Lennumasin Nooditrükimasin Mehhiko avastamine Kellapendel Püssirohi Inimese anatoomia Araabia numbrite kasutusele võtt RENESSANSS KUNST: TEKKIMISE PÕHJUSED: IDEED: I. Maalikunst Varakapitalismi väljakujunemine Lähtub antiigiinimeste maailmatunnetustest Michelangelo Majanduse kasv ( kaubanduse tugevnemine ) Isikuvabadus da Vinci (tänu eelnevale) Rikkused kogunesid Emakeelne II. Arhitektuur Kunsti toetajad (antiikkunsti taassünd)
põllumajandustoodete hindade tõusu ja teiselt poolt suurendaks põllumajanduslikku põhivarasse investeerimise atraktiivsust. Viimane oli aga nende arvates produktiivsuse ja kasumi – riikliku rikkuse - allikaks. 2) Utoopilise sotsialismi esindajate eesmärgid: püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel. Tekkis varakapitalismi kriitikana. Põhines uskumusel. Võrdsusel põhinev ühiskond. Eraomand on kurjast. Võrdsuse loomiseks pidi eraomandi ära kaotama. 3)Thomas Morus kritiseeris Inglismaa sotsiaalset ja poliitilist olukorda. Viletsuse põhjusteks pidas eraomandit ja raha. Põhiteoseks on 1516. aastal ilmunud “Utoopia”. Moruse ideaalse ühiskonnamudeli aluseks on ühiskondlik omand ning üldiste ja isiklike huvide ühtsus. Kaotatud on maa ja linna vastuolud
Ritler-rtel. paa-ppida lauakombeid,ratsutama Keskaja kirjandust on mjutanud rtlikultuur.Lemmik teemad rtliturniirid,kuningas arturi lood Renessanss-antiikkultuuri taassnd. Saab alguse 14.saj itaalias, levib le kogu euroopa, ja kestab 16.saj lpuni. r. mrksnad-maadeavastused:Ameerika,India,leiutised ja testused- pikesessteem,teleskoop,trkikunst,mikroskoop. Tohutu murrang kikidel elualadel Tormiline linnadeareng,uus sotsiaalne kiht-kaupmehed, varakapitalismi teke. Taas hakkab kunst ristama inimest. Renessanss riietab lahti naise. Renessanss daam-tsedam naine. Ajastut iseloomustavad misted "arsnova" "homo universale" R-i MUUSIKA Inimhl on perfektne instrument. Muusikas hakati ideaalseks pidama inimhlele sarnanevat vibreeeerivat kla.
Euroopa kaubad olid tunduvalt odavamad kui sisseveetavad idamaade luksuskaubad ning vahe maksti kinni kullas, mistõttu väärismetallid liikusid Euroopast idamaadesse. Traditsioonilised idamaadesse viivad kaubateed olid langenud türklaste valdusesse, kes ei lasknud kaupmeestel enam vabalt liigelda. Euroopa kaupmehed soovisid Hiina ja Indiaga kaubelda ilma vahendajatele (araablased / türklased / Itaalia kaubalinnad) vaheltkasu maksmata. Euroopas oli alanud varakapitalismi ajajärk ning raha oli tarvis uute ettevõtete loomiseks (näiteks kujutelmad erilisest kullamaast - Eldoradost). 1492 lõppes Pürenee poolsaarelt araablaste väljaajamine (hisp k reconquista – tagasivallutus). Võitlemisest vabanenud Hispaania ja Portugali aadlikud otsisid enesele tegevust. Nad moodustasid põhikaadri 15.-16.saj maadeavastustel ja avastatud maade vallutamisel ning neid nimetati konkistadoorideks (hisp k conquistador – vallutaja)
kapitalistlikku tootmist (talumajanduse ideoloog). Põllumajandus oli ainus tegelik rikkus, kõik sai toimuda (tööstus ja kaubandus), ainult tänu kaubandusele. F. Quesnay – pooldas vabakonkurentsi, majandusvabadust. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui sisekaubandust. Talupojad – rentnikud, palgatöölised, harivad renditud maad. 10) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus(ed) ja selle esindajate eesmärgid? Utopistid kerkisid esile koos varakapitalismi tekke ja arenguga 16. ja 17. sajandil. Utopistid olid esimesed kapitalismi kriitikud, kes esindasid varatuid klasse, vaeseid. Püüdsid luua võrdset ühiskonda. Sotsialismi ideoloogia eelkäijad. Tekkis, sest hakati kritiseerima merkantilismi kapitalismi, just ebavõrdsust, mida need kaasa tõid. Eesmärgiks oli ühiskonna ümberkujundamine, mis rajaneks võrdsusel. Valitseja otsustas ja jagas. Oli vaja ära kaotada eraomand – kellelgi ei tohtinud olla oma
