a. Autod ja haagised. Jah LkindlS § 4 lõige 1 b. Mootorrattad. Jah LkindlS § 4 lõige 1 c. Mopeedid. Jah LkindlS § 4 lõige 1 8.Millised tegurid nimetatutest mõjutavad liikluskindlustuse makse suurust? a. Kasutatava sõiduauto mootori võimsus. Jah seda ka ei leidnud. b. Sõiduki arveloleku piirkond. Jah c. Mitu isikut on kantud sõiduki registreerimistunnistusele. Ei 9.Liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitatakse kahjud : a. Varakahju kõigile liiklusõnnetuse osalistele. Ei b. Varakahju liiklusõnnetuse tekitajale. Ei c. Vara- ja isikukahju isikule, kes ei ole vastutav liikluskahju tekitamise eest. Jah LkindlS § 44 lõiked 1 ja 2 10.Liikluskindlustuse poliisi olemasolu kontrollitakse : a. Riigipiiri ületamisel. LkindlS § 24 lõiked 1 ja 4 b. Tehnilise ülevaatuse läbimisel. Ei c. Politsei poolt dokumentide kontrollimisel. Jah LkindlS § 25 11.Millised kahjud nimetatutest hüvitatakse, kui kahju tekitas tundmatuks jäänud sõiduk? a. Hukkunu matusekulu
hüvitata) Liikluskindlustuse seaduse alusel ei hüvitata kannatanu mootorsõidukile tekitatud kahju, kui: · liikluskahju põhjustati tundmatu sõidukiga · liikluskahju põhjustati mopeediga · teel lebanud kivi või muu eseme paiskumisest sõiduki liikumise tõttu vastu teise sõiduki esiklaasi tekkinud kahju · kahju tekkimise eest vastutava sõidukijuhijuhitud sõiduki omanikule tekitatud varakahju. Liikluskahjust tuleb teatada järgmistel tähtaegadel: a) liikluskahju kannatanu esimesel võimalusel b) liikluskahju põhjustaja hiljemalt 5 tööpäeva jooksul c) isik, kes ei tea, kas ta on liikluskahju kannatanu või liikluskahju põhjustaja, hiljemalt 5 päeva jooksul Liikluskahjust teatamiseks peab: · kannatanu pöörduma liikluskahju teatega mistahes liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja poole
Kindlustusvõtjaks võivad olla hoone (korteri) omanik või valdaja ja kindlustusleping sõlmitakse vastavalt kindlustusvõtja poolt valitud kindlustusriskidele. Lisaväärtusena võimaldab kodukindlustus valida kindlustuskaitset ettenägematute kulude vastu, mis võivad tekkida, kui elanik on sunnitud tulekahju või loodusõnnetuse tagajärjel kasutuskõlbmatuks muutunud kodu asemel kasutama ajutist elamispinda. Pakutav vastutuskindlustus hüvitab nii isiku- kui varakahju, mida kindlustusvõtja on ettevaatamatusest oma vara haldamisel või kasutamisel tekitanud teisele isikule ning viimane selle hüvitamist nõuab. Elamu, rajatise või korteri kindlustussummaks võib olla taastamisväärtus või jääkväärtus. Korteri puhul on tegemist siseviimistluse väärtusega. Koduse vara kindlustusväärtuseks on taassoetamisväärtus või turuväärtus ja vara on võimalik kindlustada ilma nimekirjata. Vastutuskindlustuse kindlustussumma määramise aluseks on
369 267,7 99,3 30,2 0,20 3,63 2,81 8,81 373 248,4 91,3 27,4 0,21 3,73 2,89 8,17 19444,7 8756,4 3167,1 0,21 3,84 2,97 648,06 31368,1 15072,8 Õnnetuste kulu (1000 EUR) Vigastatud Varakahju 1228,87 3,78 1137,99 3,50 1053,87 3,24 975,98 3,00 903,87 2,78 837,11 2,57 775,29 2,38 718,06 2,21 665,06 2,04 616,00 1,89 570,56 1,75 528,48 1,62 489,52 1,50 453,44 1,39 420,03 1,29
Liikluskahjust tuleb kannatanul teatada esimesel võimalusel, liikluskahju põhjustaja peab teatama 5 päeva jooksul, kui ei tea, kas ollakse kannatanu või põhjustaja , hiljamalt 5 päeva jooksul. Liiklusõnnetuses kahjustatud vara üle vaatamine/säilitamine peab toimuma 7 päeva jooksul, kindlustusandja kirjaliku taotluse korral 15 päeva joosul peale LÕ teatamist. Liikluskahju nõude esitamise tähtaeg (alates LÕ toimumusest) on varakahju puhul 18 kuud ja isikukahju puhul 36 kuud. Kui liikluskahju tekitas tundmatuks jäänud sõiduk või liikluskindlustuse lepinguta sõiduk hüvitatakse kahju Liikluskindlustuse Fondi poolt vastavalt seaduses ettenähtud ulatuses (hukkunu matuse kulud ja ajutisest töövõimetusest tulenev kahju). Mootorsõidukile tekitatud kahju sel juhul ei hüvitata. Vara- ja isikukahju hüvitatakse isikule, kes ei ole vastutav liikluskahju tekitamise eest.
