid nõusid ja potte, teistes kohtades emailiti tinaga taldrikuid, vaase, kruuse, veinikanne ja paalinkapudeleid. 19. sajand oli savinõude õitseaeg.
annaabi.ee 