Tööstus oli Saksamaal tollal mahajäänud ja vajas kaitset, aga põllumajandussektor vajas hoopis turgu oma toodangule järelikult oli vajalikud kaitsetollid oma toodangule. Kaitses tööstustolle, kuid oli samal ajal põllumajandustollide vastane. 9) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus(ed) ja selle esindajate eesmärgid? Koos kapitalistlike suhete ja ideedega tekkis ka merkantilismi kriitika. Seda arendasid utoopilised sotsialistid ehk utopistid. Utopistid kerkisid esile koos varakapitalismi tekke ja arenguga 16. ja 17. sajandil. Utopistid olid esimesed kapitalismi kriitikud, kes esindasid varatuid klasse, vaeseid. Utopistid on siiani Hiinas oleva mõjuvõimsa ideoloogia (sotsialismi) eelkäijad. THOMAS MORUS või MORE (1480-1535) Põhiteos on "Utoopia" (1516). Ta kritiseeris 16. sajandi Inglismaa sotsiaalset ja poliitilist korda. Thomas More nägi rahva viletsuse põhjusena eraomandit ja raha üleminekul kapitalistlikele suhetele
riigikassasse. · Rüütliarmee: Kuninga käsutuses ei ole riikliku sõjaväge. 3. Elu eesmärk on taevariiki pääsemine, mitte maapealse tuleviku kindlustamine Suhtumine rahasse. Turvatunde annavad kirik ja jumal. · Raha(Tulusid) pole mõttet säästa ega investeerid, vaid ülejääk raisatakse (nt. Prassimine) või kingitakse kirikule. Ei kogune kapitali. · (Vastand Uusajal maapealsesse tuleviku suundumine ja varakapitalismi sünd = raha investeerimine.) -Keskaja ideaalide kehastused on vagad mungad ja üllad rüütlid. (Uusajal teised ideaalid, mungad ei tooda midagi jne.) Eur. Uusaeg -Algus u. Aasta 1500. paiku (1450-1550) 10 · Mitmetahuline Renessanssifenomen (Taassünd) · Konstatinoopoli langemine (1453) Konstatinoopoli teadlased põgenevad Itaaliasse.
kapitalistlikku tootmist (talumajanduse ideoloog). Põllumajandus oli ainus tegelik rikkus, kõik sai toimuda (tööstus ja kaubandus), ainult tänu kaubandusele. F. Quesnay – pooldas vabakonkurentsi, majandusvabadust. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui sisekaubandust. Talupojad – rentnikud, palgatöölised, harivad renditud maad. 10) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus(ed) ja selle esindajate eesmärgid? Utopistid kerkisid esile koos varakapitalismi tekke ja arenguga 16. ja 17. sajandil. Utopistid olid esimesed kapitalismi kriitikud, kes esindasid varatuid klasse, vaeseid. Püüdsid luua võrdset ühiskonda. Sotsialismi ideoloogia eelkäijad. Tekkis, sest hakati kritiseerima merkantilismi kapitalismi, just ebavõrdsust, mida need kaasa tõid. Eesmärgiks oli ühiskonna ümberkujundamine, mis rajaneks võrdsusel. Valitseja otsustas ja jagas. Oli vaja ära kaotada eraomand – kellelgi ei tohtinud olla oma
artikli juures avaldatakse mõned luuletused. Näiteks ilmub loo ,,Rein Sepp kodus ja võõrsil" (3/2011) juures luuletus, mille portreteeritav pühendas oma naisele sünnipäevaks. Portreeloo juures ajakirjanik Jüri Kotsinevist (3/2011) ilmub kaks tema enda kirjutatud luuletust. Isikulugude kõrval on teine suur kategooria lood ajaloost või sellega seonduvast (ajaloo mälestamine, mälestusmärgid). Neljas käsitletavas numbris on ilmunud järgmised ajalooteemalised artiklid: ,,Varakapitalismi aeg Eesti lähiajaloo uurimises" (4/2010), ,,Ukraina ja Turkestan Teises maailmasõjas" (4/2010), ,,Melliste lahing" (1/2011), ,,Suure võitluse algus. Reichi kaardivägi" (1/2011), ,,14. juuni 1941. aasta küüditamine" (2/2011), ,,SS-i allüksused" (2/2011), ,,Kuramaal võideldi lõpuni" (2/2011), ,,Siberi karm kool" (3/2011) ja ,,Hitleri käsul olid Sõrve võitlejad määratud hukkumisele" (3/2011). Üldiselt käsitletakse kindlaid lähiajaloolisi teemasid. Neist
- Kompaniil oma erasõjavägi. Vallutused Ceylon (Portugalilt), Malaka poolsaar ja Maluku saared - Uus Amsterdam 1626, kaplinna (1652) - Naabermaade usuline sallimatus oli kasulik Hollandi majandusele. Usulise sallivuse pioneerriik Euroopas. - Hollandi reformeeritud kirik (Calvin ja Zwingli) , anabaptistid, katoliiklased, juudid Pagulased: Portugaali juudud (1580) Prantsusmaa Hugenotid (1658) - Weber 20 saj. alguses: (Hollandi) kalvinismi (Prot. tööeetika) seos varakapitalismi arenguga (invest.) 17.saj. Hollandi Kultuuri Kuldajastu - ,,Kodanlik" maalikunst 1. Hollandi koolkond: Realistlikud olustikumaalid, prtreed (eriti grupip.) natüürmortid, mõistupildid (f.Hals, Rembrant) 2. Flaami koolkond : baroksed allegrooriad, portreed (P.P Rubens) - Teadus: Kõrgetasemelised prot. ülikoolid (arstiteadus, loodusteadused) - Hugo Grotius: Rahvusvahelise õiguse rajaja (suri 1645). üldise rahu ja julgeoleku tagamine
annaabi.ee 