15251:2007 „Sisekeskkonna lähteparameetrid hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“. Kiirguse vallas on töötervishoiu ja tööohutuse seadus nimetanud töökeskkonna ohuteguritena: ioniseeriv kiirgus; mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus); elektromagnetväli. Keemilised ohutegurid liigitatakse Varakahju alusel: • plahvatusohtlikud, • tuleohtlikud. Tervisekahju alusel: • mürgised, • sööbivad, • ärritavad, • sensibiliseerivad, • kantserogeensed, • mutageensed, • reproduktiivtoksilised. Keskkonnaohtlikkuse alusel: • keskkonnaohtlikud. Oht osoonikihile. Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohurühma vastavalt nende nakatamisvõimele: 1
Käitelja peab omama vajalikku teavet kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohhta, järgima kemikaali kätlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid ning looma ettevõttes tingimuused ohutusnõuete järgimiseks. Vajalik on ohupiktorgrammide kasutamine, kemikaalide ohutuskaardid, töötajate väljaõpe ja isikukaitsevahendite kasutamine. Kemikaalid klassifitseeritakse: 1. Varakahju alusel: • plahvatusohtlikud, • tuleohtlikud. 2. Tervisekahju alusel: • mürgised, • sööbivad, • ärritavad, • sensibiliseerivad, • kantserogeensed, • mutageensed, • reproduktiivtoksilised. 3. Keskkonnaohtlikkuse alusel: • keskkonnaohtlikud. 4. Oht osoonikihile. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid ning muud bioloogiliselt aktiivsed
kaasatud kolmandat isikut ( TsMS § 216 lg.5), aga mitte kostjat- kui kostja on vale, siis jäetakse hagi lihtsalt rahuldamata. Kostja asendamine või uue kostja kaasamise taotluse õigus on vaid hagejal, kohus omal algatusel ei saa seda teha. Antud juhul arvan, et Ants Kassi kostja staatus kostjana võib olla õige, kuna tervisekahju loetakse VÕS järgi õigusvastaseks ja kui leiab tõendamist süü, on hagi põhjendatud, ratta kui varakahju osas võimalikud erinevad varjandid. 4. Hageja Aksel Neem ja kostja Herbert Saar lõpetasid kohtus omandiõigusliku vaidluse kokkuleppega, mille kohus kinnitas. Viis päeva peale kohtulahendi kuulutamist Herbert Saar suri. Tema poeg ei tunnistanud isa sõlmitud kokkulepet ja nõudis asja uut läbivaatamist. Kuidas toimida? Kas Herbert Saare pojal on õigus edasi kaevata? TsMS § 209 lg.2 järgi on kõik varem tehtud menetlustoimingud ,s.h. kompromissi sõlmimine
loetakse ka korteriomaniku perekonnaliikmed või korteriomaniku loal või ülesandel vara üle tegelikku võimu teostavad füüsilised isikud (majahoidja, koristajad vms.). Kolmas isik - on käesolevate tingimuste kohaselt isik, kes ei ole kahju tekkimise ajal kindlustusvõtja, kindlustusandja või kindlustatu. Kannatanu - on kolmas isik, kellele tekkinud varalise kahju eest on kindlustusseaduse järgselt vastutav. Otsene varaline kahju on: varakahju - on asja kahjustamisest või hävimisest tulenev kahju. Varakahju suuruseks on hävinud asja väärtus või rahasumma, mille võrra asja väärtus vähenes. isikukahju - on inimese surmast, vigastusest või tervisekahjustusest tulenev kahju. Isikukahju hulka arvatakse kannatanu ravikulud, ajutisest või püsivast töövõimetusest tulenev sissetuleku vähenemine, matusekulud, ülalpidamishüvis jms. 9
annaabi.ee 
